Arsen Karekin
Slytherin
Slytherini koolivanem
You'll be my bitches in one way or another!
Posts: 21,251
|
Post by Arsen Karekin on Dec 8, 2008 17:58:26 GMT 3
Elven märkas Sandra jõllitamist. Ta pööras pilgu Essa klassi tüdrukule ja lausus siis naeratades "Tere väikene. Kuidas ma... see tähendab, kuda koolipäev läks?" Ta naeratas kergelt.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 8, 2008 18:03:55 GMT 3
Sandra pani peekri uuesti lauale ning vaatas siis jälle muiates Päkapikku ja Hiiglast. ta noogutas hilinenult tervituseks sellele essakale kelle nime ta ei teadnud, arvates et Elven tutvustab neid kõiki ise ning võttis siis kuskilt lauapealt õuna, mis oli koos magustoitudega hetk tagasi sinna ilmund.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 18:08:08 GMT 3
Samara vaatas Sandra poole ning sõnas vaikselt: "Pikad juuksed ning kaame nägu. Selline.. imelik." Tüdruk väristas end kergelt ning vaatas seejärel väikse essaka poole ning naeratas kergelt. "Sina oled ju see tüdruk, kellel hästi armsad juuksed on!" hüüatas tütarlaps ning rüüpas enda jooki. "Ma ei teadnud, et sa Hufflepuffis käid," sõnas neidis naerdes.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 18:14:02 GMT 3
Lizzie peaaegu hüppas kui teda kõnetati. Arglikult vaatas ta endast vanemate õpilaste poole ja pani värisevate kätega peekri lauale. Esimesena vaatas ta poisile otsa, kes teda esimesena kõnetanud oli ja kehitas vaikselt, peaaegu märkamatult õlgu. ,,H...h.. hästi," kogeledes teatas ta oma vastuse ja vaatas seejärel tüdrukule otsa ning üritas talle vastu naeratada, kuid selle asemel muutus suu üheks peenikeseks kriipsuks. ,,Eem.. aitähh.." pomises ta vaikselt talle vastuseks ning punastas kergelt. Ta poleks oodanud, et keegi talle komplimente jagama hakkab.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 8, 2008 18:19:30 GMT 3
"Kaame nägu? Äkki tal on mingi haigus või midagi? Mis ta nimi üldse on?" küsis Sandra Sam'ilt kuid pöördus siis üllatunult kulme kergitades tagasi teiste poole. Kas ta oli siit ainuke kes seda väikest ei teadnud? Okei, tuleb suu lahti teha.. "Teere, ma olen Sandra, prefekt" tutvustas ta end, oodates nüüd tüdruku nime. Ta võttis uue ampsu õunast ning mälus seda aeglaselt, kordamööda seltskonda vaadates.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 18:43:20 GMT 3
Samara vaatas Sandra poole. "Ah, mingi friik oli. Mingi vilistlane.," lausus tüdruk ning vaatas taas leebe pilguga Lizzie poole. "Mina olen Samara, koolivanem. Kui midagi vaja on, võid minu poole pöörduda ja ma aitan, kui saan," lausus tütarlaps, üritades uustulnukat rahustada.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 19:05:08 GMT 3
Lizzie naeratas nüüd õrnalt ja tundis, kuidas ta julgemaks muutus. Vähemalt tema majas teda ei kiusatud. Ta käed värisesid ikka veel kuid ta sirutas käe välja peekrini ning tõstis selle suule ning pani selle tagasi lauale kui kuulis küsimust. ,,Lizzie," ütles ta prefektile otsa vaadates. Naeratada ta päriselt veel ei suutnud, nüüd oli ta lihtsalt häbelik. ,,See on sinust väga kena.. Samara," ütles ta kiirelt meelde tuletades koolivanema nime.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 19:34:47 GMT 3
Samara naeratas kergelt. "See on lihtsalt mu kohus," lausus tüdruk ning rüüpas väheke enda mahla. Seejärel vaatas ta Sandra ja Elveni poole ning ohkas kergelt. "Kust sa pärit oled, Lizzie?" küsis tüdruk, vaadates taas nooruki poole.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 19:38:03 GMT 3
Lizzie vaatas ikka veel naeratades Samarale otsa,:,,Sündisin saksamaal ja nüüd elan Londonis.." vastas ta ettepoole natuke kummardudes ning võttis taas peekri kätte ning teise käega võttis ta ühe moosisaiakese ja asus ettevaatlikult sööma . ,,Aga ... Kust sa ise pärit oled?" tahtis ta teada. Lizzie oli nüüd uudishimulik. Ta jõi natuke peekrist ja kinnitas enda juuste tagant pilgu koolivanemale.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 19:42:13 GMT 3
Tüdruku nägu lõi ärevaks. "Ma elan ka Londonis. Mu ema on muidu pärit iIndiast ja isa Inglismaalt, kuid siiski elan ma Londonis," lausus tüdruk naeratades ning toppis endale järjekordse viinamarja suhu. Lükanud ühe ronkmusta juuksesalgu enda roheliselt silmalt, naeratas ta kergelt ning jäi Lizzie punakaid juukseid kadedalt vaatama.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 19:50:43 GMT 3
Lizzie noogutas aeglaselt ja mõtlikult. Vist sellepärast koolivanemal selline nimi oligi.. Samara .. Tegelikult oli ta kuulnud veel ka seda, et Samara on üks linn venemaal, kuid selle osa jättis ta mainimata vaid ta kohkus rohkem selle peale kuidas Samara teda vahib. ,,Kas.. midagi on valesti?" küsis neiu häbelikult ja hoidis kramplikult enda peekrist ja pool söödud saiakesest kinni. Ta ei julgenud hetkel neelatadagi ning sellepärast muutus ta näost juba roosakaks.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 19:52:36 GMT 3
Samara vaatas Lizzie poole, ise kõvasti naeru tagasi hoides. Mitte, et ta oleks tüdruku üle naernud - ei. Lihtsalt ta polnud varem sellist inimest kohanud. "Ma lihtsalt vaatan su juukseid.. jälle. Vabandust. On see loomulik värv?" küsis tüdruk naeratades.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 19:56:55 GMT 3
Lizzie hingas sügavalt sisse ja lasi peal kuklasse vajuda, et ta kergemini hingata saaks, sest tal oli tunne, et ta hakkab kohe jälle lämbuma. Mõne hetke pärast läks see kõik üle ning ta vaatas tüdruku poole, ise lükates juuksed jälle näo eest kõrvale. ,,Jah.. Ma olen meie perekonnas suhteliselt ainuke selliste juustega .. Võibolla on see kellegi geenidest pärninenud, ma ei tea..Aga.. Sul on ka ju ilusad juuksed.. Mustad," kommenteeris ta vaiksel häälel. Lizzie oli valmis iga hetk minestama. Ta tõesti polnud oodanud, et keegi tema juukseid nii vaatab ja seetõttu väike tüdruk punastas nüüd.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 8, 2008 20:00:25 GMT 3
Tüdruk naeratas kergelt. "Ma olen üpriski rahul enda juustega, kuid ma pole näinud, et kellegil nii originaalsed juuksed on, kui sul," sõnas tütarlaps rahulikult. Alles siis märkas koolivanem, et miski on halvasti. "Eeee, on sinuga kõik korras?" küsis tüdruk murelikult.
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 8, 2008 20:02:59 GMT 3
Lizzie noogutas aeglaselt ja hingas värisedes sisse. ,,Jah," valetas ta vaikselt. Lämbumise hood tulid jälle peale. Ta pani enda peekri ja saiakese lauale ja vaatas tühjalt enda ette. Vaikselt neelatades, hakkas Lizzie üleni värisema. Üritades rahulikku olekut säilitada, vaatas ta ringi nagu ei poleks midagi viga.
|
|