Suvel

[Samara Soul]

Samara vaatas kaastundlikult sõbrale otsa ning pööras seejärel enda pilgu üleni mustas olevale võlurile, kes tee peal koos mingi ostuletiga oli. Tüdruk palus korraks Lestatil oodata ning läks leti juurde, uurides nõia kaupu ning rääkides temaga midagi. Lõpuks aga tuli ta tagasi tühjade kätega ning sõnas: "Miks sa siis eri paikades olid?"

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat ootas, kuni tüdruk ära käis. "Et maailma avastada... Ja kusagil olla," sõnas ta taas edasi sammuma hakates.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt. "Ma olen liiga kaua kodust ära olnud. Mu isa vajab mind, samuti mu vend. Pean lihtsalt vahel kodus käima," sõnas tüdruk, kes tundis end veidike isa ja venna ees vastutavana.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat noogutas mõistvalt. "Ja see olekski normaalne," ei mõistnud, miks Samara end õigustab, kõik on ju loomulik.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt, pöörates pilgu maha ja vaikselt mõeldes. Ta mõtles sellele, kas ta ema ka kunagi hullumajast välja saab? Tüdruk pigistas hetkeks silmad kinni, kui talle meenus vaatepilt, kuidas krisskav ema hullusärgis St. Mungosse viidi. Lõpuks lasi ta kuuldavale sügava ohke, avades enda rohelised silmad ning ise endiselt edasi kõndides.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat kergitas ohke peale kulmu. "Probleemid kodustega?" pakkus ta, kuna ennist oli teemaks olnud pere. Siis aga avas ta poe ukse ning laskis Samara ees sisse.

[Samara Soul]

Samara sisenes poodi ning naeratas kergelt pead raputades. "Ei midagi tähtsat," sõnas tüdruk, sest ta ei tahtnud enda muredega päeva rikkuda.

OT: Kus poes me üldsegi oleme? ;D

[Lestat Von Bloodworth]

OT: raamatu xD

Lestat teadis, et Samara jätab midagi tähtsat rääkimata, kuigi ise vastupidist väitis. Ta sisenes neiu järel poodi ning vaatas siis enda ümber ringi. Ta kavatses sellest hiljem küsida. Selle asemel vaatas ta ka endal järgmisel aastal vajaminevaid õpikuid.

[Samara Soul]

OT: Aaaaa xD (i)

Samara käis mööda riiuleid ringi, endal mõtlik nägu peas. Vajaminevad raamatud olid tüdrukul juba süles, kuid ta mõtles, et ehk leiab ta siit midagi ka niisama lugemiseks. Tõmmanud õrnalt sõrmedega üle raamatute, väristas neiu end kergelt. Nii palju tarkust, mõtles tütarlaps endamisi raamatutest.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat leidis kiiresti vajalikud õpikud üles ning liikus leti äärde, kus nende eest ka maksis. Olnud need kotti asetanud, ta vaatas veel seal ringi. Lugenud, lugenud, lugenud, lugenud, lugenud, kapi peal ootab, lugenud.... käis ta raamaturiiulite peal käega vaadates üle. Kui sa elad sadu aastaid, mida sa ikka öösiti teed?

[Samara Soul]

Leidnud kaks raamatut, mida tüdruk veel lugeda tahtis, suundus ta leti juurde ning koukis kotist enda rahakukru. Leidnud sealt mõned galeoonid, ulatas ta need müüjale ning maksis nendega ostu eest ära. Pistnud raamatud kotti koos kukruga, suundus tüdruk tagasi Lestati juurde. "Tahad veel kuskil poes käia või võin ma sind nüüd jäätist sööma kutsuda?" küsis koolivanem naeratades.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat pöördus Samara poole hetkel, mil too rääkima hakkas. "Minul ei ole kusagile vaja minna, võin iga kell tagasi tulla," sõnas ta veidi teeseldud vihjamisega. "Ehk siis lähme?"sõnas ta hetke pärast ukse poole suundudes.

[Samara Soul]

Samara muigas vaikselt. Lestatil oli alati mingi kaval vastus varnast võtta. Vaikselt avas ta ukse ning väljus sellest, jäädes õues noormeest ootama.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat väljus uksest, jäädes Samara kõrvale seisma. Ta naeratas ootusärevalt ning lõbusalt. "Millisesse?" küsis ta kohvikute kohta.

[Samara Soul]

Samara mõtles väheke, vaadates enda ümber ringi. "Ma tean ühte sobivat," lausus tüdruk naeratades. "Lähme siis sellesse, mis otse on," sõnas tütarlaps ning hakkas vaikides jäätisekohviku suunas kõndima.