Öösel

[Robert Davies]

Robert kõndis aeglaselt keskööl veeääres, teades, et sel kellaajal pole kedagi teda segamas. Noormees ohkas vaikelt ja jäi seisma, viies oma pilgi täiskuule. ,,Täiskuu,'' mõtles noormees vaikselt ja kummardas siis, pannes oma käe vette. Noormees ohkas uuesti, seekord raskemalt, ja tõmbas siis märja käega üle oma näo, sulgedes silmad.

[Alicia Green]

Hayley oli Robertit jälitanud, tal oli vaja sõbraga rääkida. "Robert," lausus ta, kui oli poisile piisavalt lähedale jõudnud. Ta ei olnud temaga vaheajal ühendust võttnud ja nüüd pidi ta temaga kindlalt rääkida saama..

[Robert Davies]

Robert ei teinud teist nägugi, kui tüdruk temaga kõneles ja küsis siis jahedalt: ,,Mida sina veel tahad? Mul pole enam sinuga millestki rääkida! Tõmba uttu!'' Noormees urises vihaselt viimase lause juures ja hoidis oma silmi ikka suletuna.

[Alicia Green]

Sellel hetkel, kui Robert lõpetas rääkimise, läbis Hayley südant nagu mingi pistoda. "Robert, Robert, sa ei saa nii öelda, me oleme sõbrad, parimad sõbrad." Hayley hääles oli anuv toon. "Jah, sa meeldisid mulle, kuid siis sain ma aru, et me oleme nii kaua koos olnud, kui sõbrad ja ma ei taha seda rikkuda.." Hayley ei teadnud, kas Robertit huvitavad tema vabandused ja üle tema põse jooksis pisar..

[Robert Davies]

Robert turtsatas õelalt ja sõnas siis irvega: ,,Me olime sõbrad. Mind ei huvita kas ma meeldisin sulle või mitte, mind ei huvita, kas sa tahad minuga sõber olla või mitte, lihtsalt jäta mind rahule ja tõmba uttu.'' Noormees sisises viimased sõnad mürgiselt ja hakkas siis mööda järveäärt edasi kõndima, pistes käed tasku.

[Alicia Green]

Hayley ei olnud selline inimene, kes lasi endale asju mitu korda öelda. "Kui sa seda soovid," pomises ta ja suured pisarad voolasid üle tema põskede alla. Tüdruk keeras ümber ja hakkas väga aeglaselt lossi poole liikumas, ise uludes nagu tita. Ta ei olnud kindel, kuid talle tundus, et just hetk tagasi oli ta kaotanud enda parima sõbra..