Suvel

[Lestat Von Bloodworth]

Lestati pani imestama see, et Samara ei olnud küsinud tema vastupidavust päikese suhtes, mis väljendus ühe muigena näol. "Ja tema sõpradega ei meeldi koos... 'hängida'?" kasutas ta selle aja vastavaid väljendeid, mis teda kergelt irvitama panid.

[Samara Soul]

Samara turtsatas lõbusalt ning lausus: "Mul on omad sõbrad, temal enda omad. Ta on mul ainus sõber, kes on mugu, sellepärast ma ei lase teda parem enda sõpradega kokku." Ta naeratas rõõmsalt, ise endiselt noormehe ees seistes.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas. "Kuid sa siis suvel ei suhtle oma sõpradega? Teiste võluritega? Koolikaaslastega?" jätkas ta üsna lõbusal toonil, neiut rõõmsalt silmitsedes.

[Samara Soul]

Samara muigas vaikselt, kuulates poisi küsimust. "Suhtlen. Praegugi lobisen ju sinuga ja plaanin matkama minna," lausus tüdruk Lestatile rõõmsalt silma pilgutades ning seejärel kotist midagi sorima hakates. Leidnud Orbiti paki, võttis ta sellest kaks nätsu ning ulatas selle noormehe poole. "Oled mugunätsu proovinud?" küsis koolivanem lõbusalt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat noogutas. "Olen, kuid need mind eriti ei paelu," lausus ta omapoolse muigega. "Kuid ehk saan ma siis su koju ära saata, et teaks, kuhu õhtul naasta? Kui sul just praegu midagi muud meelde ei tulnud," lisas ta siis lauselõpu kiiresti ning jäi jätkuvalt oma kohal seistes ootama.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt ning vaatas hindavalt noormeest. "Võid mu tõesti ära saata. Kell on ka juba üpriski palju," lausus tütarlaps lõbusalt muigades. Aeg liigub tõesti kiiresti, kui olla kellegi nii huvitava inimese seltsis, nagu seda on Lestat.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas laialt, enne kui lausus:"Hommikki pole veel saabunud," lausus ta veidi ettepoole kummardudes ja seda Samarale kõrva sosistades. Seejärel ta taganes taas oma jalgadele, vahepeal kiiresti veidi kurjema hääletooniga naerdes, ning vaatas siis küsivalt ringi. "Kuhu poole?" kergitas ta kulmu, tehes nägu, et ta ei ütelnud enne seda midagi muud.

[Samara Soul]

Samara naeratas vaikselt ning ütles: "Me peame minema mugude Londonisse, sest seal mu kodu asubki." Sättinud veidike rasket kotti enda õlal paremini, hakkas tütarlaps vaikselt kõndima. "Mida sa peale seda teed, kui oled mu kodu ära näinud? Tuled sisse ja ma pakun sulle kohvi või midagi või lahkud ja tuled öösel mind kummitama?" küsis ta naerdes.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeris vaikselt pakkumiste peale. "Oleneb, mida sina teed," muigas ta seepeale ning viis pilgu neiu kotile."Kas ma võin ise tassida?"tegi ta siis ettepaneku, kuna see nägi üsna raske välja.

[Samara Soul]

"Mismõttes?" ei saanud Samara kohe noormehe esimesele lausele pihta. Kuulnud pakkumist oma koti suhtes, naeratas tüdruk vaikselt ning andis noormehe kätte musta nahast õlakoti, milles olid tema õpikud, mis juba ise kaalusid palju ning tema muud koolitarbed. "Kui see tüli ei tee," lausus koolivanem malbelt ning andis enda koti noormehele ise tundes, kuidas ta õlavalu vähemaks muutub.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat võttis koti vastu ning asetas selle enda õlale, samas käes enda koolitarvetega kott. "No, kas sa kutsud mind sisse või ma lähen luusin niisama ringi,"vastas ta kavala muigega ning asetas oma vaba käe tüdruku kaugemale õlale, temaga nõnda edasi jalutama hakates.

[Samara Soul]

Samara naeratas endamisi. "Noh, mina kõigest pakkusin selle välja. Kui sul on midagi targemat teha, siis ma ei hoia sind kinni, kuid ma võin ju su sisse kutsuda, kohvi, veini või midagi muud pakkuda ning võime siis telekat vaadata. Vean kihla, et sa pole iial telekat näinud. Mul üpris mugude kodu," sõnas tütarlaps naeratades. Tundnud Lestati kätt enda õlal, muigas tütarlaps endamisi, ise seejuures veidike kohmetu olles.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat märkas kerget muutus Samaras."Ütle, kui ma midagi valesti teen, eks?" küsis ta esmalt veidi mureliku pilguga neiut piideldes. "Targemat teha... Kui sul on sajandeid aega, siis pole selliseid asju nagu kiired ajad, pole targemat teha, aega jääb väheks ja muud taolist," selgitas ta veidi muiates. "Kuid telekat olen ma küll näinud. Ma olen mugu asjadega üsna tuttav, kuna ma olen väga palju rännanud. Nagu sa tõestust said, teadsin ma isegi, et nood kutsuvad metsas käimist matkamiseks," lisas ta lõbusalt rõõmsal sammul edasi kõndides.

[Samara Soul]

Kuuldes, mida noormees tüdrukule ütleb, noogutas tüdruk kärmelt. "Muidugi," sõnas ta vaikselt. Ta polnud küll harjunud, et sõbrad teda puudutavad, kuid selle vastu polnud tal muidugi midagi. Enda vasaku käe ümber noormehe pannes, jätkas tütarlaps kõndimist, koukides vaba käega taskust mustade klaasidega retroprillid ning pani need silmade ette päikese eest kaitseks. Samal ajal kuulas ta ka ära, mida Lestat räägib ning järsult hakkas ta mõtteis end sõimama. Miks ta kohe matkamist ja telekat omavahel ei seostanud. "Ja mina arvasin, et ma olen ainus friik, kes teab liialt palju mugudest ning nendega seostuvast," lausus tüdruk kerge muigega.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas seejärel laialt. "Me oleme sarnasemad, kui arvasime," sõnas ta kergelt narrides ning naeris seepeale."Kuid kas sa seda teadsid, et enne üheksateistkümnenda sajandi lõppi, mis on nüüd siis..üle saja aasta tagasi, suudeti täiesti ilma elektrita elada," proovis ta leida midagi mugude kohta, mida Samara ei teadnud.