|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 14:06:25 GMT 3
Lestat jäi hetkeks mõttesse, ta näoilme tõsines. "Mu ema ja isa.. Ma lahkusin nende juurest, kui sain kolmteist. Siis ma veel vananesin. Ma ei suhelnud nendega ennegi väga palju. Mõned esimesed aastad käisin isaga ikka väljas, ta koolitas mu välja. Aga lähedane ei olnud ma nendega kunagi. Päev läbi olid nad kusagil mujal, eemal. Suur loss oli minu päralt. Aga nad mõlemad olid sündinud vampiirid ja võlurid nagu minagi. Sellepärast nad saavadki lapsi saada, sest nad olid mõlemad selliseks sündinud. Ära vanavanematest küsi, neid ma ei tea, kuigi olen kindel, et nad pesitsevad kusagil, miks nad pidanukd end ära tapma. Ahjaa, mu vanemad näevad praegu veidi vanemad kui mina välja," rääkis ta endagi üllatuseks üsna palju.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 23, 2008 14:10:20 GMT 3
Sandra kuulas huvitunult Lestati juttu ning muigas viimase lause peale. "Njaa.. tuleb tunnistada et vanematega pole sul siis eriti vedand.." pomises Sandra oma arvamuse. "Aga.. kas nad joovad ka ainult loomade verd?" päris Sandra edasi.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 14:12:31 GMT 3
Lestat noogutas. "Muidu oleksin ma üle maailma sarimõrvariks kuulutatud," sõnas ta naermahakkav muie näol. Kuid vähemalt selles sai ta oma vanemaid tänada.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 23, 2008 14:21:39 GMT 3
"Niiet.. Sa pole kunagi yhtegi inimest tapnud?" kysis Sandra peale m6ningast vaikust, lootes v2ga et see liiga ebaviisakas kysimus polnud ning silmitsedes Lestati taga olevat kivi vms.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 14:26:32 GMT 3
Lestat langetas häbist pea. "Ühe tapsin," vastas ta napisõnasliselt vaiksel toonil. Ta pidi seda jälle tunnistama ja teema üles tõstma, kuid lootis, et seekord mitte nii põhjalikult.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 23, 2008 14:32:09 GMT 3
Sandra vaatas veel hetke seda kivi, kuid p88rdus siis Lestati poole, lootes et ta n2oilme on ikka normaalne. "oli see vajalik..?" kysis ta kerge ettevaatlikusega, Lestati n2oilme j2rgi oli kerge aru saada, et ta ei tahtnud sellest eriti r22kida, aga loodetavasti ta yhele kysimusele vastab.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 13:31:32 GMT 3
Lestat raputas kiiresti pead, asi oli ju sellest kaugel. "Ainult kerge vihastumine... Ma isegi ei proovinud ta verd," vaatas ta nüüd enda ette, kaugustesse, tunnelisse, kust nad tulnud olid.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 25, 2008 18:02:43 GMT 3
Sandra hammustas huulde ning viis pilgu kuhugi mujale. Ta soovis ylek6ige et ta poleks seda teemat yldse alustanud, kuid nyyd ei olnud enam midagi teha. Ta oleks tahtnud edasi p2rida, et leida mingi hea seletus kuid samas, kas inimese tapmisele on yldse m6nda head seletust? L6puks otsustas ta siiski oma uudishimu alla suruda ning ta viis pilgu kuhugi mujale peale Lestati, sest ta lihtsalt ei teadnud mida talle otsa vaadates 8elda.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 22:11:31 GMT 3
Lestat ohkas ning raputas pead. Ta ei suutnud seda insidenti unustada. Kuid ometi oli tal mille üle uhke olla, ainult üks mõrv. Ei ole paljusid temasuguseid. Teised tapavad iga päev mugusid, et toituda. Kuid kui väga ta ka end ei lohutaks, ei leevendanud see ta hingepiinu.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 26, 2008 1:08:42 GMT 3
"Nojamh. Kas see oli ammu?" küsis Sandra, oskamata teemat kuidagi mujale viia, kuid suutmata samas ka vait olla.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 1:28:23 GMT 3
Lestat noogutas vaikselt. Hetke pärast viis ta pilgu Sandrale. "Oma poolteist sajandit tagasi," nentis ta möödunud aega.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 26, 2008 1:31:29 GMT 3
Vähemalt seegi.. Mõtles Sandra veidi kergendunult. "Kes ta oli?" küsis ta jälle veidi ettevaatlikult. See polnud just eriti hea teema.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 1:35:29 GMT 3
Lestat hammustas küsimuse peale huulde ning sinna tekkis väike haav, kuid paranes kiiresti, kuna mees keelega üle huulte tõmbas. "Üsna noor tüdruk," sõnas ta ainsa asja, mida surnu kohta teadis.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 26, 2008 3:56:38 GMT 3
"mida?!" pöördus Sandra ehmatusega Lestati poole. "Ja kuidas ta t.. sind vihastas?" küsis ta, suutmata nüüd vait olla.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 10:11:48 GMT 3
Reaktsioon suurendas õõnsusetunned Lestat kõhus. "Tema ei vihastanudki..." sõnas ta vaikselt ning vaatas siis ärritunult Sandrale otsa. "Arvad tõesti, et ma olen õnnelik oma teo üle? Et ma poleks pärast selle tegemist seda tagasi tahtnud võtta? Julged sa tõepoolest arvata, et mulle Meeldib tappa?!" sõnas ta valjult ning karmilt. Ta tõukas ennast maha ja läks ühe kivi, umbes pooleteise meetrise läbimõõduga, juurde, kükitas selle ette ja lõi rusikaga sinna peale, et see sealt pragunema hakkas ja peagi ka pooleks läks. "Arvad sa, et ma ei vihka oma käsi selle teo pärast???" küsis ta valjult enda koha peal olles.
|
|
