|
|
Post by Kayleigh Moreno on Dec 27, 2011 1:08:45 GMT 3
Susannah lükkas oma pisikesele öökullile hoo sisse, et too Jase'ile ühe imepärase kirja viiks, mis sisaldas tervelt kolme sõna: "Tule siia. Kohe." Nende alla oli kenasti joonistatud kasvuhoone number kolm, mida kõik teadsid tänu selle taga oleva liivamäe järgi, mille sees rebelimad essakad ujumas käisid. Susannah istus selle asemel aga sealt veidi eemal maas ning tegeles väga keskendunult muru maast välja tõmbamisega. Parim tegevus teiseks koolipäevaks, kui ta tegelikult ennustamises oleks pidanud olema...
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Dec 28, 2011 15:25:38 GMT 3
Ennustamisest justkui jooksujalu minekut teinud, ning end mingil äärmiselt veidral vabandusel haiglatiiva suutnud sebida liikus nüüd kutt pea kinni seotud, ning näol äärmiselt vihane kulmukergitus kasvuhoonete vahel ringi. Leidnud selle kolmanda, ning sealt kusagilt ka Suusi peatus kutt, ning toetas end vastu kasvuhoone seina. ''See on see, kui sul mind tunniajast vaja on. Miks sa tunnis pole?!?'' Kergitas noormees oma kulmi, ning sai aru, et midagi on vist valesti. Kiirelt köhatanud sammus ta Suusi juurde, ning sättis end tema kõrvale istuma. ''Ma kuulan sind,''
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Dec 29, 2011 16:03:09 GMT 3
Susannah oleks peaaegu naerma hakanud kui ta Jase'i häält kuuldes pilgu tõstis ning tema, noh, vähihaige-välimust nägi. "See on ainult side, onju? Sa ei kukkunud päriselt trepist alla?" küsis tšikk aga igaksjuhuks skeptiliselt üle, sest teades Defoldikest, võis ta aju vahepeal väga kahtlaselt funktsioneerida ning trepist alla kukkumine oleks täiesti tema moodi. Kui too aga hoobilt tõsiseks muutus kerkisid Suze'i kulmud veidi. Ei, midagi ei olnud juhtunud, tal oli lihtsalt ennustamisest kopp ees ja see, et Jase üldse kohale oli läinud oli ka suht imekspandav. Sellegi poolest, kui Jason juba arvas, et midagi valesti on... "Jaredil on tuulerõuged," valetas Suss täiesti tõsiselt, kui siis Jasonile sellise pilguga otsa vaatas, nagu see tähendaks, et ta pisike vend sureb homme ära või midagi. Right, tuulerõuged...
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jan 2, 2012 5:09:09 GMT 3
Jason pööritas vaid oma silmi. ''Noo, ei ma niisama lasin Kevinil endale selle kuuli vastu pead lennutada ja siis ütlesin, et ma tegin seda kogemata. Jah mu pea on lõhki ja Jaredil on tuulerõuged? Mis ma nüüd tegema pean? See vääris mu juuste punaseks värvumist?'' Kortsutas kutt tuimalt oma kulmusid. Pshh, no mida vittu.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 3, 2012 3:52:31 GMT 3
Susannahi üks kulm kerkis veidi kui ta Jasoni juttu kuulas. Muidugi, püstol sigatüükas. Seda oleks tahtnud näha kohe. "Jobu," mainis seitsmendik vaid, enne kui end murule selili lasi ning koheselt ka käega silmad kattis, et see jube päike talle silma ei kiirgaks. Mitte, et neid kumbagi tegelikult väga huvitaks kui Jaredil tuulerõuged oleks - kui välja arvata ehk fakt, et ta näeks täiega nunnu välja - aga Jase suutis soovi korral viisakam ka olla, mitte vihjata, et tema soengu rikkumine kaalub täiega üle Sussi venna. "Teised jäid tundi?" uuris tüdruk aga kui pilgu enda kõrval istuvale Jassile viis. Jerk.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jan 5, 2012 17:55:12 GMT 3
Yea anname selle Saarale andeks, et ta ennustamise kuulil ja padrunil vahet ei tee eksole. Huulde hammustanud muigas ta õrnalt, ning viis silmad siis taevasse. Kena küll. ''Jea, aga ma lendasin sealt minema sõnadega, et sul on midagi viga ja me oleme kasvuhoones. Sooo, ma pakun, et nad on ka varsti siin.'' Muheles noormees kiirelt, ning ohkas vaikselt. ''Mis me teeme nüüd?'' Keerutas nooruk üht oma juuksesalku, mis nii põnev tundus.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 5, 2012 19:17:47 GMT 3
Yea, anname selle Jasonile andeks, et ta Susannah'it koguaeg Saaraks kutsub, eksole. "Ma loodan, et nad ronivad teiselt poolt kasvuhoonesse s i s s e, maanduvad mudas ja alles siis saavad aru, et me tegelikult oleme kasvuhoone kõrval mitte sees," lausus tüdruk lihtsalt, ühe käega ikkaveel maast muru välja kiskudes, kuigi seda pikali olles tiba veider teha oli. "Kas sul ðokolaadi on?" uuris neidis aga oma vennakeselt hoopis, ignoreerides tema mis-nüüd-saab küsimust. Küll nad midagi lolli välja mõtlesid, peapeal seisu võis näiteks alati harjutada. Aga kõige pealt oleks vaja ðoksi süüa.
|
|
