|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 21:01:03 GMT 3
Samara kuulas veidike kahtlevalt noormehe ära, kuid pärast lõi ta endale mõttes käega. "Äh, maksame siis, kui kõik on välja valitud," lausus Samara ning äkitselt valdas teda tugev ärevushoog. Judinad läbisid tütarlapse selgroogu ning ta näole tekkis naeratus.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 21:25:35 GMT 3
Lestat noogutas ning vaatas ringi. "Kui sa midagi endale leiad, anna teada, ma otsin enda tuppa ka midagi. Ning ära hinnasilti vaata! Või kui sa silmad midagi toredat elutuppa, kutsu," sõnas ta Samarale ning vaatas rõõmsalt ringi.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 21:34:31 GMT 3
Samara noogutas vaikselt ning hakkas vaatama mööblit enda tuppa, jalutades noormehest eemale. Kõigepealt voodi, sest tüdruk pidi millegil magama. Ta oleks võinud magada ka kirstus, aga see oleks liialt veider olnud. Ta kõndis edasi, otsides endale sobivat voodit. See pidi olema kindlalt väga suur ning antiikne. Lõpuks jäi ta aga seisma, kui nägi endale parajat voodit. "Ossa kurat, LESTAT, TULE SIIA!" kilkas tütarlaps ning jooksis voodi poole, millele ta end pikali viskas. Ta vaatas lakke, ise kergelt mõnuledes. Voodisse oleks mahtunud oma kuus inimest, see oli antiikne baldahhiinvoodi tumepunaste sametiste kardinatega.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 21:44:04 GMT 3
Lestat oli hetkega kohal ning vaatas Samarat jooksmas. Ta hindas mööblitükki. "Tjaah, kvaliteetne näeb ta küll välja. Kui oled rahul, siis linnuke sellele," sõnas ta laialt naeratades.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 21:52:35 GMT 3
Samara tõusis voodist püsti ning vaatas tänulikult noormehele otsa. Tal polnud õrna aimugi, kui palju see maksta võiks ning tänu sellele hakkas tal südametunnistus veidike kripeldama. "Okei, ma lähen vaatan edasi," sõnas tütarlaps reipalt ning vaatas veel hetkeks enda voodi poole. Seejärel hakkas ta taas ringi kõndima, kuni jäi ühe suure suure kapi ees seisma. Kapp oli musta värvi ning hiiglaslike uste küljes olid samasuured peeglid. Tütarlaps avas kapiuksed ning märkas, et paremal pool on riiulid ning sahtlid, vasakul oli aga piisavalt tühja kohta, kuhu saaks riided riidepuul hoida. Tüdruk muigas. "See," lausus ta endamisi vaikselt ning silitas õrnalt siledat kappi. Ohanud sügavalt sisse, vaatas tüdruk veel ringi ning mõne minuti pärast märkas tütarlaps väikest peegliga kummutit. Kummut oli sahtlitega ning taas üpriski antiikse välimusega. Sellel oleks hea meigitarbeid hoida mõtles tütarlaps endamisi ning naeratas kergelt, vaadates veel edasi. Tüdruk oleks tahtnud endale veel ühte tugitooli tuppa ning väikest lauda. Laua leidis tüdruk hõlpsalt. See oli tehtud samast puidust, millest kummutki ja värv oli ka sama, kuid tugitooliga oli neiul raskuski. Ta otsis umbes kümme minutit hiiglaslikus mööblipoes oma tugitooli, kuni selle leidis. See oli samuti antiikne, nagu laud ja kummutki, selja - ja käetoed olid koos istmega pehmed ning beeþi värvi, peal roosa ja punasega väiksed roosid. Ta naeratas kergelt, otsides nüüd mõtlikult Lestati. Nähes teda poe teises otsas (ma ei tea, kuidas ta teda nii kaugele nägi), suundus ta noormehe poole ning sõnas: "Ma leidsin enda jaoks kõik vajaliku."
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 22:14:14 GMT 3
Lestat pööras ümber ning naeratas Samarale. "Väga hea," sõnas ta rõõmsalt ning hakkas kassa poole sammuma. Seal alustas vestlust müüjaga. "Tervist, meil oleks üks suurem tellimus," sõnas ta esmalt ning sammus diivani juurde, mis nad elutuppa valiksid. "Võtaks selle, samade värvidega, niipea kui võimalik tahaks kõike kätte saada muidugi. Need tugitoolid, kolm tükki," jätkas ta loetlemist. Kassapidaja kirjutas kõik numbrid üles ning järgnes neile. "Selle diivanilaua," jätkas Lestat ühele ovaalsele lauale osutades. "Värv võib olla sama. Siis..." ta jalutas veidi eemale."See diivan," osutas ta tumedast puidust raamiga verepunasele diiivanile, mida ta enda tuppa mõtles. Ta jalutas voodite poole. "Kaks sellist voodit," sõnas ta ühele laiale, viisakale voodile külaliste tuppa ning liikus siis Samara valitud voodini. "See voodi, samade värvidega, eks?" küsis ta pilku Samarale viies.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 22:19:54 GMT 3
Samara vaatas ärevalt Lestati poole ning noogutas vaikselt. Seejärel otsustas tütarlaps rääkimise enda kätte võtta ning nad astusid kolmekesi edasi suure riidekapini. "Siis seda kappi, palun. Samat värvi ning üks," lausus tütarlaps naeratades ning elegantselt, kõndides aeglaselt järgmiseks kummuti juurde. "Seda sama paluks üks, värv võiks olla veidi tumedam, aga see sobib ka," ausus tüdruk. Edasi kõndisid nad tugitooli ja laua juurde ning naine kirjutas ka need üles. Üks laud ja üks tugitool. "Noh, mis sa arvad?" küsis tüdruk ärevalt Lestatilt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 22:29:12 GMT 3
Lestat tõstis sõrme ootamise märgiks Samarale üles. "Seda kummutit sooviks ka,"sõnas ta ühele puusakõrgusele ulatuvale tumedale kummutile osutades. "Külaliste tuppa peaks ka kappe panema vist, mis sa arvad?" küsis ta Samilt nõu. Müüja paistis üsna elevil olevat, et ta nii palju selle kuu eest palka saab.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 22:33:49 GMT 3
Samara hammustas ärevalt alahuulde ning kuulas Lestati ära. "Muidugi," sõnas tüdruk rõõmsalt ning vaatas seejärel müüja poole, kes väiksesse kaustikusse musta mugupastakaga märkmeid tegi ja kõik korrektselt üles kirjutas. "Midagi veel?" küsis müüja lahkelt naeratades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 22:49:31 GMT 3
"Kohe.." vastas Lestat veidi ringi liikudes. Kapid olid igal pool, kuid siis leidis Lestat need õiged. See oli üsna kõrge, heleda puiduga nagu voodigi ning peale oli tehtud veidi nikerdusi. "Seda, kaks tükki, ja siis võiksid mingid öökapid ka olla.... Näiteks.... NEED!"sõnas ta rõõmsalt, kui samast puust madalaid kahe sahtliga kappe nägi. "Neli tükki siis. Jah. Ja mingid toolid võiksid ka olla. Või väikesed diivanid..." lisas ta taas diivaniosakonda pöördudes. "Midagi väikest ja tagasihoidlikku, kuid mugavat.." arutles Lestat endamisi, kui leidis kahekohalise heleda nahkkattega diivani. "Need peaksid vist sobima küll, mis sa arvad Sam?" küsis ta rõõmsalt neidu silmitsedes.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 22:51:58 GMT 3
Samara jälgis noormehe tegutsemist ning kui too lõpuks tüdruku rvamust tahtis, noogutas neiu rõõmsalt. Ta ise ootas juba veelgi ärevamalt, mil nad vaipu ostma lähevad. Tüdruk oli suhteliselt külmavares ning vaip oli tema jaoks vajalik eelkõige selleks, et see jalgadele sooja annaks.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 22:57:03 GMT 3
Lestat noogutas siis veelkord müüjale."See on siis kõik." Nad sammusid leti poole, kus müüja paar minutit koode sisse toksis ning summeeris. Lestatil oli käes pangakaart ning ta ulatas selle naisele. See tõmbas selle lugejast läbi ning ulatas tagasi. Seejärel ütles ta summa, mis oli üsnagi suur, kuid Lestati rõõmus ilme sellest ei muutunud. Pärast maksmist täitis ta mõned paberid, kirjutades aadresse ja muid transpordiga tähtsaid andmeid ning nad lahkusid rõõmsalt poest. "Nii... Nüüd oleks vaja veel peegleid ja põrandakatteid," lausus Lestat enda ümber ringi vaadates, kui märkas vaibaparadiisi. "Siia," sõnas ta sisse hüpates.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 23:00:37 GMT 3
Samara ootas, kuni noormees on maksmisega ühel pool ning Õnneks tüdruk summat ei näinud. Seejärel sammusid nad vaibaparadiisi ning tüdruk ahhetas taaskord. "Millised vaibad sulle meeldivad?" küsis tütarlaps ise mõeldes, kas ta peeglist noormehe peegeldust näeb või mitte.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 23:08:20 GMT 3
Lestat vaatas ringi. "Ei eelista midagi. Väga pika karvaga ei eelista, kuid elutoas võib küll selline olla." Ta kujutas juba ette mõnusat pehmet vaipa tervet põrandat katmas.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 23:11:22 GMT 3
Samara naeratas vaikselt. "Diivanitega sobiks minuarust hästi lambanahkne vaip elutuppa," avaldas tütarlaps enda arvamust, ise pilguga ruumis ringi vaadates. Enda tuppa tahtis ta tumedat, punast või sellist, mustrilist vaipa, mis sobiks hästi tema antiikse mööbliga kokku.
|
|