Öösel.

[Justin McCormac]

Noormees muigas vaikselt. "Kuidas ma saan rohkem olla, kui sina oled kõige nunnum?" kiusas noormees tüdrukut, vaadates tüdrukule lõbusalt ning meelalt otsa. Tuli kaminas hakkas tasapisi kustuma ning noormehel oli tunne, et täna nad Hurtsikust ei kao kuskile.

[Alicia Green]

"Ei vaidle," sosistas Hayley ja pani enda näpu Arthurile suu peale, endal ikka naeratus näol. Ta võttis näpu seejärel suult ja surus enda huuled kiirelt poisi omadele, et ta enam midagi ütelda ei saaks. See suudlus oli taas täis kirge ja armastust, nagu iga teinegi, mida ta vaid Arthurile kavatses kinkida, terve elu.

[Justin McCormac]

Noormees muigas vaikselt ning surus seejärel huuled tüdruku omadele, ise õrnalt ning aeglaselt enda käega tüdruku keha hellitades. Ta oli õnnelik. Üle pika aja oli noormees tõsiselt õnnelik ning ta teadis, et miski ei suuda nende õnne enam rikkuda..

[Alicia Green]

Need bokserid, mis olid enne Arthuril jalas olnud, kadusid sealt kui imeväel ja Hayley suudles Arthurit edasi, veel agresiivsemalt kui enne, liigutades enda keha tema all.

[Justin McCormac]

Noormees muigas vaikselt, endamisi, ise endiselt himuralt tüdrukut suudeldes. Nad olid seal diivanil.. ärkvel, tegevuses täpselt sinnamaani, kui esimesed päiksekiired aknast sisse paistma hakkasid.

[Alicia Green]

Kui juba päiksekiired nende kehi soojendasid, mida kamin ammu ei teinud, jäi Hayley rahulikult hingates diivanile pikutama, tundes Arthuri keha enda vastas. Hayley näol oli unelev ja rahulolev pilk..

[Justin McCormac]

Noormees pikutas tüdruku kõrval, silmad kinni. Kahe palja nooruki peal asetses tekk ning nende pea all oli padjaks pandud riided. Noormehe ilme oli rahulolev. Õrnalt võttis ta tüdruku ümbert kinni, endal endiselt väsinuna silmad suletud.

[Alicia Green]

Hayley vaatas puhkavat poissi ja silitas ühe käega tema käsivart, endal silmad avatud, kuid ka tema oli väsinud. Varsti sulges ta silmad, kuid ei jäänud veel magama..

ot: ma korra eemale, 5 minta

[Justin McCormac]

Noormees oli aga uinuda suutnud, olles maailma õnnelikeim mees. Üle pika aja sai ta enda kaisus hoida inimest, keda ta nii väga armastas ning kes talle kuulus.

OT: ok, aga ma ka kohe ära

[Alicia Green]

Natuke hiljem uinus ka Hayley, olles kõige õnnelikum noor naine maailmas. Ta oli leidnud endale selle ainsa ja õige, selles oli ta veendunud, nende mõtetega ta ka uinus, endal naeratus näol.

[Justin McCormac]

Umbes kolme tunni pärast avas noormees enda silmad ning nähes Hayleyt enda kaisus magamas, naeratas ta endamisi. Ta tõusis vaikselt diivanilt püsti, pani end riidesse ning võttis seejärel teksade tagataskust väikse ruudulise vihikulehe ning musta mugupastaka. Sellega kirjutas ta sinna peale Ma armastan sind, ning pani selle lauale, mis diivani ees oli. Seejärel suudles ta veel korra õrnalt neidu laubale ning väljus Hurtsikust, ise lõpuks silmapiirilt kadunud olles.

[Alicia Green]

Hayley ärkas umbes tund pärast seda ja ringutas, samuti märkas ta, et Arthurits ei ole. Hayley kulm tõmbus kortsu siis aga nägi ta kirjakest laual ja võttis selle kätte, lugedes neid sõnu vähemalt sada korda. "Mina armastan sind ka," pomises ta endamisi ja ajas teki pealt, sibades kiirelt riiete juurde ja pannes end riide. Siis pani ta kirja taskusse, kavatsedes jätta see alatiseks alles. Tüdruk lahkus Hurtsikust, jättes endast maha kõige imelisema öö.