|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 5, 2008 16:11:33 GMT 3
Kelly jalutas lossi poolt keelatud metsa poole. Ei , tal ei olnud plaanis minna keelatud metsa. Tüdruk jalutas sellest mööda , lagendiku poole , mille ta hiljuti leidnud oli. Nähes omale tuttavat kohta , seisatas ta korraks , muigas endamisi ning jätkas siis kõndimist. Lagendiku ääre pool oli üks üksik puu , mille all oli kivi , kus Kelly vahest istumas käis. Kelly ei olnud erak , kuid talle meeldisid pikad jalutuskäigud ning sinna oli lossist ikka päris mõnus maa.
Kelly oli just keset lagendikku , kui järsku hakkas taevast paduvihma alla sadama. Müristas ja lõi välku. Kuna selline torm järsku pihta hakkas , ei julenud Kelly puu alla minna. Niisiis jäi ta keset lagendikku seisma. Tüdruk pani silmad kinni ning suunas näo taeva poole , lastes vihmapiiskadel oma näole langeda.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 5, 2008 16:21:34 GMT 3
Jase teadis, et torm on tulemas. Ning kuna tal polnud soovi, et inimesed teda tõsiselt tagaotsima hakaks, kiirustas ta lossipoole. Ületades välja mis jäi küll Keelatud Metsa juurde. Olnud selle välja alguses kuulis ta kärgatus ning noormees vandus. Noormees tahtis hakati jooksma kiiremini kuid märkas üksikut kuju seismas. Noormees hakas aeglaselt kuju poole kõndima, tundes vihma oma kehal. Piisk-piisa haaval langes tema juustele ja näole, tehes tema juustest vaid märja komposti. Jõudnud kujuni tundis ta ära, see oli Kelly. Noomees teadis tüdrukut sellepärast, et too oli esiteks Gryffindory prefekt ja teiseks, et nad olid sabas küllaltki lähedal seisnud.
"Sa jääd haigeks, " kõnetas noormees neiut. " Ja mul on arvamus, et mitte just kõik inimesed ei rõõmustaks sellepärast. "
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 5, 2008 16:55:18 GMT 3
Kui Kelly kellegi häält kuulis , langetas ta pead ning silmitses nüüd Jasperit. "Ma ei oleks selles nii kindel , et ma kohe haigeks jään" ütles tüdruk siis ning muigas. "Pealegi , keda see huvitab , kas Kelly on haige või mitte , peale Hayley" selgitas ta ning muigas kavalalt ja võidukalt , kui tollele otsa vaatas.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 7, 2008 5:26:46 GMT 3
Poiss muigas, ega julenudki hakata tüdruku lauset komenteerima. Pärast võtab veel isiklikult või... ah poiss ei hakanud üldse pead sellepeale vaeva. Poiss kuulas tüdruku 'võiduka' kõne lõpuni ning pöördus siis tüdrukuni. "Ma olen täiesti kindel, et keegi on veel. Kellele see korda läheb. Sest, võtame alustuseks. Kindlasti on keegi veel, kes on su sõber ning mõni majakaaslane ikka muretseb sinu pärast. " poiss puhus korra õhu välja ning jätkas siis "Lõpetades minuga, sellepärast, et ka mina ei soovi, et sa haigeks jääd. " Poiss vaatas tüdrukule otsa ning vaatas siis kutsuvaid puid. "Oled sa kindel, et sa ei taha nende puude poole liikuda? Seltsis segasem?"
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 7, 2008 9:59:13 GMT 3
Kelly kuulas Jasperit ning turtsatas endamisi. "Ülejäänud inimesed pole mulle veel nii lähedaseks lihtsalt saanud" selgitas Kelly ning muigas siis omaette. ´Kui siis Chris ja Robert´ mõtles neiu endamisi , tänu millele ta kerge naeratuse näole manas.
Kui Kelly kuulis küsimust vaatas ta puude poole. "Äikesega pole see just kõige parem mõte" rääkis Kelly , kui vihma ikka alla sadas.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 7, 2008 12:13:06 GMT 3
Poiss kergitas kulme vastust kuuldes, ning äkitselt tundis ta ennast kuidagi väga halvasti. Noormees ei teadnud miks, kuid ta tundis ennast halvesti, sest tundis, et oli läinud liiga isiklikus. Kuulnud tüdruku vastust, kergitas noormees silmi ja vaadas, ja nojah muidugi oli äike mida ta lihtsalt tähele polnud pannud. "Kui sa nii arvad. " lausus ta lihtsalt ning vaatas taevasse, kust endiselt kallas vett alla poole.
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 7, 2008 19:45:56 GMT 3
Kelly kergitas kulme. "Sulle ei meeldi siis vihm?" küsis ta ning naeratas kergelt , kui ikka sama koha peal seisis , kus enne.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 7, 2008 22:13:03 GMT 3
Poiss kaalus, kas öelda tõtt või siiski öelda viisakas vastust. Leides, et viimane on parem. "Ei, noh. Mitte et see päris ei meeldiks, aga ma ei ütleks, et ma seda südamest armastan. Vihm on lihtsalt olemas, ja seda tuleb nautida... Aga ma lihtsalt kahtlustan, et mul pole seda tuju, et nautida. " vastas noormees ja hammustas huulde, 'valevorst' käis poisi peast läbi. "Aga kas sulle... meeldib vihm?" otsustas noormees jutujätkuks küsida.
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 7, 2008 22:18:57 GMT 3
"Ma armastan äikest ja paduvihma" lausus tüdruk siis ning muigas endamisi , kui käed rinnale risti asetas. "Uduvihm on jama , aga paduvihm , üks parimaid asju" lisas ta ning naeratas , kui enda pea kuklasse ajas ja vihmapiiskadel näkku sadada lasi. Tänu vihmale oli Kelly tagasihoidlik meik laiali läinud ning silmaalused olid kergelt tumedad. Tüdruku juuksed olid tõmbunud tänu vihmale lokki ning tilkusid.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 8, 2008 16:46:52 GMT 3
Noormees naeratas, 'ma vihkan vihma'. Poiss vaatas taevasse, kust tuli endiselt vihma kuid mis nüüdseks oli veidike maha rahunenud. "Vihmas on midagi salapärast... aga see teeb märjaks. " naeris poiss ning vaatas oma vetinud riideid ning hakkas naerma, ta nägi välja nagu hernehirmutis.
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 8, 2008 20:34:34 GMT 3
Kelly turtsatas. "Tegid ka avastuse" lausus Kelly lause peale , mida Jasper viimasena ütles. Tüdruk naeris endamisi.
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 8, 2008 23:25:54 GMT 3
Poiss hakkas naerma, sellepärast, et vastus mida tütarlaps vastas ajas teda naerma. Muidugi, oli tõsi, et vihm oli märg, ja see hakkas noormees häirima. "Aga noh, ma vist jätan sind siia nüüd üksinda. Sest ma vast hakkan nüüd lossipoole liikuma. " lausus noormees ning hakkas vaikselt minema. "Noh näeme siis!"
|
|
|
Post by Julie Margaret Anderson on Dec 8, 2008 23:28:11 GMT 3
Kelly noogutas , kui seal samas edasi seisis ning end lihtsalt vaikselt kõigutas. Välku enam ei löönud. Alles siis otsustas tüdruk puu alla istuma minna.
|
|