|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 22:19:31 GMT 3
Lizzie kergitas korraks kulmu ja noogutas seejärel.,,Aga .. ma kardan kõrgust.. Sa jõuad mu kinni püüda kui ma minestan näiteks?" küsis ta suurte silmadega luuda vahtides.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 22:22:02 GMT 3
Lestat noogutas julgustavalt. "Või kui sa mu ees istud, saan ma sind kinni hoida,"tegi ta ettepaneku ning seadis luua minekuvalmis.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 22:34:15 GMT 3
Lizzie kallutas vaikselt pead paremale ja astus luua poole, ise sügavalt läbi mõeldes kõike mis juhtuda võiks. Pigem vist minestab kui mõelda veel teiste varjantide peale... ,,Eemhh .. Aga .. kui ma ette kukkun?" küsis ta mõtlikult alahuult närides. Nüüd seisis ta Lestati kõrval ja vaatas kaalutlevalt luuda.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 22:42:10 GMT 3
Lestat ohkas neiu põikpäisuse peale. "Istu ja sa näed, et pole ruumi kuhugi kukkuda,"vastas ta kindla häälega ning ootas, et tema sõnadele vastavalt reageeritakse.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 22:50:06 GMT 3
Lizzie kehitas vastuseks õlgu ning istus seejärel luuale, pigistades käed jälle tugevasti ümber luua puu. Silmad kinni pigistades, ootas ta kuni nad õhku tõusevad.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 22:53:18 GMT 3
Poiss istus Lizzie selja taha, asetas käed tüdruku ette, hoidis tüdrukust järelikult tugevalt kinni, kuna too ta käte vahel oli ning tõusis siis õhku. "Eelistusi kuhu suundume?" küsis ta laia muigega ning nautis vaadet meetrite kõrguselt.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 22:56:31 GMT 3
Lizzie ei teinud ikka veel silmi lahti ja ta ei julgenud isegi piiluda, kus nad on ja kui kõrgel. ,,Kuhugi, kus pole nii jube.." ütles ta lämbuval häälel, pigistades veelgi rohkem luuda.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 23:07:24 GMT 3
Lestat muigas vastuse peale ning suunas luua otsa 180kraadi teise suunda. Oma ette naerdes hõljusid nad keelatud metsa kohalt mööda ning seejärel peatusid ühe lagendiku kohal. "Näiteks siin?" Küsis ta viisakalt.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 23:10:43 GMT 3
Lizzie tegi silmad lahti ja vaatas kõrgelt alla, lagendiku poole. Tüdruku pea hakkas ringi käima ning silmad taas sulgedes, vajus ta minestatuna luuale, pea rinnale vajunud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 23:12:00 GMT 3
Lestat ohkas vaikselt ning laskus tasakesti maapinnale. Seal asetas Lizzie selili maha ning jõllitas teda veidi murelikult. "Kuuled sa mind?"küsis ta veidi piinlikult.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 23:15:26 GMT 3
Lizzie minestus läks kiirelt une peale üle ning ta kortsutas kulmi kui ta Lestati häält kuulis. Hetkel oleks ta tahtnud isegi siia lihtsalt magama jääda ja pikalt-pikalt magada.. ,,Ma pole kurdiks jäänud.." mõmises ta uniselt üle pikema aja. Ta ei olnud silmi ikka veel lahti teinud ja arvatavasti nii oligi parem. Ta ei oleks suutnud vaadata Lestatile otsa peale sellist juhtumit.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 23:17:23 GMT 3
OT: pärast* -.- Lestat ohkas kergendunult ning muigas tüdruku seisundi peale. "Ma viin meid järve äärde tagasi," lausus ta tüdrukule ning vinnas ta luuale, nagu ennegi, istus ise peale ning sõitis tagasi.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 10, 2008 23:21:29 GMT 3
Lizziel käis kõhus vastik jõnks läbi kui nad taas õhku tõusid. Silmi ta lahti ei teinud sest kartis, et minestab jälle. Seekord hoidis ta lõdvemalt luuast kinni kuna käed olid miskipärast kangeks muutunud. ,,Ärata kui oleme kohal!" ütles ta poolsosinal ja lasi peal jälle rinnale vajuda.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 23:23:59 GMT 3
"Teen seda,"sõnas ta rahulikult ning lendas ühtlaselt edasi. Paari hetke möödudes hakkas ta maanduma, kuni jalad maad puudutasid. Kergelt hüppas ta luua seljast maha, jättes Lizzie sinna peale endaga samale kõrgusele hõljuma. Kindluse pärast hoidis ta teda õrnalt kinni, et midagi ei juhtuks. "Kohal," sõnas ta üsna vaikselt.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 11, 2008 20:06:44 GMT 3
Lizzie tegi uniselt silmad lahti ja vaatas natuke uudishimuliku ja hirmunud pilguga ringi, kuid õnneks polnud nad nii kõrgel, et ta jälle minestaks. ,,Aitäh.." ütles ta vaikse sosinaga ning libistas ennast maa peale ning koperdas ühe puu juurde, üritades oma tasakaalu tagasi saada.
|
|