|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 2, 2012 3:12:02 GMT 3
Terve koolipäev oli Christopheril metsa läinud, kuna kontrolltöö tulemus, milleks ta korralikult õppinud oli, ei olnud pooltki see, mida ta ootas ja hommikul jooksmas käies suutis ta niivõrd kaua aega viita, et hilines Nõiasõnadesse, mistõttu ta tundi üldse ei ilmunudki. Küll selleks hiljem mingi mõjuva põhjenduse leidis, aga halvasti tundis ta end sellepärast ikkagi.
Vähe sellest, et noormehe tuju kooli pärast kergelt rikutud oli, ei saanud ta ka korralikult magada, mistõttu oligi Chris endale keset ööd mugavad dressid selga ajanud, kaustiku ja pinali endaga kaasa tarinud ning sammud astronoomia torni seadnud. Kritseldamise jaoks mõeldud asjad oli ta kaasa võtnud juhuks, kui niisama vahtimisest kopp ette saab. Torni jõudnud, hingas Christopher sisse kopsutäie värsket õhku, huulile rahulolev muie kerkimas. Et võluril olid jalas musta värvi püksid, sai ta muretult näoga Hogwartsi õue poole istet võtta, tehes seda võrdlemisi ääre lähedal. Oma kaasa võetud asjad kõrvale asetanud, ohkas dork vaikselt ja silmitses siis mõtlikult ümbrust.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Jan 2, 2012 14:23:09 GMT 3
Danielle oli voodis pikali, silmitsedes lage. Jah, taaskord ei tulnud tal und, olgugi, et praegu ei olnud ühtegi häirivat faktorit. Isegi ükski tema toakaaslane ei norsanud! Sellest hoolimata ei suutnud Amity magama jääda, vaid lihtsalt lesis seal unetult. Viimaks otsustanud, et ta peaks oma ajaga midagi targemat tegema, mitte siin niiviisi lage vaatama, tõusis neidis hääletult istukile ning hakkas end riietama. Õnneks ükski toakaaslane üles ei ärganud, mistõttu ei tekkinud ka probleeme, et keegi peaks teda takistama. Tüdrukute magamistoast väljunud, jõudis Amy inimtühja puhketuppa. See oli midagi uut. Dani turtsatas vaikselt.
Puhketoast väljunud, sulges neidis silmad, et kuulatada. Tundus, et kedagi liikvel ei olnud. Kergelt huulde hammustanud, mõtles Dani, et kuhu minna. Juba järgmisel hetkel seadis Amity enese sammud astronoomiatorni poole. Koht, mida ta öösiti nii väga armastas, kuid kuhu ta viimasel ajal peaaegu, et mitte üldse sattunud ei olnud.
Torni jõudnud, vaatas üleni musta riietatud tütarlaps ringi ning enese üllatuseks märkas ta seal ühte musta kogu. Noormehele lähenenud, tundis ta ära oma majakaaslase, Christopheri. "Hei," tervitas Danielle noorukit, istudes temast umber meetrijagu eemale, kinnitades pilgu ümbrusele.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 15:36:32 GMT 3
Christopheri näoilme ei olnud just kõige meeldivam ja sõbralikum, seega ammugi mitte tavapärasele gryffindorlasele omane, kuid seda Amity ilmselt tähele ei pannud. Nojah, kuidas ta saigi, kui Chris neidisele esialgu seljaga oli. Kui nooruk aga üht tuttavat häält kuulis, tuli C oma mõttemullist reaalsusesse tagasi ning viis siis pilgu samuti maas istet võtnud Amityle. Jumal tänatud, et see ei olnud keegi, kes oleks ta tuju veel hullemaks teinud ja most likely oli selleks mõni slytherinlane. Õrnalt naeratanud, jättis noor võlur oma silmad klassiõele. ''Mida sa sellisel ajal üleval teed?'' küsis Christopher üsnagi tasasel ning sõbralikul toonil. Ta ei näidanud oma pahameelt välja, sest üldiselt ei olnud ta inimene, kes valaks halba tuju kellegi teise peal välja, eriti veel siis, kui selleks on tema majakaaslane.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Jan 3, 2012 16:51:26 GMT 3
Dani silmitses heledaid taevatähti, kui viimaks noormehe küsimust kuulis. "Peamiselt lihtsalt unetu," lausus Amity kerge naeratusega. "Poleks arvanudki, et kedagi siit võiks leida. Isegi puhketuba oli inimtühi," lausus tütarlaps, näol kerge naeratus mänglemas. See, et puhketuba oli täiesti tühi, oli talle täielikuks üllatuseks. Peaaegu et alati veetis keegi seal aega õppides või lugedes, ükskõik mis kell ka ei oleks olnud. "Ja miks sa ise siis ei maga?" küsis neidis, viies enese roheliste silmade pilgu kuule, mis oli kõige suuremaks valgusallikaks hetkel.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 17:15:49 GMT 3
Tüdruku vastust kuuldes muigas Christopher laialt. Ta oligi arvanud, et sealt midagi sellesarnast tuleb. ''Tahaks ise ka teada, miks mul und ei ole,'' vastas ta klassiõe küsimusele, silmad tagasi ümbrusele liikunud. Chris ei olnud terve senise kooliaasta korralikult magada üritanud ja nüüd, kus ta seda lõpuks teha tahtis, läks uni lihtsalt ära. Täielik mindfuck. Noormees haigutas vaikselt, pilk tähti uurimas. Ilus ja tuulevaikne ilm oli, oleks võinud isegi kooliümbrusesse konutama minna. Aga noh, sealt oleks olnud ilmselt raskem seltsi leida.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Jan 3, 2012 19:43:40 GMT 3
Kuulnud noormehe lauset, turtsatas Amity kergelt. "Jaah.. Kui me vaid suudaksime koheselt jääda magama siis, kui ise seda tahame ning olla unetu siis, kui me ise seda soovime," lausus Dani kerge muigega, heites seejärel pikali, pilk taevasse suunatud. Mugavus siiski ennekõike. Käed pea alla asetanud, et oleks veel tsipakene mugavam, viis Danielle enese pilgu klassivennale. "Mida sa pärast Sigatüüka lõpetamist edasi teed? On juba mingi kindel plaan ka?" uuris Amity mõne hetke pärast, viies seejärel pilgu taevasse, mille vaatamist ta nii väga nautis. Taevas oli ikka üks kuradima ilus asi. Eriti öösel. Öö lisas kõigesse veel palju salapära, muutes kõik veel huvitavamaks, põnevamaks. Miski ei olnud enam nii nagu päeval oli tundunud. Nende mõtete peale ilmus Amy näole kerge naeratus.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 21:27:24 GMT 3
Neidise esimese lause peale noogutas Christopher nõustuvalt, huulil põgus muie. ''Just,'' sõnas noormees. Tüdruku aga täielikult ära kuulanud, kehitas ta küsimuste peale õlgu. ''Oeh, ma ei teagi.. Ma pole selle peale veel päris korralikult mõelda jõudnud. Iseenesest tahaks midagi õpetama hakata, aga võib-olla lähen hoopis ise end mõnda mugukooli täiendama. Ja seda näiteks kunsti vallas,'' seletas Chris võrldemisi pikalt ning oli vahepeal oma silmad uuesti sõbrannale viinud. Tõsi, mis tõsi. ''Ja mis ise?'' küsis C omakorda, ise põgusalt naeratades.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Jan 5, 2012 22:32:58 GMT 3
Kui noormees temaga nõustus, muigas Danielle kergelt. Jah, kes vaidleks sellele vastu. Kuid samas siis oleks elu liigagi lihtne ning üks asi oli kindel - elu ei oldud lihtsaks loodud. "Õpetajaks?" küsis Amity üllatunult ning asi ei olnud selles, et ta ei olnud kuulnud. Ta ei olnud isegi mitte selle peale tulnud, et noormees võiks tahta õpetajaks saada, kuid kindel oli üks. Kui Christopher õpetajaks hakkab, saab temast ikka üks kuradima hea õpetaja. "Mingi kindel ala ka, mida sa õpetama tahaksid hakata?" uuris Amy huvitunult edasi, viies enese pilgu tähistaevale tagasi, mis oli hetkeks koolikaalsasel olnud. "Ma ei oskagi päris kindlat midagi öelda. Eks neid mõtteid on olnud igasuguseid," lausus Danielle kerge naeratsega ning nii see täpselt oligi. Ta mõtted ning ideed vahetusid ikka vägagi kiiresti. "Aga ma arvan, et koheselt pärast Sigatüüka lõpetamist lähen ma hoopis mööda maailma rändama. Avastan seda maailma veidi," lausus Dani kerge muigega ning nii see oligi. Maailm oli suur ja lai, seega miks mitte seda avastada. See oleks olnud huvitav ning miski, mis oleks talle vägagi meelepärane olnud.
|
|
