|
|
Post by Prof. Gregor Ivanovich on Dec 25, 2011 2:33:53 GMT 3
Uus õppeaasta oli just alanud ning kohe pidi algama ka selle aasta esimene nõiajookide tund. See oli Gregori teine aasta Sigatüükas ning mehele meeldis siin väga, ainult mõned õpilased käisid pinda vahepeal. Kuid elas üle, temale kuulus siiski võim.
Professor istus enda laua taga, milleks oli tumedast puidust, keeruliste nikerdustega külgedel laud ning tool millel ta istus võis vabalt kuuluda kuningale endale. Klassiruum oli hämar ja jahe, nurgas seisis küll kamin, kuid seal ei olndud süüdatud tuld. Professor oli isiklikult palunud, et tema klassi tuld ei tehtaks, talle meeldis jahedus, see lõi meeldiva õhkkonna. Mehe pilk oli suunatud mahukasse raamatusse enda ees ning tema kehahoiak oli jäik, tundus, et kui teda puudutada, võiks ta kohe tükkideks kukkuda.
Tunni alguseni oli aega veel umbes viis minutit. Kuni selle ajani ei olnud Ivanovichil kavas ennast liigutada. Klassis oli kuus lauda, kuhu iga taha mahtus neli õpilast. Lauad olid kõrged, et tööd saaks teha seistes, kuid olemas olid ka kõrged toolid, mis meenutasid enda olemuselt baaripukke.
|
|
|
|
Post by Mirren N. Monet on Dec 25, 2011 3:55:26 GMT 3
Ootuspäraselt libiseski kell edasi ning kätte jõudis hetk, kui Mirren enda värskest tunniplaanist tuvastas, et tulemas oli Nõiajookide tund. Koti sujuvalt õlale vinnanud, liikus näitsik läbi koolihoone, treppidest muudkui alla poole, kuni ta viimaks jõudis vangikoobastesse, mis olid kõledalt valgustatud ja samasugused, nagu alati. Omal moel tundis neidis selles äratundmis rõõmugi, kuigi see tema näol oluliselt ei väljendunud.
Jõudnud klassiruumini, astus ravenclawlane sujuvalt sisse ning olles tuvastanud, et oli esimesena kohale ilmunud, tervitas Nevelyn kergel häälel professorit. Valinud endale seejärel koha, mis sarnanes tema paiknemisega ka eelmistel aastatel, seadis neidis ennast mugavalt keskmisesse ritta, ühe neljase laua taha, istuma. Toedanud enda käed mugavalt laua pinnale, jäi koolivanem vaikides tunni algust ning teiste saabumist ootama. [/color]
|
|
Chris Robin
Slytherin 
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Dec 25, 2011 18:07:20 GMT 3
Fred varjas käega haigutust, kui klassi astus ning õpetajat silmitses ja siis pilguga üle klassi libistas. "Tere," muigas ta professorile pisut üleolevalt ning vajus siis esimesse pinki istuma. Yaay. Teda ei häirinud kunagi see koht, kus ta istus, ning nüüd ta lihtsalt hakkas tooliga kiikuma, samas enda harilikku ja suvalist paberit kotist välja sikutas ning oma endiselt kiikuvas asendis joonistama asus. Esmapilgul midagi täiesti seosetut, ning aeg-ajalt lisandusid sinna ka kreekakeelsed sõnad. Hea on osata keelt, mida teised ei oska.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 25, 2011 18:32:12 GMT 3
Hayley sammus mööda koridore vangikoobaste poole, kontsaklõbin seintelt vastu sammumas. Ta oli ka sellel aastal endale kindlalks jäänud ja kandis sisejalatsitena kõrge kontsaga kingi, talle meeldisid need väga ja pealegi oli alati võimalus, et mõni uss talle kallale hüppab ning siis tal oleks päris hea meel olnud kontsaga kellelegi näkku virutada. Jõudnud viimaks klassi, ei tervitanud tüdruk professorilt vaid läks vaikselt laua taha, kus nad tavaliselt teiste majakaaslastega istusid. Tüdruk ei vaadanud kordagi Fredi poole vaid sammus Slythernlasest lihtsalt uhkelt mööda.
|
|
|
|
Post by Benjamin Green on Dec 25, 2011 20:13:11 GMT 3
Benjamin astus üle läve klassi ning jahedus mattis ta kohe endasse. Siin oli veel jahedam, kui koridoris. Poiss tõmbas kergelt käega läbi juuste ning sammus siis laua juurde, kus nemad enda sõpradega varemgi olid istunud. Ta võttis kõrgel pingil istet ning asetas koti lauale, enda ette, jäädes siis professori poole vahtima, kes istus nii kangelt, nagu oleks tal midagi viga.
|
|
|
|
Post by Hunter Cage on Dec 25, 2011 23:08:08 GMT 3
Alan jõudis klassi ning vaatas ringi. Igast majast oli keegi juba kohal. Üks vanem tüüp ka tema majast. Poiss oleks igatahes läinud istuma enda majakaaslase juurde, kui kõik lauad täis oleksid olnud. Õnneks aga ei olnud ja seega sai ta istuda vaba laua taha. Enne veel, kui ta neist ühe juurde minema hakkas, tervitas ta professorit.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Dec 26, 2011 13:49:33 GMT 3
Jase silus kätega läbi oma juuste, ning viskas siis neid kiirelt, kui uksest sisenes. MMmmmnh, ''Tervitused.'' Sõnas ta äärmiselt selgel häälel, ning kallutas siis õrnalt oma pead. Slytherinlaste suunas oma sammud seadnud maandus noormees enamvähem keskele istuma, ning viskas koti siis üle tooli seljataguse. ''Kas te dorgid pole siiani aru saanud, et teil ei ole siin mittemidagi teha? Te ei oska niikuinii mittemidagi peale idiootsuste?'' Pööritas kutt silmi Nomi suunas, ning lükkas end laisalt lauast eemale, kui viimaks istunud oli, ning tooliga kiikuma hakkas.
|
|
|
|
Post by Zoe Dakota Sinclair on Dec 26, 2011 15:02:12 GMT 3
Kotirihma õlal kohendades ja poolel sammul Slytherini puhketubadest välja veel vasakut kinga jalga tõmmates, astus Zoe vangikoobastesse. Ta kandis omamoodi koolivormi nagu alati - musta pihal peenikese vööga kokkutõmmatud seelikut, valget triiksärki, lõdvalt ümber särgikrae sätitud majavärvides lipsu ning särgile peale visatud halli sviitrit, lisaks üle põlve ulatuvaid musti põlvikuid. Kõik mis nõutud, oli olemas, ta oli seda lihtsalt väheke stiilsemaks tuuninud. Eliit pidi siiski nimele kohane välja nägema. Slytherinlase juuksed langesid blondi sirge koguna lihtsalt tema kitsastele õlgadele. "Terekest," astus Dakota klassiruumi, juba ukse pealt roheliste lauas istuvat Jasonit märgates, kes mitte just eriti üllatuslikult parasjagu dorkide teemal kenasti sõna võttis. "Nice shoes, sluttie. Sa ikka ei õpi.. oma lugematutest ninaoperatsioonidest kahju pole?" märkis seitsmendik dorklaste lauast möödudes ja üht sõnadega kirjeldamatult negatiivset pilku üle sealse rahva libistades, liikudes seejärel edasi enese laua poole, poolel teel õel irve mesimagusa naeratusega asendumas. "Hommikust," tervitas ta Jase' teistest eraldi, kuti huulile pehmet musi vajutades ja sõrmedega kiirelt läbi ta tumedate juuste libistades, enne kui tolle kõrvale istuma maandus.
|
|
|
|
Post by Roland Stark on Dec 26, 2011 22:45:30 GMT 3
Ka Roland jõudis klassiruumi ning tervitas vaikselt professorit enne, kui oma kohale keskmises reas siirdus ja seal istet võttis. Ta asetas oma õpiku koos võlukepiga lauale ja asetas seljakoti enda kõrvale toolile. Harva istus keegi tema kõrval, ta oli erak ega suhelnud eriti teistega. Kuid ta oli Nõiajookides väga osav ja need läksid tal väga-väga harva sassi, kuid sellegi poolest oli seal ilmselt paremaid, kui tema.
Hufflepufflane asetas käe tühjale ja jahedale lauale, nautides selle sileda pinna puudutust oma käel ning sulges silmad. Ta oli kehvasti magada saanud ja lisaks sellele pidi ta veel hommikul vara üles ärkama, et koolile üks ring peale teha ja vaadata, kas kõik on korras.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 26, 2011 23:30:44 GMT 3
Danielle seadis enese sammud vangikoobaste poole, kus pidi hakkama selle aasta esimene nõiajookide tund. Ta vihkas seda tundi, ta vihkas selle tunni asukohta ning ta vihkas kõike, mis üleüldse sellega seostus. Amity ohkas vaikselt ning sisenes klassiruumi. Näole kerge naeratuse mananud, tervitas ta professorit ning seadis enese sammud Hayley, oma majakaaslase poole, slytherinlaste poole pilku heitmatagi. Ta silmitses hetkeks Rolandit, keda ta naeratusega tervitas, kuid otsustas siiski Hayley kõrvale istuda. "Heips," tervitas ta seejärel ka oma majakaaslast õhkõrna naeratusega, istudes seejärel ühele neljast toolist, tõmmates käega läbi oma tumedate juuste.
|
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 27, 2011 3:08:50 GMT 3
Adora kõndis kindlal sammul läbi vangikoobaste, et jõuda nõiajookide klassini. See tund oli alati olnud huvitav. Seal oli tähtis koht praktikal.
Tütarlaps sisenes klassi ning tervitas õpetajat viisakalt. Ta vaatas hetkeks ringi, et vaadata, kuhu istuda. Viimaks otsustas ta aga istuda oma majakaaslase ja ka koolivanemaga samasse lauda. "Tere hommikust!" tervitas ta endast aasta vanemat Mirrenit, istus ühele kolmest vabast toolist laua ääres ning jäi tunni algust ootama.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Dec 27, 2011 3:26:20 GMT 3
Susannah't õnnistati võimalusega selle sama ravenclawlase järel klassi saabuda, mis tähendas vaid seda, et Jase sai tema tavalise ma-pole-üldse-õnnelik-et-hommik-on pilgu asemel hoopis MIKS-SEE-TÜÜP-NII-ÕNNELIK-ON pilgu osaliseks. Tüdruk kaalus hetkeks üksinda kuuendasse lauda minekut ja kogu tunni töö üksinda ära tegemist - see tähendaks absoluutselt null tüütut kõrvalist mulinat, - kuid tõdenud, et sinna ilmselt sajaks paar soovimatut mittemajakaaslast juurde, maandus tšikk nende tavalises neljases lauas, kust veel üks härra puudu oli. "Hello," mainis neidis Zoe'le, kellele ta veel ühtki tervituselaadset asja edastanud ei olnud, kui siis võlukepi lauale pani ja tunni alguseni lambaid loendama jäi.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Dec 27, 2011 14:15:15 GMT 3
Jase pööritas vaid silmi, kui need dorgipreilid temast välja ei teinud. Mismõttes nagu ja siis saab kuti päikene ruumi, ning ta lasi neil tänu sellele pääseda sellest mitte väljategemisest. ''Hommikust jaa,'' tuli üle slytherinlase huulte, kui Zoe end tema kõrvale istuma sättis. Varsti maandus ka Suusi nende lauda, ning kuti silmad rändasid justkui ootavalt uksele. Kus on tema lemmik koolivanem? ''Kev on täna kuskil väljasõidul või midagi?'' Porises ta tüdrukutele, kui oma pea kätele lasi, ning siis silmad üleüldsegi sulges. Ei tal polnud und seekord, kuid hetkel polnud midagi eriti targemat ka teha.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2011 16:37:30 GMT 3
Hayley viis silmad usside laua poole, kui sealt juba kobisemist kuulda oli. "Miinus viis punkti Slytherinilt," lausus ta vaikselt omaette ja muigas õelalt. Keegi ei tule nii avalikult koolivanemat solvama. Õnneks jõudis tundi ka tema majakaaslane, nii oli lihtsam seal tunnis olla. "Hei," vastas ta Amile.
|
|
|
|
Post by Zoe Dakota Sinclair on Dec 27, 2011 17:15:00 GMT 3
Nagu näha siis tulid ikka päris paljud täpselt nii avalikult üht kindlat koolivanemat solvama. Õnneks libises see väike punktidekaotus Zoe kõrvust mööda - muidugi oli dorklane liiga jänes, et midagi sellist valjult välja öelda ning pobises selle asemel lihtsalt oma topeltlõua alla. "Heips," vastas seitsmendik Susannah tervitusele, kui too samuti leidis aega nendega liituda. Jeap, üks koht oli veel Kevini jaoks vaba. "Ta ilmselt geelitab kuskil peegli ees oma juukseid," muigas slytherinlane pilku Jase'le viies, hakates kuti põlvele nimetissõrmega väikeseid ringikesi joonistama. Selles väikeses märkuses polnud raasugi negatiivsust, lihtsalt pisut sellist sõbralikku norimist - kõik teadsid, et Kevin ilueedi oli. [/color]
|
|
