I tund

[Samara Soul]

Samara tõstis laisalt enda rohelised silmad ning nõjatudes lõuga käele, jäi ta vaatama Jasonit, kes taaskord show-offis. Kuid seekord ei olnud Sam sellest tüdinud. Tema pilk lesis noormehel, unustades hetkeks teised slytherinlased ning tema huulile tekkis õrn naeratus, kui ta täiesti juhuslikult üht enda juuksesalku ümber sõrme keerutama hakkas. Kui Carrie aga midagi ääretult inetut Jasonile ütles, kergitas gryffindorlane enda kulme ning pööras pilgu tüdrukule. Midagi oli temaga korrast ära ning kuna tütarlapsel polnud kunagi neidisega mingit kana kitkuda, siis tundis ta veidike isegi muret. Viimaks ta aga köhatas vaikselt ning pööras enda pilgu kõrvale, jäädes aknast välja vaatama. Põnev...

[Lindsey C. Carter]

Selles polnud ilmselt enam mitte midagi imestada, et selleks ajaks, kui Lindsey mugu-uuringute klassi sisse jalutas, käis seal mingil teemal juba elav arutelu. Hetke ruumis ringi vaadanud, otsustas neidis, et ei istu lihtsalt põhimõtte pärast slytherinlaste seltskonna lähedale, kuigi nad tegelikult Arseniga isegi hästi läbi said. Ülejäänud koolikaaslastest eemal, oli Linds ilmselt kõige lähemal Samarale, aga temast ka päris mitu pinki eemal, kui oma õpiku, sulge ning rulli pärgamenti lauale üksteise peale asetas, enne kui tema kott oma koha tooli seljatoel leidis, kuhu neidis end ka juba sisse seadnud oli, üritades kõigest väest mitte Slytherini omavahelisele ärapanemisele tähelepanu pöörata, sest teda ei puudutanud see küll absoluutselt.

[Jason Coleman]

Jase haigutas laialt, kui rahvast viimaks ometigi tundi ilmuma hakkas. Keda aga polnud oli nende suurepärane õpetaja. Jase muigas kiirelt, ning tõstis oma pea, kui siis järsult püsti kargas, ning ruumis silmadega ringi liikuma hakkas. Kotkaeite märganud saatis ta tollele ühe särava naeratuse, ning lehvitas siis Samarale. ''Kuskõik minu lemmiktegelased on läinud? Chris väriseb siiani kusagil Greeni kaisus?'' Arutles noormees kõvahäälselt, kui siis paar kiiremat liigutust laual tegi, ning tasakaalu hoidmiseks end lauale istuma potsatas. ''Juhuu,'' jäi ta jalgu üle laua ääre kõigutades õpilasi silmitsema. ''Joppenpuhh, muutume nüüd natuke rõõmsamaks kõik!''

[Arsen Karekin]

"Jason, kas sa tead kuidas inimesed endale canceri saavad? Üks kõikidest on sinu möla kuulamine. Ole palun nüüd natukene aega vait ka ja lase mul magada..." teatas ta siis kõvema häälega "Või ma loitsun su suu kinni, nii et ainukene asi mida sa saad teha on peeretada," lausus ta oma väidetavalt parimale sõbrale. Jeez, kust ta selle energia võtab? "Sa hakkad varsti kaksikuid meenutama," lisas ta juurde ultimate komplimendi.

[Jason Coleman]

Jase kissitas oma silmi Arseni suunas, ning lõi käega kiirelt oma otsaette. Pahises midagi ebamäärast välja, ning ajas end siis istuma - taaskord tooliga kiikudes, kutt ei osanudki muudmoodi enam olla. ''Peale seda kui sa selle lollaka tiitli omale said oled sa peast põrunud. Võim hakkas pähe? Ole nüüd natuke õnnelikum...'' Teatas ta käsi uuesti pealael kokku sõlmides, ning silmi siis Arsenil hoides.

[Arsen Karekin]

'Mis kuradi võim hakkas pähe? Kui ma iga päev pean mingi su sitta puhastama, siis natuke närvi ajab küll,' mõtiskles poiss ja lõpuks laususki "Jup, ma olen põrunud JA võim hakkas pähe, nii et deal with it!" teatas ta siis, pea-asi, et tüüp nüüd viis minutit vait oleks ja et ta oma magamatta tundidest viis minutit juurde saaks. Poiss ei teinud silmi lahtigi ning rahulikult tukastas oma kohal istuli edasi.

[Jason Coleman]

Jase raputas vaid pea, ning jäi tõepoolest vait. Ta ootas, et klassi tuleksid lõpuks tegelased kellega ta päriselt ka võiks veel rohkem tülli minna, kui ta seda juba on. Arsen las lihtsalt istub ja praeb omas mahlas, niikuinii on nad õhtuks juba mõlemad maha rahunenud, ning naeravad koos puhketoas lolluste üle. Jase lasi samuti oma peal lauale langeda, ning sulges rahulikult oma silmad. Peaasi, et nad ikka veidike enne tunni algust kohale tuleksid eksole.

[Samara Soul]

Jasonil oli õigus - kus kõik olid? Samara ei näinud ei Christianit ega Aliciat kusagil. Ta igatses enda sõbrannat, temaga rääkimist. Tütarlast nägi ta vahel magamistoas, kuid eriti suhelnud nad ei olnudki. Tundus, et majakaaslane oli endselt väga vihane selle pärast, et Samara Slytherini majast pärit kutiga - tema vihavaenlasega - sebib. Ning Christianit ei olnud tütarlaps üldse väga kaua näinud, ballist saati vist. Ta oleks väga tahtnud noormehelt küsida, kuidas tal läheb. Vaatamata kõigele oli Christian Samarale kallis ning ta poleks soovinud, et noormehega midagi juhtuks.

KUid tsirkus klassis kestis. Slytherinlased olid lärmakad ning Jason eesotsas ning olgugi, et see kõik võis tunduda vägagi naljakas, oli see tüdruku jaoks tüütu. Neidis manas Jasonile vastuseks laia võltsnaeratuse ning pööras seejärel enda pilgu teistele, tundes võib-olla korraks ehk kdedustki, et slytherinlastel nii lõbus oli. Gryffindorlased paraku sellised naljahambad ei olnud, igaüks eelistas tegeleda oma asjadega. Juba mõne hetke pärast asetas ka Sam ise pea enda lauale, oodates juba, et see tund läbi saaks.

[Emma-Lyne Wonderwood]

Erinevalt teistest, meeldisid mugu-uuringud väiksele hufflepufflasele väga. Juba mitu päeva oli ta selle tunni üle olnud elevil, olgugi, et professor, kes seda tundi andis, tekitas tüdrukule judinaid. Too tundus nagu tõeline creeper olevat.
Viimaks, sättinud end klassi, võttis hufflepufflane teiste enda majakaaslaste juures istet ning asetanud asjad lauale, jäi neidis tunni algust ootama.

[Patrick Clarke]

Olles ise mugu, olid mugu-uuringud tunnid, mis muidugi mõista Patrickule sobisid. Tegelikult oli see tema jaoks isegi nii lihtne õppe-aine, et vahel ei lastud teda tundigi. Veidi ebaaus, kui noormees teadis kõiki vastuseid, vahel isegi professorist rohkem, ning teised nii vähe.
Sellegi poolest saabus gryffindorlane üsnagi rõõmsas tujus klassiruumi, kus ta enda koolivanema kõrvale potsatama istus. "Hei, loodan, et sa ei pahanda," lausus noormees, paljastades kaks rida särav-valgeid hambaid. Ta jälgis enda rosinakarva-silmadega hetkeks tütarlast, kellest oli ta alati natuke sisse võetud olnug ning tõstis enda koti lauale. Leidnud sealt seest vajalikud asjad, võttis noormees need välja ja asetas suhteliselt hooletult lauanurgale. Kott prantsatas tagasi põrandal ning nüüd pööras Pat pilgu Samarale. "Kuidas sul läheb? Pole sind pärast balli näinud ja ka siis ei saanud me eriti suhelda," lausus noormees huviga. Ball oli olnud tõeline fiasko ning igavus gryffindorlase jaoks, kuid ka temal ei jäänud draama nägemata.

[Samara Soul]

Samara võpatas kergelt end oma pooluimasest olekust ära, kui ta kellegi tuttavat ning positiivset häält enda kõrval kuulis. "Oh, tere, Pat," lausus neidis naeratades ning nihutas end tooliga veidi eemale, et noormehele ruumi minna. Ausalt öeldes oli ta algselt kohta hoidnud Aliciale, kuid tundus, et neidis ei kavatsegi tundi ilmuda. Mis siis ikka - vähemalt istus tema kõrval endiselt majakaaslane, kes suutis hetkeks tüdruku mõtted lärmakatelt slytherinlastelt ning nende kunnist eemale viia. "Ei, kus sa sellega. Koht oli vaba," lausus tütarlaps õrnalt naeratades, viies pilgu noormehele. Nad olid Patrickuga juba aastaid hästi läbi saanud, majakaaslased siiski, kuid kuna nad käisid erinevates klassides, siis olid neil enamik tunde eraldi ning kokku saidki nad ainult puhketoas.

Noormehe küsimuse peale vajus neidis korraks mõttesse. Kuidas täpsemalt tal siis läheb? Vahepeal oli kõik segi nagu pudru ja kapsad, kuid Patrickule ei hakanud ta detaile avaldama. "Kuule, pärast balli on palju asju juhtunud, kuid väga kurta ei saa. Endal?" küsis ta lõuga käele toetades ning enda tähelepanu ainiti gryffindorlasel hoides.

[Patrick Clarke]

Patrick noogutas viimaks rahulolevalt, tundes heameelt selle üle, et ta kellegi kohta endale hõivanud ei olnud. Oleks olnud üsna jube, kui gryffindorlane oleks tüdruku kõrvale istunud ning seejärel tuleb keegi teda sealt kotiga minema ajama. Kuulates neidist, noogutas noormees viimaks ning libistas käega üle enda lühikeste juuste. "Ei saa kurta. See tund võiks muidugi juba läbi saada. Ei viitsi väga nende lärmavate slytherinlastega tegeleda," lausus Patrick põgusa muige saatel, viies hetkeks enda rosinakarva inimesed Gryffindori rivaalidele.

[Gerard O'Neil]

"Võtke nüüd veidi vaiksemaks," lausus veidi tüdinud hääl eemal ukse juures. Klass käitus taaskord nagu ahvikari ning need pidid siis olema viies kuni seitsmes klass? Pigem nagu totaalne lasteaed. Gerardil oli veidi piinlik. Mees oli isegi käinud kunagi Slytherini majas ning tol ajal, millest oli tõesti väga kaua möödas, oli enda majale häbi tegemine lubamatu. Kuid hetkel tundus mehele, et slytherinlased olid hullemad, kui dorklased ise.
Mees, kes kandis seljas tumelillat ülikonda ning kelle vuntsid olid ektravagantsed, tõukas end ukse najalt lahti ning ta suundus klassi ette. "Need, kes mind ei tea, ma olen professor O'Neil. Need, kes mind juba varasemalt näinud on - tere tulemast tagasi," lausus ta, võttes välja enda võlukepi, viibutades seda seina suunas. Ülevalt poolt rullus alla musta värvi tahvlimoodi asi ning kui mees enda võlukeppi selle suunas liigutama hakkas, ilmusid tahvlile sõnad ning numbrid. "Avage õpik leheküljelt viis ning alustage lugemist peatükk nimega-," jäi mees vait ning suunas jäe tahvlile, kus ilmis tänase tunni teema - "Elektroonika."
"Kui olete peatüki lõpuni lugenud, vastake palun viiele allolevale küsimusele," lausus mees ning viibutas taaskord võlukeppi. Tahvlil hakkasid üksteise all koosnema küsimused. "Ärge kartke valesti vastata. Kui te vastust ei tea, kasutage enda fantaasiat. Usun, et sellest teil puudus ei tule. Kuid iga õigestivastanud küsimus annab teie majale viis plusspunkti juurde. Valesti vastanud küsimus ei võta teilt punkte maha, kuid samas ei anna neid juurde ka. Alustage."
Samal ajal hakkas mees mööda pikka klassivahet edasi kõndima, jälgides samal ajal karmi kullipilguga igat õpilast ning tolle käitumist. Ta soovis perfektseid vastuseid ning oleks ilmselt väga pettunud olnud, kui keegi, eriti slytherinlased, oleks valesti vastanud. Mees pidas end Slyherini suhtes tõeliseks patrioodiks ning seda teadsid kõik õpilased.


1. Mille abil töötab elekter?
2. Misasi on triikraud?
3. Kas kõik elektroonilised seadmed töötavad elektri mõjul või on neil ka muu alternatiiv? Kui jah, siis milline?
4. Mis juhtub vee ja elektri kokkupõrkel?
5. Selgita, miks sinu arust Sigatüükas elektroonilised seadmed ei tööta?




OT. Vastused saata mulle PM-ga.

[Jason Coleman]

Jase keeras oma silmad koheselt, kui professor oma suu lahti tegi temale. Kuulas mees mõtlikult, ning suunas oma silmad tahvlile, mis pigem meenutas üht rulood. Oma silmi pööritanud võttis noormees õpiku ja avas selle vajalikult leheküljelt ja suunas koheselt oma silmad siis ruloole. ''Äkki tohiks teada, kuhu kadus neljas punkt ja see esimene küsimus on ka segane.'' Keeras seitsmendik oma silmad mehele. Nojah, austus oli, ning sellest piisas. Endiselt ei saanud ta jätta punkte teenimata, kuid selleks oli vaja saada kogu tööst korralik ülevaade.

[Gerard O'Neil]

Gerard muigas endamisi, kui ta teiselt poolt klassi kellegi häält kuulis. Aeglaselt kõndis mees tagasi klassi poole ning pööras pilgu tahvlile, mis tõepoolest meenutas rohkem rulood. Ning tõepoolest, Jasonil oli õigus. Üks punkt jäi vahelt ära. "Äärmiselt teravmeelne," lausus mees laia naeratusega, võttes välja võlukepi, viibutades selle tahvlile. Sinna tekkis ka viies punkt ning nüüd pöördus mees tagasi Jasoni poole. "Esimene küsimus on igati loogiline. Mille abil töötab elekter? Mismoodi töötab elekter? Mida üldse elekter sisaldab? Küsimus on eelkõige sinu enda arvamuse väljaelamiseks, kuid sinust oleneb, kas sa teenid enda majale punkte või mitte. Jõudu tööle, härra Coleman," leelotas mees, suundudes seejuures enda istekoha poole. Võttes toolil istet, ristas mees käed enda rinnal ning jäi klassis toimuvat silmitsema.