Lizzie päevik

[Lizzie Lovental]

OT: Ossa, olen esimene kes päeviku siin kirjutab? Mm, muljetavaldav!

Tere kallis päevik,

Alustasin uue aastaga Sigatüükas ja kuna ma olen uudishimulik viimasel ajal siis otsustasin nagu alati ühel päeval minna niisama jalutama ja kohti uurima.
Esimesel päeval sattusin Siganurmes olevasse Hurtsikusse kus ma puutusin kokku ühe vastiku Slytherini prefektiga nagu hiljem teada sain. Ma nime ei küsinud talt ja seda mul tulevikus nii või naa vaja ei lähe. Ma juba vihkan teda niigi!
Aga samas .. Alguses tundus see kool vastik paik minu jaoks. Kõik on suurt kasvu ja mina olen ainuke punaste juustega päkapikk kellel on punased ja silmatorkavad juuksed.
Mind sõõlati Hufflepuffi ja see pole mulle üllatuseks. Mu ema oli varem Gryffindoris janohh .. Aga olgu peale.
Hufflepuffis nagu ma avastasin, on ka toredaid inimesi. Hetkel olen tuttav kõigest kolmega.. Samara, Sandra ja üks poiss, kelle nime ma jälle ei tea. Peaksin järele küsima!

Vabandan väga, kui sa minust väga hästi aru ei saanud, Päevik, aga ma ei oskagi praegu kõike korralikult ülesse kirjutada. Kõik on minu jaoks väga segamini isegi.

Hiljem,

Lizzie.

[Lizzie Lovental]

Tere jälle !

On möödunud paar päeva millal ma viimati siia kirjutasin, aga jah.. Nüüd on juhtunud mõningaid asju millest ma tahaksin rääkida.
Esimene on siis see, et ma sain tuttavaks ühe poisiga, keda ma tegelikult kardan.. Jubedalt! Ja siis teiseks on see, et Sigatüükas on toimumas ball. Ja võib kolm korda jällegi arvata, kellega ma seal olin.
Niisiis .. Täpsemalt :
Poiss, kellest eelnevalt rääkisin on Lestat. Ta käib Slytherinis ja ma tean ainult, et ta on minust vanem. Ma sain pikkusest aru.. Ta on päris tore, kena, viisakas janii, aga ta hirmutab mind koguaeg. Sain ma temaga tuttavaks ühel väga imelikul viisil..
Nimelt ühel päeval ma jalutasin kolmanda korruse koridoris kui ma talle otsa koperdasin. See on minu puhul nii tavaline, kuid sellised juhtumid küll mitte. Igatahes kukkusin ma oma peopesad veriseks ja Lestat tahtis mu verd juua! See oli nii hirmus! Sellel hetkel kartsin ma teda rohkem kui mingisugust teist Slytherinlast ! Tema silmad muutsid värvi kui ta minu verd nägi ja siis kui ta mulle otsa vaatas siis ma ei tea miks ta meelt muutis.. Ta tegi mu käed korda väga kiirelt, kuigi ma ei ole siiamaani aru saanud kuidas ta seda tegi.. Ta ei kasutanud võlukeppi, ma oleksin seda näinud..

***

Ball..
Sinna läksin ma Lestatiga. Tal oli väga kena kostüüm ja jälle tundsin ma ennast nagu mõne idioodna sellepärast, et mul oli gepardi mustriga seelik ja siis kõik põhimõtteliselt ülejäänud must. Ma imestan, et Lestat ei tüdinenud minust ega ei hakanud mind haiguse pärast norima.. Ta on siiski Slytherinlane ja talle rääkisin ma välja nii palju kui ma oma haiguse kohta teadsin. Ta pistis isegi mures olevat...
Armas .. vist.

Hiljem,

Lizzie.

[Lizzie Lovental]

Tere.

See võib jääda vist isegi minu viimaseks sissekandeks siin. Olen jäänud nõrgemaks, väga palju nõrgemaks. Ma ei suuda enam ilma toeta korralikult käia ja üldiselt olen ainult enda voodis, ootan oma surma. Loodan,et see saabub kiiremini, sest siis saan ma kiiremini sellest maisest piinast üle.
Ma ei tea küll kuidas mu ema selle üle elab, kuid loodan,et tal läheb tulevikus hästi!
Näen väga sageli unenägusid enda surmast ja arvan, et pean nendega selle lühikese ajaga ära harjuma.
Olen veel lisaks minestanud mitmeid kordi ja olen muutunud veel tundlikumaks. Iga puudutus tundub minu jaoks juba löögina ja ma olen muutunud veel kahvatumaks ja kõhnemaks.

Oeh, olgu.
Hiljem..
Või siis mitte kunagi!

Lizzie.