|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 23:19:33 GMT 3
Samara naeratas vaikselt ning noogutas seejärel, asetades taas enda pea noormehe õlale ning sulgedes silmad, libistades enda käed tema piha ümber. Ta naeratas õrnalt, endamisi muheledes, ise endiselt aeglaselt tantsides. Muusikat polnud vajagi, see kõik oli niigi täiuslik.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 23:22:07 GMT 3
Lestat toetas samuti õrnalt oma pea ettepoole ning sulges taas silmad. Ta võttis Samist kinni, oma käed ta seljale asetades ja liikus rahulikult edasi. Ta hingas sügavalt sisse, et tunda Samara lõhna veel kord. See oli jätkuvalt magus ning pani ta naeratama.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 23:24:30 GMT 3
Samara sulges enda silmad kõvemini kinni kartes, et kui ta need avab, pole nad enam siin. Ta kartis, et ärkab üles siis sellest unenäost, mis niivõrd muinasjutulisena tundus, Hufflepuffi puhketoas, tüdrukute magamistoas ning omas voodis.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 23:28:36 GMT 3
Lestat hakkas vaikselt üht Metallica lugu ümisema, mida aeglustas veidi, et see rütmiga sobiks. Ta ei teinud seda liiga valjult, kartes, et see võib hetke rikkuda, kuid piisavalt, et kuulda oleks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 23:34:45 GMT 3
Samara naeratus laienes veelgi, kuuldes tuttavat lugu. Aeglaselt surus ta noormehe pluusi rusikasse, ise end tugevamalt noormehe vastu surudes. Ta silmad olid kinni, ta ei näinud midagi. Ta oleks väga tahtnud praegusel hetkel kuulata oma kõrvaga, mis noormehe rinna vastas oli, tema südamelööke, kuid kahjuks oli see võimatu.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 23:40:43 GMT 3
Kuna mingit vastureaktsiooni ei tulnud, jätkas ta laulu ümisemist. Ta tugevdas oma haaret, olles neiule väga lähedal, kuid see ei häirinud teda. Ta tundis ennast inimesena. Esimest korda elus ta TUNDIS ennast inimesena. Peaaegu võinuks juba kuulda ta sündant, ent see oli juba võimatu füüsiliselt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 23:45:10 GMT 3
Samara naeratas edasi, ise noormehest kõvasti kinni hoides ning temaga aeglaselt tantsides. Peagi hakkas tütarlaps noormehe viisiga kaasa ümisema, endal silmad vaikselt kinni. Peagi avas ta enda silmad, tõstes taas pead, toetades enda lõuga noormehe rinnale. Nii jäi ta teda silmitsema, ise koos mehega viisikest ümisedes.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 23:55:41 GMT 3
Lestat tõstis veidi pead ning vaatas siis Samara silmi, taaskord. Ta silitas neiu selga ühe käega, teine oli kindlalt paigale lukustatud. Naeratusega ümisesid nad üht ja sama viisi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 23:58:44 GMT 3
Samara naeratas noormehele soojalt, tundes tema kätt enda seljal vaikselt ringi liikumas. Ta silmitses poissi pikalt, ise mõeldes, kas oleks väga suur patt teda suudelda. Ta oli ükitselt väga palju julgust rakendanud. Ta pilgutas korraks enda silmi, ise endiselt peaaegu märkamatu naeratuse saatel noormehega koos viisikest ümisedes ning selle saatel keset silda kuuvalguses tantsides.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:02:42 GMT 3
Lestat mõtles pidevalt, mis neiu mõtteis keerleb, kuid ta ei olnud seda kunagi varem küsinud. Kas see rikuks hetke ära? mõtles ta endamisi. "Mida sa mõtled?" küsis ta vaikselt, kui laul läbi oli saanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 0:05:21 GMT 3
Samara jättis ümisemise, kui oli kuulnud noormehe küsimust. Ta hoidis endiselt enda käsi tema ümber, kuid ta oli seisma jäänud. Algul mõtles ta, et ta ei hakka rääkima enda mõtetest, kuid pärast mõtles ta, et kaotada pole tal midagi. "Ma mõtlesin, et kas ma julgen.. sind suudelda või mitte," lausus tütarlaps vaikselt, vaadates noormehele tõsise pilguga otsa. Ta jäi vaikselt ootama, et noormees ta üle naerma hakkaks.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:11:13 GMT 3
Lestat seisis koos Samiga. Kuulnud neiu mõtteid, oli tal kaks teed. Kas ta jätkab nagu poleks midagi olnud, või vastab sellele kuidagi. Õnneks tuli talle hea mõte pähe, ning näole ilmus õige väike muie. "Ja jõudsid sa otsusele?" küsis ta veidi meelalalt, kuid rohkem südamlikult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 0:14:15 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, veidike kaheldes, kuid siiski üpriski kindlalt ning ajas end õrnalt kikivarvukile, vaadates malbelt noormehe rohekaid silmi. Seejärel asetas ta enda parema käe noormehe põsele (vasak oli endiselt tema ümber) ning lähenes õrnalt noormehe näole. Peagi puudutas ta enda soojade huultega noormehe külmi huuli, silmad suletud ja süda ärevalt kloppimas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:19:16 GMT 3
Lestat poleks seda oodanud, kui oma näoilmet ta kontrollis hoolega. Nende rohelised silmad kohtusid hetkeks, kuid siis sulgusid mõlemad paarid ja nende huuled kohtusid. Lestat oleks oodanud sügavat tungi leida kusagilt veresoon ja see avada, kuid seda ei juhtunud. Edasi ei osanud ta aga midagi teha. Ta seisis seal ja ootas neiult midagi, kuna oli kindel, et tollel on sellises vallas rohkem kogemisi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 0:22:41 GMT 3
Peagi tõmbus aga tüdruk tagasi, silmad ärevalt lahti. "Vabandust," kohkus tüdruk ning pööras pilgu maha, endal käed jubedalt värisemas. Ta oli aru saanud, et noormees polnud seda tahtnudning mõttes vandus tüdruk end igasuguste roppustega, mis talle vaid pähe tulid. "Vabandust," kordas tütarlaps taas, pilk saapaninale kinnitunud.
|
|
