|
|
Post by Alicia Green on Dec 13, 2008 18:15:29 GMT 3
Hayley hõljutas enda ees Lizziet, kes oli lendluudpalli väljakul kokku varisenud. Hayley oli ehmatusest ise ka näost valge ja ta asetas tüdruku lähimale tühjale voodile, ise karjudes Pomfreyd sinna. Siis tuikus ta paar sammu tagasi, lastes Pomfrey tüdrukule ligi.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 14, 2008 23:00:41 GMT 3
Möödunud oli päris palju minuteid kui Lizzie lõpuks silmad avas ja unise ilmega haiglatiivas ringi vaatas. Ta ei teadnud kuidas ta siia sattus ja mis juhtus. Ta vaatas Hayley poole uudishimuliku näoga ja kergitas seejärel kulmi .,,Ma kukkusin kokku?" küsis ta murdunud toonil ning pööras pea kõrvale. Ta oli praegu nõrk, väga nõrk ning arvatavasti ei saa ta enam püsti ka tõusta.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 15, 2008 19:52:48 GMT 3
Lestati kutsus miski haiglatiiba ning peagi ta mõistis mis. "LIZZIE!" hüüdis ta, kui ruumi sisenenud oli ning jooksis tema poole. Seal põlvitas ta voodi kõrvale, olles ikkagi Lizziega samal kõrgusel. "Mis juhtus?" küsis ta teistele otsa vaadates.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 15, 2008 20:10:12 GMT 3
OT : siin on hetkel ainult Hayley xD
Lizzie vahtis suurte silmadega Lestati kes tema nime hüüdis ja voodi kõrvale põlvitas. Üllatusest tuim olles, vaatas ta korraks Hayley poole ja seejärel tagasi Lestati poole. ,,Minestasin.." pomises ta tõsiselt. Ennast õieti liigutada ta ei saanud siiamaani ning see tekitas temas natuke muret.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 15, 2008 20:29:41 GMT 3
..... lastes Pomfrey tüdrukule ligi. OT: seda mõtlesin "Kuidas sul olla on? On sinuga kõik korras?" jätkas ta küsitlust mureliku näoga teda silmitsedes. |
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 15, 2008 21:19:28 GMT 3
,,On ka paremaid aegu on.." naeratas Lizzie kuivalt, olles siiamaani imestunud Lestati murelikuse üle. Ta pööras pea Hayley poole, et kindlaks teha, kas ta oli kohal. Ta oli lihtsalt vaikselt kõrval olnud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 16, 2008 17:48:29 GMT 3
Lestat vihastas kergelt, kuid ei lasknud sellel välja paista. Talle ei meeldinud, kui ta küsimusele selgelt ning otse ei vastatud. "Kuidas sa siis ennast tunned??" pidi ta uuesti küsima, lootes, et Lizzie vaevub täpsemini kirjeldama.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 16, 2008 17:56:11 GMT 3
,,Tahad ausat vastust? Halvasti!" ütles ta köhima hakates. Köha hoog ei tahtnud tõesti kiirelt üle minna ning hetkel kartis ta, et võib enda kopsud nii välja köhida. Paganama valus oli! Silmad kinni pigistanud, hoidis ta hinge kinni, kuid hakkas seejärel taas köhima.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 16, 2008 18:01:49 GMT 3
Lestat haaras oma peas kinni ning taganes kiiresti sammude võrra. Rahune! RAHUNE!!!! karjus ta mõtteis endasse, kuid tulemust sekunditega ei paistnud. Ta pööranud. "Kuidas ma sind aidata peaksin saama, kui sa ei vasta mulle?!?!" sõnas ta valju häälega üle Lizzie köhimise. Ümber ta ei julgenud pöörata, kuna ta silmad olid taas punaseks värvunud.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 16, 2008 18:06:28 GMT 3
Lizzie neelatas lõpuks vaikselt.Köhimine oli üle läinud, kuid ta kurk oli väga valus ja ta tundis suus vere maitset. Huulele sõrme pannes, vaatas ta seda ning kahvatul nahal oli väga hästi näha tema verd. ,,Ma..ei,tea!" ütles ta väreleval sosinal ja neelatas taaskord, kuid seekord juba enda verd.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 16, 2008 18:07:27 GMT 3
Haiglatiiva uks avanes ning sisse astus peaaegu joostes Samara. "Mulle öeldi, et.." alustas tüdruk, otsides pilguga Lizzie voodit. Selle leidnud, vaatas ta Lestatile ning Hayleyle otsa ning sõnas, endal rinnus pigistamas: "Mulle öeldi, et Lizzie on siin." Ta neelatas ning kõndis aeglaselt ja ettevaatlikult voodi juurde, vaadates murelikult majakaaslasele otsa. "Kuidas sa end tunned?" küsis koolivanem vaikselt.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 16, 2008 18:24:33 GMT 3
Lizzie pööras pea enda koolivanemale ja naeratas hädiselt. ,,Kehvasti ausaltöeldes..Ma vist köhisin enda kopsud tõesti välja.." ütles ta vaikselt, vihjates sellele, et ta ei saa enam normaalselt hingata. Sõrmed uuesti huultele pannes, nägi ta, et verd on rohkem seekord. ,,Ja nii ma lähengi.." ütles ta sosinal endale, köhides nüüd jälle, kuid seekord köhis ta ka verd.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 16, 2008 18:36:00 GMT 3
Samara vaatas tüdrukule otsa. See oli liialt. Nii ei tohtinud lihtsalt juhtuda. Vaikselt istus Samara teisele poole tütarlapse voodi serva ning vaatas otsa Lestatile, justkui mingit abi oodates. Siiski teadis ta, et too ei saa midagi teha. "Kõik saab veel korda. Muretsemiseks pole põhjust," lausus Samara naeratades Lizziele ning silus õrnalt tema juukseid, mis ta laubale langenud oli. Muidugi ütles ta seda tüdruku lohutamiseks, sest ta ise teadis, et nüüd vist ongi kõik.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 16, 2008 20:27:15 GMT 3
Lestat ei suutnud vaadata nii armetut inimest, last, suremas, kes võib surivoodilgi Lestati nõnda ärritada. Ta vaatas veel korraks kahetsevate silmadega talle otsa ning kadus siis haiglatiivast.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 16, 2008 20:29:03 GMT 3
Lizzie naeratas Samarale, vähemalt üritas ning köhis veel mõned korrad. Tüdruk suunas neelatades pilgu lae poole. Kõik hakkas ähmasemaks muutuma. Pea hakkas tal ringi käima ning ta sulges silmad. Raskelt hingas ta sügavalt sisse ja lõpuks välja, jäädes nii liikumatult voodile lamama. Lizzie oli nüüd surnud.
|
|
