Suvel

[Samara Soul]

Samara mõtles väheke, vaadates ruudulist laualina. "Tahaksin küll," sõnas tütarlaps vaikselt, tõstes enda pilgu nüüd taas noormehele, naeratades kergelt ning veidike häbelikult.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat silitas sõrmedega oma lõuga ning mõtles. "Mis sa täna öösel teed?" küsis ta siis järsu liigutuse saatel, mil ta asetas oma käed lauale ning pööras otse neiu suunas.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa, suu veidike paokile vajumas. "Emmm, seda mida tavaliselt inimesed teevad: Magan. Midagi erilist küll plaanis pole," lausus tütarlaps, ise aru saamata, mida noormees nüüd oma küsimuse all mõtleb. "Mis siis?" küsis tüdruk ettevaatlikult.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat lõi käega vastu laupa. Idioot! karjus ta endale. "Oleksin su matkama viinud loomulikult. Andeks, ma unustasin juba vahepeal ära..." sõnas ta siis krimpsus näoga vabandava ilmega.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt ning ta silmisse tekkis väike ärevus. "Matkama? Muidugi! Lähme, palun," lausus tütarlaps ärevalt, kes niikuinii eelistas öiset eluviisi ning praegu oli ilm ka väga soe.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeratas rõõmsalt, kuna Samarale mõte meeldinud oli. "Hästi. Kus sa muidu elad? Kuhu ma sulle järele tulen?" küsis ta siis, peas plaane tehes ning kohta valides.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt ning lausus: "Ma elan Londonis. Me võime ka kuskil kokku saada. Et sa ei peaks öösel mu maja otsima hakkama." Ta naeratas kergelt, sest ta ei saanud eriti aru, kas poiss teeb matkamise osas nalja või mõtleb ta seda tõsiselt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat raputas veidi pead. "Oleks parem ja ohutum, kui ma su su enda maja lähedalt peale võtaksin. Ning ära pimeduse pärast muretse, küll ma üles leian" lausus ta tõsise häälega. "Ja selga soovitaks ma mugavad ning vanemad riided panna, millest kahju ei ole. Jalga samuti midagi mugavat - tossud või madalad saapad," selgitas ta veidi eeldusi matkama minemiseks.

[Samara Soul]

Samara tundis, kuidas mööda tema keha läbistab ärevusevärin. Ta hajus seiklusi ja seiklustest ei öelnud tütarlaps kunagi ära. Ta naeratas kergelt, ise noogutades ning sõi ära mõned viimased ampsud enda jäätisest. "Käid sa tihti matkamas, Lestat?" küsis tütarlaps seejärel noormehelt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas küsimuse peale. "võib ka nii öelda," vastas ta lõbusalt, kui oli korraks pilgu alla pööranud. "Valmis?" küsis ta siis kaussi vaadates.

[Samara Soul]

Samara ragistas kergelt enda sõrmi ning noogutas vastuseks. "Liigume edasi?" küsis tüdruk naeratades ning tõusis aeglaselt püsti, tõmmates koti õlale ning leebe naeratusega Lestati silmitsedes.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat noogutas ning tõusis toolilt. "Kus sul täna veel oli plaanis käia?" küsis ta siis ust tänavale avades ning Samarat mööda lastes.

[Samara Soul]

Samara astus palavusse taas ning kehitas mõtlikult õlgu, kui noormehe küsimus küsis. "Põhimõtteliselt on mul kõik kooliasjad ostetud.. vist. Raamatud olemas, kirjavahendid olemas, uut rüüd ma ei osta. Rohkem ei saa ju midagi olla?" küsis tütarlaps, vaadates noormehe poole. "Mida ma pärast teen, seda ma ei tea. Ilmselt lähen koju ja igavlen, sest mingeid erilisi plaane mul küll pole," lausus hufflepufflane lõbusalt noormehele otsa vaadates.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat seisis Samara kõrval, talle otsa vaadates. "Eraelu?" küsis ta siis viimase lause lõppedes, kuna Samara oli seda eelmisel aastal koolis maininud, et ka sele tõttu on kiire. "Parimast sõbrast mugu?" lisas ta siis veel, et tollele tegevuse võimali pakkuda.

[Samara Soul]

Samara turtsatas lõbusalt. "Ma olen üpriski kodune inimene. Vahel olen küll oma parima sõbraga minu juures ja teeme midagi, kuid harva. Tal on omad sõbrad ka," lausus tütarlaps kerge muigega ning heitis hetkeks pilgu taevasse, vaadates seda. Mitte ühtegi pilve polnud näha ja päike siras kõrgelt.