Pühapäeva hommik

[Catherine Tyrell]

Catherine oli juba pikemat aega oma baldahhiinvoodis lamanud ja vahtinud selle tumesinist lage. Polnud kuulda mingit liikumist ning kui ta oma voodi kardinaid liigutas tõestas seda ka magamistoa vaatepilt, kus kõik nautisid kaua magamist. Cat selleks aga enam võimeline polnud ja kerge ohkega ajas ta end voodist püsti, et panna end riidesse. Viitsimata väga vaeva näha tõmbas tütarlaps omale jalga mustad retuusid, selga veidi pikema valge pluusi ja peale tumesinise kardigani. Kammides peegli ees oma juukseid otsustas ta need muuta taas helepruunideks ja kergelt laines olevateks. Olles otsusega rahul ajas ta omale jalga musta värvi baleriinad, haaras öökapilt raamatu ja seadis sammud alla.

Treppidest alla minnes pidi ta tõdema, et terve loss veel magas. Tee peal ei näinud ta kedagi. Jõudnud vestibüüli pidi Andromeda tõdema, et isegi suure saali uksed olid veel kinni ja vaadates seinal olevat suurt kella mõistis ta ka miks. Kell oli alles nii vähe, et isegi hommikusöök polnud veel alanud. Teades, et kedagi nagunii ümbruses pole lõi neidis oma käe laksuga vastu otsaesist. Oleks ta tulnud selle peale, et kella vaadata oleks ta jäänud veel arvatavasti puhketuppa istuma mitte end alla vedanud.

Viitsimata ka tagasi üles minna istus ta kerge ohkega ühele vestibüülis olevatest pinkidest ja oli tänulik, et ta vähemalt raamatu oli endaga kaasa võtnud, kuna see kulus nüüd marjaks ära.

[Arsen Karekin]

"Kui sa mind kunagi veel nii vara sellise mõtetu asja pärast äratad, siis ma tõmban sul püksid jalast ja viskan sind tüdrukute vetsu," ähvardas slytherinlane oma esimese klassi õpilast, kes korduvalt langetas pea, palus vabandust ja seejärel jooksis minema. "Kurat võtaks, need preffektid on nii uselessid. Nad võiksid nende griffide huntimise asemel omasid aidata..." torises noormees kõva häälega ja märkas seejärel Catherinet. Tuttav nägu. Vist oli ravenclawis. Küll on alles aktiivne juuste värvija, iga kord erinevad. What a waste of time. Ta kõndis neiu juurde ja vajus ta üsna kõrvale istuma. Seda teinud, tõmbas ta välja taskust ühe väikese karbi. Avades karbi, oli seal tekitatud ruumid ja igas ruumis oli minipudel. Tõmmates ühe pudeli välja, lõi ta karbi kokku ja pistis tagasi tasku. Seejärel tõmbas ta välja võlukepi, puudutas pudelit, kui too läks suureks. Välja tuli vana hea tuliviski. Järgmisena avas ta pudeli ja nüüd juba võttis lonksu.

"Aaaaah," oli ta rahul hommikuse joogiga. Elagu võlumaailm, et sellist asja saab teha. Mugumaailmas kanda hunnik pudeleid tuliviskit oleks üsna ebamugav. See oli hea sünnipäeva kink ja loitsu õpetus, mis ta aasta tagasi sai. Alles nüüd meenus talle, et ta kõrval istub keegi, kes vist raamatut luges. Ta ei hakanud teda segama, nii et ta lihtsalt toetas pingi taga olevale seinale ja vaatas lihtsalt seda, mis ta ees oli. See nädal oli sitt sita otsas.

[Catherine Tyrell]

Catherine oli üpris süvenenud oma raamatusse ning seega oli kellegi kuri toon hetkeks ehmatav. Küll viis ta oma pilgu vaid korraks selle hääle omanikule, kelleks juhtus olema Arsen, ning siis leidis ta pilk oma koha taas raamatu tekstiridadel, et edasi lugeda. Seekord oli ta aga juba palju tähelepanelikum oma ümbruse osas ning sai ka aru, kui noormees oma sammud pingi poole oli seadnud ja lõpuks sinna ka maha istus.

Ta vaatas silmanurgast, kuidas slytherinlane karbist võetud minipudeli suureks pudeliks muutis ja sellest siis jõi. Tõesti geniaalne mõte pudelite kaasaskandmiseks, kui aus olla. Kate viis oma pilgu tagasi ridadele, mis sel lehel otsa said. "Kas veidi vara ei ole selle jaoks?" uuris ta klassikaaslaselt tõstmata oma pilku ja keerates lehte.

[Arsen Karekin]

"Sorry emme, ma rohkem palju ei joo," lausus poiss kerge sarkasmiga ning muige saatel võttis lonksu. See oli ju kõigest tuliviski, mitte mingi viin. Ta igatses oma noorust, kui ta oleks kohe hakanud oma slytherini võimu välja näitama ning kotkast kiusama hakanud. Siiski need ajad olid möödas ja ta polnud enam laps. "Kuidas sul õnnestub juukseid nii tihti värvida?" küsis ta siis muuseas, sest alati kui too silma jääb, on tal midagi erinevat. Ta ei tulnud selle pealegi, et neidis on metamorfmaag. Miks ta peaks? Ega ta kõike ka ei tea ja ei suuda välja nuputada. Kui ta järele mõtles, suhtles ta Catherinega põhimõtteliselt esimesi korda. Tavaliselt on olnud kas mingi klassi tõttu, seltskonna tõttu või muul põhjusel

[Catherine Tyrell]

Ka Kate'i näole ilmus talle omane vildakas muie ning ta pani oma raamatu kinni ja pingile enda kõrval. "Ära siis vähemalt kade ole," ütles ta oma pilku Arsenile viies, viidates sellele, et too võiks ju jooki jagada. "Sharing is caring.. or whatever," sõnas ta muigega.
Järgmise peale ta aga turtsatas kergelt. "Ma ei värvi oma juukseid," teatas Andromeda kerge naeratusega ning muutis siis demonstratsiooniks oma helepruunid laines kiharad blondideks ja sirgeteks ning siis tagasi helepruunideks. "Ja kui ma ka poleks metamorfmaag, siis ma kindlasti ei värviks oma juukseid nii tihti. Ma kujutan ette, et neist ei jääks just palju järgi," lausus tütarlaps kergelt kulmi kergitades. "Kas sa oled tõesti aastaid arvanud, et ma värvin oma juukseid pea iga päev?" Selles mõttes, et mehed ja iluloogika just väga käsikäes ei käinud, aga see oli ikka natuke ekstreemne.

[Arsen Karekin]

Noormees ohkas kergelt ja tundus, nagu ta pidi raske otsuse tegema. Tundus, et tema laiskus jäi peale - ta küll ei viitsinud hetkel uut või uusi pudeleid välja tirida. Selle asemel ta liigutas oma hetkel käes olevat pudelit tüdruku poole, et siis tema pudelist jooks. Pärast poole võtab.

Kui too hakkas juba demonstreerima, vajus poisi suu kergelt lahti "Ooooo, that is cool!" pidi ta tunnistama. Paratamatult lausus ta siis "Näita mulle punapead!" what? Punapead on ägedad. Ta raputas pead ja lausus "Kurbusega pean ma teatama, et ma tõesti ei näe sind iga päev. Me võime hakata üksteist nägema tho?" pakkus ta kerge naljaga siis viimase varjandi välja. Muidugi, nad ilmselt nägid pea-aegu iga päev, aga see ei tähenda, et ta teda iga päev ka märkab. Ta on slyth for fuck sake.

[Catherine Tyrell]

Catherine võttis noormehe käest pudeli ja jõi sellest paar lonksu. Polnud ta nii malbe kotkapreili midagi, kui arvata oleks võinud. Kuulnud aga Arseni soovi näha punapäist versiooni kortsustas ta kergelt kulmu ning muutis siis soovile vastavalt oma juuksed punaseks. "Punane pole väga minu värv," nentis ta õrna muigega. Kate turtsatas noormehe pakkumise peale. "Kas ma peaks selleks hakkama end märgatavaks muutma punaste juustega?" küsis neidis muutes siis oma juukseid vahelduvalt naturaalsest punasest kärtspunaseks. "Sest newsflash oleks, et me näemegi põhimõtteliselt iga päev. Sa oled lihtsalt liiga tähelepanematu," ütles Kate naljatlevalt oma smug muigega ja võttis pudelist veel ühe lonksu enne kui selle nende vahele pingile pani.

[Arsen Karekin]

Noormees muigas kergelt, haaras tüdrukult pudeli ja võttis lonksu sealt, ulatades seejärel tagasi. Tal vedas, et ta oma lonksu välja ei ajanud, sest punaste juuste lause ajas teda naerma küll. "Oh, sul veab, sa oled üks neist, kellele sobivad blondid ja pruunid tõesti rohkem. Aga tähelepanu saaksid sa kindlasti," kinnitas ta siis neidisele. Ta ohkas kergelt ja lausus "Kindlasti oled sa mäganud, et ma olen slytherinlane eksju ja nüüd koolivanem ka? Life is biiisiiii," eks need vabandused olid lollid, kuid lisas siis naljaga juurde "Sul veab eksju, et ma heas tujus olen, muidu ei oleks sul siin nii fun midagi, eksole?" tehes natuke ülbemat jäält ja hoides ülbemat pilku, kuid hakkas siis kergelt naerma.

"I wish, I were busy. Miski pärast kõik kardavad mind nüüd kui olen koolivanem. See tunne on hea," pidi ta tunnistama.

[Catherine Tyrell]

Catherine muutis oma juuksed tagasi nagu nad enne olid, pruunid ja laines. "Kas inimeste tagakiusamine on tõesti nii pingeline ja tiheda ajakavaga? Poleks uskunudki," lausus ta naljatlevalt. Tal polnud kunagi probleeme olnud slythidega, kuna ta enamasti lihtsalt lasi neil olla. Kui ussi mitte torkida, siis ega ta ju ei ründa. Kate muigas Arseni ülbema hoiaku üle. "Well aren't I blessed," ütles ta selle peale kerge sarkasminoodiga.
"Eks see on midagi, mis tuleb autoriteediga. Või vähemalt, kui sa oled lisaks ka slytherin," arvas Andromeda kerge muigega. Ta viis korraks oma pilgu kellale, mille seierid polnud just eriti palju liikunud. "Mind sa aga ei hirmuta," tõdes tütarlaps, võttes pingilt pudeli, et veel üks lonks sealt võtta.

[Arsen Karekin]

"Ma olen seda jah märganud, et seitsmendikud on rohkem kadedad, kui kartvad," pidi ta tunnistama, lisades juurde "Eks teil ka veab, et see tiitel minu kätte jõudis. Oleks see mõnegi teise kätte sattunud, ei oleks teil nii mõnus olla," ta pidas silmas eelkõige Jasonit, kuid see oleks ka lihtsalt võimatu. Juhid peaksid hullud olema, kui nad tema määraksid.

Noormees lõpuks võttis välja karbi ja hakkas tegelema uue pudeli välja võlumisega, sest ilmselgelt hakkas too pudel vaikselt lõpule saama. "Tahad ka veel ühte?" küsis ta muuseas siis, et teada, kas võtta ühe pudeli või kaks. Ilmselt need jäid ka viimaseks. Liiga palju ei maksa juua ka. "Noh, mis sind siis nii vara hommikul kohale tõi? Minu lugu sa peaksid juba teadma," kui too vähegi hommikul tähele pani.

[Catherine Tyrell]

"Ma pole isegi kade, kuna see tiitel tuleb ka omade aga'de ja kohustustega, mida ma omale lihtsalt ei tahaks," ütles Kate emotsioonitult. "Aga seda küll, et parem sina, kui keegi teine," nõustus ta. "Sul pole ju tegelikult vigagi. Täitsa tsiviliseeritud ja puha."
Viies oma pilgu Arseni karbikesele kehitas neidis õlgu. "Mis seal ikka, võlu aga välja," ütles ta. Arvestades kellaaega, siis arvatavasti järgmiseks päevaks see mingeid märke ei peaks jätma ja peale selle suutis Cat end väga hästi ülal pidada. Vähemalt siiani oli see nii olnud. "Ma ei teagi. Mul kadus lihtsalt uni ära ja voodi lagi ei tundunud enam väga põnev, nii et mõtlesin sööma tulla, aga ega ma kella polnud enne vaadanud, et teada, et süüa veel ei saa," rääkis Andromeda oma hommikuseiklused ära. "Samas äkki oli see lihtsalt saatus, mis tahtis, et ma pühapäeva varahommikul sinuga jooma hakkaks," ütles ta lõbusal muigel, viies oma pilgu Arseni silmadesse.

[Arsen Karekin]

"Oh, kiida mind veel, palun!" lausus ta kergelt naeratades ja kuulas ka tolle hommikused seiklused ära. "Mul on neid saatuseid liiga palju viimasel ajal. Üle pika aja, võiks pidada seda ka põnevaks juhuseks..." oli ta täiesti kindel, samal ajal kui ta oli lõpetanud kahe pudeli suurendamise ja oma väikese karbi tagasi tasku toppis, ulatades ühe pudeli neidisele ja avades teise "Uhm, praegune on vaja lõpetada..." meenus talle siis, sest seal oli veerand veel sees. Kehitanud õlgu, haaras ta pudeli ja jõi pool sellest ära, ulatades jäägid neidisele.

"Mu juurde tuli õpilane ja äratas paanikas ülesse, ajas mingid segast juttu ja tiris mind välja, ainult selle pärast, kuna nad olid aknast välja visanud natuke võlutud lennuki ja see oli õppejõu pead puudutanud. Nad kardsid, et neid nüüd visatakse koolist välja," ta pööritas silmi kergelt "Mul tekkis tunne, et selle aasta esimesed on retardid," pidi ta ohkega ütlema, viies pilgu suure ruumi laele ja vaadates mis igasugust seal üleval on, kuigi tegelt seal ei olnud midagi. Pagana vaikne oli isegi pühapäeva hommiku kohta.

[Catherine Tyrell]

"Oh, et lausa põnevaks," ütles Catherine kulme kergitades ja pudelit võttes, öeldes selle koha pealt ka aitäh nagu üks viisakas inimene ikka.
Ta võttis vastu pooliku pudeli ja võttis noormehe juttu kuulates sellest lonksu. Ta nägi kõvasti vaeva, et mitte lasta välja pursata oma lonksul, kuid õnneks sai ta sellega hakkama ja lõpetas vaid paari köhatuse ning naeruga. "Tegelt ka?" lasi ta lõbustatult kuuldavale. "Kui selle eest juba välja visataks, siis poleks 7.aastas vist väga kedagi enam järgi," nentis ta, juues siis veel pudelist viimase enne, kui selle pingile asetas, et avada uus pudel. "No loodetavasti tuleb nende seast ka mõni helgem kuju välja," lootis Andromeda muiates.

[Arsen Karekin]

"Tahaks loota. Eks aeg ilmselt õpetab neid," avaldas noormees lootust. Õnneks või kahjuks veetis ta nendega ainult esimese aasta, nii e see oli omamoodi huvitav lammastekarja õpetamise õppimine. Ja nii järsku tekkiski vaikus. Ega neil ju ka tohutult palju rääkida polnud. Vähemalt poiss ei leidnud midagi, mida rääkida. Aga tal ka vedas. Tundus, et lõpuks avati ka söögisaal, nii et nad teoorias võiksid heaga edasi söögisaali varsti suunduda. Ilmselt söök pole ka päris hetkega saadaval, kuid vähemalt suurde saali sai siseneda.

[Catherine Tyrell]

Catherine võlus oma pudeli välimus ümber, nii et see meenutas mingit mugulimonaadi ja võttis siis lonksu. Better safe than sorry. "Tegelt olen ma nende üle kade," ütles ta peale pisukest vaikust, vaadates tõsisel, kuid mõtlikul ilmel enda ette. "Neil on alles ees need aastad, mis arvatavasti saavad olema nende elu ühed parimad. Nad saavad nautida oma siin olekut ja pidada Sigatüügast veel tükk aega koduks. Neil on veel kaua-kaua aega kuniks neid karmi reaalsusesse visatakse," lausus ta ja jõi siis uue lonksu. "Meil juhtub see aga juba vähem, kui aasta pärast," sõnas ta nukralt, ohkas siis kergelt ja jõi selle peale taas uue lonksu. Masendav oli selle peale mõelda tegelikult ja veel masendavam oli, et Kate'il polnud aimu ka, mida peale kooli teha.