Kuukuma nautimas

[C.Rose]

Chris kõndis koridoris vaadates enda käes klaasist läbipaistvat roosi. See oli tema isa tehtud...see oli nagu täiuslik roos:ilusad suured lehed ,suur õis ,nõelteravad okkad. Eriti ilus nägi see roos kuukumas välja. Niisiis Jõudis Rose torni treppide juurde ja jalutas mööda seda üles. Ta tegi akna pärani lahti ja istus aknalauale jäädes jõllitama enda roosi.

[Samara Soul]

Kriuksuvalt avanes Astronoomiatorni uks ning sisse astus pihani ulatuvate ronkmustade juustega ning säravroheliste silmadega noor tütarlaps. Ta võpatas kergelt, nähes, et keegi juba on tornis. "Oh," oli ainus, mida tüdruk suutis öelda, kui ta enda seljataga oleva ukse aeglaselt kokku tõmbas. "Tere," sõnas tüdruk vaikselt.

[C.Rose]

Christian oli vahepeal hakanud kuud silmitsema. Ta meresinised silmad läikisd kuuvalgusest peegeldatuna. Kui keegi tüdruk oli öelnud talle tere pööras poiss aeglaselt oma pea tüdruku poole ,silmitsenud teda korra ükskõikse pilguga ja ütles viisakusest vastu:"Tere" Chris pööras enda pilgu tagasi roosile ja seejärel kuule millest ta niivõrd vaimustatud oli.

[Samara Soul]

Samara kergitas kulmu ning sõnas: "Ma olen Samara, koolivanem." Viimast sõna lausus tüdruk eriti rõhutatuna, sest ta poiss poleks tohtinud sellisel kellaajal puhketoast väljaski olla ning neiu oli kindel, et too polnud prefektki. Siiski ei öelnud ta midagi, vaid suundus teise akna juurde ning avas selle. Torni sisenes kerge tuulepuhang. Neidis aga võttis aknalaual istet ning toetas enda pead vastu aknapiita, ise kergelt kuud silmitsedes.

[C.Rose]

Christianil ohkas korra ja mõtles ,et mingi egotsejast koolivanem on siia enda "autoriteeti" näitama tulnud ja ta mainis korra talle:"Ja see on mingi märkimisväärselt suur asi vä? Täiesti tavaline õpilane nagu me kõik siin koolis...ainult sulle on antud õigus teisi kamandada ja karistada." Chris arvas ,et tüdruk on kindla peale mingi Slytherinlane.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehe poole tõsise pilguga. "Tead, mul pole vaja mingit ülbitsevad slytherinlast siia mölisema. Kui sul targemat teha pole, käi puhketuppa või muidu lähen ma kohe professor Snape jutule. Kui sa aga oskad vahepeal normaalselt olla, siis võid edasi olla. Ise valid!" nähvas tüdruk, mille peale ta silmad sulges ning nukralt pilgu tagasi aknast välja viis.

[C.Rose]

Chris pööritas silmi ja ei vaevunud midagi ütlema. See "tubli" koolivanem pole seda väärt. Ta jäi siis kuud edasi silmitsema. Tal hakkas vahepeale külm ja poiss pani endale sõrmedeta kindad kätte ,ohkas korra ja vaatas kivipõrandale mõeldes mis edasi teha.

[Samara Soul]

Peale pikka vaikusepausi pööras tütarlaps taas enda pilgu noormehele ning vaatles teda pikalt. Poiss nägi tema arust tegelikult üpriski hea välja. Sellised poisid olid Hufflepufflasele meeltmööda, kuid neiu oli endiselt kindel, et poiss on Slytherinlane, seega ei hakanud ta midagi ütlema.

Tüdruku veripunase pluusi peale oli tõmmatud musta värvi korsett ning tema pikk tume seelik rippus üle aknaääre, kui neiu oma tanksaabastega õrnalt vastu aknapiita toksas. Ilmselt see oli ainus asi, mis praegu vaikust lõhus.

"Mis teid üldse.. Sellisel kellajal siia toob?" küsis Samara lõpuks, hääletoon leebem ning sõbralikum. Ta naeratas märkamatult, kuid peagi pööras ta oma pilgu jällegi kuu poole.

[C.Rose]

Chris pani vahepeal klaasist roosi ettevaatlikult aknalaua peale ja jäi vahtima taevas olevaid pilvi mis hakkasid tasapisi kuud varjama. Ta vahepeal viskas tüdruku peale pilgu vaadates mida ta teeb.

Kui tüdruk tema käest küsis midagi pööras Chris pilgu tüdrukule ja kuulas mis tal öelda. Noormees kergitas kulmu ja vastas:"Em...ära mind nüüd teietama küll hakka...ega ma mingi vana inimene pole. Muidu ma tahtsin siia kuuvalgust nautima tulla. Ja sa..miks tulid?"

[Samara Soul]

Tüdruk oli kergelt üllatunud noormehe üpriski äkilise muutumise peale. Veel paar minutit tagasi oli too ju Samarale üpris jubedalt nähvanud, kuid tüdruk ei teinud sellest välja.

Kuulanud ära noormehe vastuse, naeratas tüdruk kergelt. "Osalt tulin ma kontrollima, et kedagi puhketoast väljas pole ja teisalt tahtsin ma niisama olla ja mõelda. Ja see kuuvalgus.. See on maagia," lausus tütarlaps, pöörates oma uneleva pilgu taas kuule.

[C.Rose]

Christian noogutas tuimalt ja ütles siis tüdrukule:"Väga liigutav lugu. Ja väga armas ,et sa mind siit alla lükanud pole ega puhketuppa mind saatnud." ,nagu arvata võis oli siin ka veidike irooniat. Chris võttis mugavama asendi ,ringutas korra ja jäi keelatud metsa vaatama. Seekord polnud kedagi sinna hiilimas. Ainult mingi pisike rebase moodi loom oli uudishimust metsast välja poole tulnud.

[Samara Soul]

Samara muigas vaikselt. "Vaata, see on su oma mure, kas sa tood oma majale jamasid kaela või mitte. Ilmselt võetakse sinult päris suur ports majapunkte alla, kui teada saadakse, et sa öösel ringi kolasid," lausus tüdruk ükskõikse hääletooniga, ise endiselt kuud vaadates.

[C.Rose]

Christian vaatas tüdrukule otsa ja ütles:"Ma tean seda ,et see mu oma mure on. Majapunkte võetakse ainult sel juhul kui ma vahele jään ja kui see vahelevõtja kitse paneb." . Christian siis võttis oma roosi ja jäi ootama tüdruku reaktsiooni. Ta tahtis teada kas tüdruk siis on nii haige värdjas ,et läheb ja paneb kitse või võidab ta Chrisi parema suhtumise vaikides.

[Samara Soul]

Samara pööras enda pilgu noormehele ning irvitas endamisi. Vaikides hüppas ta aknalaualt maha ning kõndis noormehe poole. Tüdruk nägi välja üpriski salapärane selle kuuvalguse käes: Tema pikad musta värvi juuksed justkui hõljusid kerge tuule käes, tema pale oli valge ning silmad olid tumeda laovärvi tõttu justkui aukudesse vajunud. Neiu kandis musta, nagu tavaliselt ning tema niigi peenikese piha ümber oli korsett, nagu tavaliselt. "Ja mida sa siis teed, kui ma tõesti ära räägin?" küsis neiu vaikselt noormehelt.

[Justin McCormac]

Peagi avanes Astronoomia torni uks taas ning torni sammus Arthur. Noogutanud kergelt peaga Christianile, kes oli ta majakaaslane, pööras ta enda pilgu Samarale ning turtsatas kergelt. "Mis sa sebid huffidega või?" küsis noormees lõbusalt majakaaslaselt ning vajus vastu seina maha istuma.