Samaraga öösel

[Arsen Karekin]

Elven sisenes puhketuppa, Samara ta süles, magad nagu väike beebike, vahepeal sonis vaikselt midagi. 'neetud, ma ei saa ju tüdrukute tuppa minna... ei jää muud valikut...' mõtles Elven ja istus tüdrukuga diivanile ja kutsus võlukepiga enda toast teki, mile ta pani tüdruku ja Elveni enda peale. Elven vaatas enda ees tuld ja ohkas.

[Samara Soul]

Samara lamas vaikselt diivanil, silmad suletud ning mõned peenikesed okstest tingitud kriimud näol. Ta tundis peagi midagi sooja enda peal ning liigutas õrnalt kätt, surudes õrnalt noormehe pehme teki endale rusikasse. Ta pööras enda pead, ise endiselt sügavalt magades ning midagi ilmselt ka unes nähes.

[Arsen Karekin]

Elven vaatas tüdruku nägu. Armas... nagu alati. Elven ohkas ja väikse viibutuse teinud, kui haavad kasvasid kokku ja parandasid need õrnad lõiked ära, moodustades terve näo. Siiski haavade kohas oli väike punane kriips, kuid isegi see läks paari tunniga täielikult ära. See on seadus, mis alati on olnud. Poiss jälgis tüdrukut.

[Samara Soul]

Samara raputas kergelt pead paremale-vasakule, kui poiss tema haavu ravis, seekord siis tatita. Tüdruk nägi rahutut und. Ta surus teki tugevamalt endale pihku, ise hambad ristis hoides. "Ma ei taha enam," pomises tütarlaps vaikselt, ise kätt õrnalt noormehe jalale liigutades. Tüdruk ise muidugi magas, ega pannud midagi tähele, mida ta tegi või rääkis.

[Arsen Karekin]

Poiss ohjas ja pomises vaikselt "Rahu, kõik on korras..." Ta paitas õrnalt tüdruku juukseid, mis vähemalt tema teadmistmööda peaks see tüdrukut natuke rahustama maha.

[Samara Soul]

Samara hingas sügavalt, ise veidike tõesti rahunedes. Peagi avas ta järsult enda silmad, tõustes istukile. Ta oli täiesti ärkvel, kuid ainult selles oli viga, et tegelikult ta magas. Tüdruk kõndis unes, nagu ta sageli teinud oli. "Ma pean minema luuaga lendama," lausus tütarlaps täiesti tõsisel hääles ning tõusis püsti, kõndides aeglaselt hoopiski kamina juurde.

[Arsen Karekin]

Elven pööritas silmi. "Ah, mida veel..." Ta kõndis tüdruku juurde ja võttis ta sülle ja istus tagasi diivanile "Pane vaikselt silmad kinni. Rahulikult. Hinga sisse ja välja ja maga rahulikult..." sosistas Elven oma rahustava häälega. Elven teadis juba kaugetest kogemustest, kuda sellistes olukordades käituda.

[Samara Soul]

Samara hoidis aga vägisi silmad lahti, kui ta rahutult diivanil oli ning lakke vaatas. Ta oli jusrtkui robot. "Ma pean tegema Voldemortile sõbrapäevakingituse," lausus tüdruk, tõustes taas püsti. Nüüd hakkas ta aeglaste sammudega tüdrukute magamistuppa viivast trepist üles kõndima.

[Arsen Karekin]

Elven ohkas. Ta ei viitsinud jamada selle asjaga. Ta jälgis tüdrukut ja vaatas tuld. Üllatusega, hetk hiljem oli ta kogemata ise magama jäänud. Muidugi polnud tal see plaanis.

[Samara Soul]

Samara kõndis trepist üles ning peagi oli kosta ukse avanemist. Tüdruk oli magamistoas, kus ta vaikselt enda voodisse kõndis ning rahulikult magama jäi.

[Arsen Karekin]

Elven võpatas ja vaatas lage. Hommik oli "Neetud," lausus Elven ja tõmbas käega üle näo. "Samara on kadunud..." Pomises Elven närviliselt, kuni talle meenus tüdruku kuutõbisus ja järgmisena meenus, kuidas too tüdrukute puhketuppa kõndis ja Elven oli otsustand, et ootab, kuni too tagasi tuleb ja siis tahab minna kuskile mujale. Siiski polnud tüdruk alla tulnud ja Elven oli seal magama jäänud. "Väsind..." Pomises Elven vaikselt. Hommik oli. Mitte väga varajane, kuna inimesi juba liiklesid ja üllatuseks oli keegi pannud teki paremini peale. See on normaalne nähtus, kui keegi kogemata Diivanile magama jäänud. "Meil on ikka head majakaaslased..." pomieses Elven rõõmsamalt, tekk ikka peal.

[Samara Soul]

Samara astus tüdrukute magamistuoast alla, puhketuppa. Tüdrukul olid seljas uued riided ning tema nägu kattis uus meik ning juuksed olid kammitud. Ta oli värske ning puhanud. Kriimud enda näol oli ta ära kaotaud peitepulgaga. Vaikselt ohkas tütarlaps, suundudes kamina juurde, milles tuli juba põles. Naeratades viskas tüdruk sinna alla paar puuhalgu.

[Arsen Karekin]

"Hommikust Samara," lausus Elven naeratades, kes ei pidand end diivanilt liigutamagi. "Kuidas magasid?" küsis poiss ja teeskles, nagu poleks nad kaua aega näinud.

[Samara Soul]

Samara võpatas vaikselt, kui kuulis Elveni häält. "Üpriski hästi. Miks sa siin olid? Poistel on ka magamistuba olemas," lausus tütarlaps mõtlikult kamina ees põlvitades.

[Arsen Karekin]

"Eeeee..." mõtles Elven kohe ja lausus juurde "Emmm. Lihtsalt... Pole oluline... Oluline on see... et... Suga on kõik korras." lausus poiss ja pilgutas silma.