Suvel

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat tegi samamoodi üllatunud nägu, kuid seda nalja pärast, kuigi see hästi välja tuli. "Ei tee nalja. Tegelikult ma olen kindel ,et isegi elekter on seal olemas," sõnas ta õrnalt jälle naerdes."Võiksid kaks tuba kasvõi täiesti endale saada, elutuba mõlema kasutada.. köök sulle, kuigi külmikus võiks mul oma riiul olla... Saaks hakkama küll," arutles ta selle võimaluse võimalikkust ning vaatas innukalt neiule otas.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa, ise tema ees seisma jäädes. "Oh my god, see oleks nii lahe!" kilkas tüdruk ning hakkas keset tänavat järsku hüppama. Peagi jäi ta seisma ning vaatas kärmelt enda ringi, olles kindel, et keegi teine seda ei näinud. "Ma mõtlen, et.. See oleks nii.. lahe," lausus tütarlaps. Ta oleks juba äärepealt öelnud, et oleks nii lahe elada koos vampiiriga ühes majas, kuid diskreetsuse mõttes hoidis neiu enda suu kinni.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestati silmad lõid veel rohkem särama ning ta vaatas lõbusalt Samara reaktsiooni pealt. "Minu meelest ka. Kunas sa sisse kolid?" sõnas ta suuotsad kõrvudeni küünitamas. See mõte meeldis talle iga hetkega aina rohkem. Mingi seltskond pidevalt ligi.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa, ise endiselt mõtteis küsides, kas too nüüd mõtleb tõesti seda tõsiselt või on see mingi alatu nali. "Eee.. Millal sulle sobib?" küsis tütarlaps ettevaatlikult, ise endiselt noormeest vaadates. Kas too on ikka kindel? Kas ta mõtleb seda kõike tõsiselt? Küsimused vallutasid neiu pead, kuid rõõmus oli ta ikka.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat teeskles korraks mõtlemist. "Eeem.. näiteks... kohe?" sõnas ta, näole laiumas muie."Sa ju ütlesid, et pole täna targemat teha. Nüüd on, et me parem liigume kiiresti, eks?" lausus ta üsna rutuga ning naeratas neiule.

[Samara Soul]

Samara näole levis lai naeratus, kui ta kuulis, mida noormees ütleb. Pagan, mu elu võtab uue pöörde - see läheb huvitavaks, "Sa mõtledki seda tõsiselt?!" ei suutnud tütarlaps endiselt uskuda. Silmi pilgutades ning veid**e paokil suuga vaatas ta noormehele otsa, kuid peagi otsustas ta alla anda enne, kui Lestat ümber mõtleb. "Muidugi, lähme siis," lausus Samara naeratades ning tema keha läbis ärevuslaine, kui ta taas noormehe kõrval nüüd veid**e kiiremini sammuma hakkas.

[Lestat Von Bloodworth]

"Kuhu sa kiirustad? Võtame parem ekspressliini!" hüüdis ta naermise vahele ning peatus. "Hüppa mulle selga," ütles ta nüüd jätkuvalt lõbustatud ilmega, ise mõtelmas, kas Samara seda esimese hooga ka teeb.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa, näol uskumatu ilme. Jälle teeb nalja või? küsis tütarlaps endalt mõtteis, kuid siiski ronis ta ettevaatlikult noormehele selga. "Noh, mis edasi?" küsis tüdruk noormehelt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat oli meeldivalt üllatunud, kuid lasis siis põlvist end alla ja hoidis kätega Samara põlvist. "Ma soovitaks sul silmad kinni panna," andis ta ühe näpunäite. "Kuid.. aadress, ikkagi, lähme su asjadele ju järele," küsis ta siis taas tõsisel häälel.

[Samara Soul]

Samara lausus: "Kuketänav 8, korterinumber on 55." Seejärel sulges ta aeglaselt enda silmad ise mõeldes, mis nüüd küll juhtuda võib.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas, kuid lausus:"Here we come!" ning hakkas oma vampiirikiirusel jooksma. Inimesed, kes neist enne möödusid ei märganud midagi ning nende liikumine tänavatel jäi märkamatuks. Möödas võis olla kümme sekundit, kui tuul enam ei puhunud ning nad ühe maja ees seisid. "Kohal," lausus ta siis muige saatel.

[Samara Soul]

Samara upitas end noormehe seljast maha ning avas enda silmad. "Mis just juhtus?" küsis tütarlaps õhinal, sest see tunne oli olnud joovastav. Nähes lõpuks, et nad olid kõrge kortermaja ees, kus Samara elas, mõistis tüdruk, mis juhtunud oli. Ta ohkas kergelt, sättides enda seelikut ning seejärel kõndis ta kõrgest trepist üles, kuni jõudis trepikojaukseni. Seejärel hakkas ta sorima kotis, mis Lestati käes oli (enda kotis), kuni leidis ta võtmekimbu. Leidnud õige võtme, avas ta trepikojaukse ning koos astusid nad sisse. Seejärel astusid nad lifti ning sõitsid üpriski kõrgele. Peagi astusid nad aga välja ning mõne sammu pärast olid nad Samara korteriukse ees. Tüdruk keeras ukse võtmega lahti ning sisenes korterisse, lastes ka Lestati enda järel sisse.

[Lestat Von Bloodworth]

"Liikusime minu tavalise kiirusega," sõnas ta vastuseks ning sammus viisakalt ning vaikselt Samara taga, vaadates ning uurides enda ümbrust. Lõpuks sulges ta enda järel korteri ukse ning vaatas ringi.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt ning lausus: "Siin pole midagi erilist, kuid siiski on kodu." Ta muigas endamisi ning kadus sekundiks oma tuppa, paludes Lestatil oodata ja end mugavalt tunda. Peagi tuli neiu tagasi, käes kaks suurt kohvrit. "Ma polnud õnneks asju lahti jõudnud pakkida. Tahad, ma pakun sulle veel midagi enne, kui me minema hakkame?" küsis tütarlaps õhinaga noormehelt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat uuris ümbrust. Seal oli tegelikult päris hubane ning mõnus. "Kui sa tahad midagi nii väga pakkuda siis tee seda, kuid ma hoiatan - maitset ma ei tunne," sõnas ta siis muigega ning silmitses korraks Samara kohvreid, mida oli vähem, kui ta arvanud oleks.