|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:30:58 GMT 3
Samara vaatas kerge muigega, kuidas noormees keti enda kätte 'võlub'. "See on nagu Accio juba. Osad võlurid, kes pole.. Sinusugused oskavad ka nii teha," lausus tüdruk lootes, et noormees paar võimsamat trikki näitab.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:34:44 GMT 3
Lestat polnud selle peale mõelnudki, kui tobe temast. Ta mõtles hetke ning enne, kui tüdruk loodetavasti midagi teha jõudis, oli ta kõrtist väljas, sekundi pärast juba Samara selja taga, koputas sõrmega ta õlale.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:38:11 GMT 3
Samara ei näinud peagi noormeest kuskil, justkui oleks too haihtunud. Peagi tundis ta koputust oma seljal ning tüdruk oleks äärepealt infarkti saanud. Pöörand end ümber, vaatas ta noormehele otsa. "Vot see oli juba midagi," lausus tütarlaps imetlusega. Ta ei mõelnud selle peale, et noormees oleks võinud suval ajal teda hammustada. Negatiivsed mõtted ei tulnud tüdrukule mõttesegi. Tema mõtles ainult sellele, kui palju plusse võib olla vampiiriks omelisele. Siiski tüdruk arvas, et ilmselt pole kõik nii roosiline, nagu ta arvas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:44:49 GMT 3
Lestat naeratas lõbusalt. Tegelikult ei olnud tal vampiiriks olemise vastu midagi. Enda kiirusel ta istus kohale ning tõstis ootamise märgiks nimetissõrme. Seejärel tõstis ta teise käe ning tõmbas sama sõrme küünega sügava haava kätte, kust üht punast vedelikku tulema hakkas. See võis tunduda teistele kui veri, ent see ei olnud seda. Kui käsi pooleldi punane oli, tõmbas ta keelega üle haava ning sekundite jooksul kasvas see kokku. Polnuks keegi haava tekkimist näinud, ei saanuks ka ütelda, et see seal oli.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:48:40 GMT 3
Samara pilk muutus taas tõsiseks, kui ta nägi, mida noormees teeb. Midagi sellist polnud ta varem näinud, ainult mugufilmides. Ta tõmbas aeglaselt enda vasakult käelt varruka ülespoole, paljastades enda veenid ning tukslevad veresooned. Tüdruk silmitses neid veidike, ise ette kujutledes, kuidas ta samamoodi endale haava tõmbab ning sekundiga selle kinni kasvatab. Lõpuks aga pööras tüdruk enda pilgu kõrtsmikule, kuid tundus, et too polnud midagi tähele pannud, vaid tegeles enda asjadega edasi. Samara ohkas kergelt, pöörates nüüd enda pilgu noormehele, kes oli talle sügavalt muljet avaldanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:56:11 GMT 3
Viimane.. mõtles Lestat endamisi ning mõtles toidust, värsest beebisverest, mis ta silmade värvi muutis. See läks erkpunaseks, pupill ahenes väikeseks täpiks seal keskel ning seejärel süsimustaks, nagu oleks terve silm vaid üks suur pupill. Ta naeratas nagu ennegi, lõbusalt ning teotahteliselt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 17:02:55 GMT 3
Samara tõmbas käele varruka tagasi peale, pöörates enda pilgu noormehe silmile, vaadates neid pingsalt. Peagi vaatas ta aga uuesti lauda, sest ta teadis, kui ebameeldivalt nõme tunne tekib, kui keegi pingsalt jälgib. Oma stiili tõttu tõmbas tütarlaps küllaldaselt tähelepanu, nii negatiivset kui positiivset.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 17:05:24 GMT 3
Lestat puhastas mõtted ning rohelised silmad pääsesid jälle esile. "Tekkis kade tunne ka?" küsis ta naljaga, kuna see ei ole elu, mida keegi kadestama peaks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 17:07:25 GMT 3
Samara vaatas taas noormehele otsa ning naeratas kergelt, kui tema küsimus kuulis. "Mitte eriti. Ma olen rahul sellega, kes ma olen," sõnas tütarlaps ausalt ning rüüpas paar sõõmu enda joogist, mille ta vahepeal oli juba unarusse jätnud. "Kas sa kadestad surelike elu?" päris tütarlaps noormehelt ettevaatlikult.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 17:12:19 GMT 3
Värin käis Lestati sisikonnast läbi, sest ta ei teadnud isegi sellele vastust. "Ma kadestan, et te võite surra, millal tahate.." arvas ta, et see on õige vastus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 17:16:25 GMT 3
Samara pilk libises mõtlikult tagasi laual olevale puidumustrile, ise käed ümber enda pudeli sulgedes. "Oled sa muidu.. armunud olnud? Abielus vist mitte, sest sa oled liialt.. noor. Ilmselt on jube näha oma armastatut lõpuks vanadusse suremas," sõnas tüdruk vaikselt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 17:22:41 GMT 3
Jälle üks asi, millele Lestat varem mõelnud ei olnud. Ta raputas aga ausalt pead. Kuid laialt pani teda muigama, et Samara tema kohta noor ütles, ometi oli ta ju vanem kui paljude vanavanavanemad."Kodukohas oli küll toredaid tüdrukuid, kui ma teadsin, et ei tohi kellelegi rääkida. Ühe hirmutasin nii ära. Muidugi tegi asja veel keerulisemaks asi, et ma olen lisaks kõigele veel võlur. Kuid seda tunnet pole siiani kellegi vastu olnud," vastas ta naeratades. Ta ei peitnud tõde, mitte enam. Mitte siis, kui teatakse niigi palju. Polnud mõtet ka häbeneda, kuna vastuse põhjused olid üsna mõjuvad .
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 17:24:59 GMT 3
Samara kuulas noormehe ära ning naeratas kergelt. "Ma ei kujutaks ettegi, kui ma peaks.." Ta tasandas häält. "..vampiiriga käima. See oleks kindlasti uus ja huvitav kogemus, kuid samas ka hirmutav." Ta naeratas kergelt, rüübates paar sõõmu enda joogist.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 17:30:25 GMT 3
Lestat teadis seda väga hästi. "Koguaeg olla hirmus, et ta võib su ära tappa...njaa.."vastas ta taas tõsiseks muutudes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 17:32:05 GMT 3
Samara raputas kergelt pead. "Tead, ma ei karda surma. Juhtub see, mis juhtuma peab ja kui minu saatus on surra vampiiri käe läbi, siis ma lepin sellega. Kaotada pole mul midagi," sõnas tüdruk hetkeks unustades, kellega ta räägib.
|
|
