|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 22:03:35 GMT 3
Adora oli juba mõnda aega väljas olnud, käes joonistusplokk ja harilik pliiats. Ta oli otsimas mingit head kohta või objekti, mida joonistada. Jõudnud peksja paju lähedusse tütarlaps muigas võidukalt. See oli ju päris hea asi, mida joonistada. Puu oli hetkel ka üsna rahulik ja eriti kauniks muutis kaadri veel ka päikeseloojang. Kitty armastas päikeseloojanguid. Tegelikult armastas ta igasugu aegu. Kõik omamoodi armsad ja maagilised.
Dora läks puule veidi lähemale, olles aga siiski vägagi ohutus kauguses. Ta istus rätsepaistes maha ning sättis ploki omale paremini sülle. Jumal tänatud, et polnud mõnda aega sadanud. Maa oli vähemalt kuiv ja ka Kitty teksadel oli võimalus kuivaks jääda. Tütarlaps vaatas puud mõnda aega ja viis siis pilgu plokile, kuhu ta hakkas puu põhijooni jäädvustama.
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 22:11:06 GMT 3
Hal läks koolimajast välja jalutuskäigule. Ka suitsetamine oli plaanis. Sigaret süüdatud, märkas ta Adora't istumas ja ilmselt joonistamiseks valmistumas. Sigatüükas oli päris palju joonistusandega noori, juba teine kord sel aastal, kui ta ühe neiu kunstitöölt tabas. Noormees lähenes tüdrukule. "Hei!" sõnas Hal.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 22:22:00 GMT 3
Adora oli juba veidi suutnud paberit täita kui ta kuulis kellegi tervitust ja samme. Näitsik vaatas tulija poole ja naeratas. "Hei! Mis sa siin konitad?" küsis ta veidi tögavalt, aga mitte halvaga. Seda oli ta lõbusast ilmest ehk ikka ju välja lugeda võimalik. Kitty viis pilgu uuesti puule ja siis joonistusplokile, et sinna miskit veel juurde teha.
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 22:25:46 GMT 3
"Mis teha, isu tuli. Ma võin selle ära ka kustutada," lausus Hal naeratusega. Nooruk istus neiu kõrvale ja üritas ta tööd vaadata. Ilus. "Pärast kingid selle Peksja Pajule, jah?" küsis Ollie naljaga.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 22:32:26 GMT 3
"Seda sa ei pea tegema," ütles Adora. Teda ei häirinud suitsetamine. Ta suitsetas isegi aegajalt ja ka ta isa suitsetas seega polnud tal selle vastu miskit. Iga inimese oma valik. Selle kommentaari peale hakkas ta aga veidi naerma. "Jah. Saab mõne suurema kivi külge panna ja imetleda. Kui keegi sinna poole läheb siis ta saab seda okstega vehkides tublisti kaitsta," vastas Kitty naerulsui
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 22:34:17 GMT 3
Super, sai edasi tossata. "Siis peksab Peksja Paju juba põhjusega," lisas nooruk omalt poolt. Hal'i pea hakkas jälle valutama. Kuradi Kevin. Õnneks muid väliseid märka väga ei jäänud, kui tilluke haav kulmul ja sinikad roietel.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 22:44:05 GMT 3
"No täpselt ja siis ei saa keegi öelda, et oli mingi puu, kes peksis kõiki niisama, vaid saab öelda Peksja Paju, puu, kes kaitses kunstiteost iseendast," lausus Kitty. Ta naeratas veel Hal'i poole vaadates ja siis viis taas ilgu oma tööle, mida ta jätkas. Asi hakkas vaikselt juba isegi kuju võtma, aga kas sellest ka midagi lõpuks päriselt välja tuleb ei olnud nii kindel. Adora vaatas üsna tõsise ja mõtliku pilguga puu poole ja viis siis pilgu taas Hal'i poole. Siis märkas ta ka haavakest noormehe kulmul. Tütarlaps kortsutas enda kulmu kergelt ning küsis: "Mis su kulmuga juhtunud on?"
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 22:48:38 GMT 3
"Täpselt," sõnas Hal muigega. Mees tõmbas suitsust ühe tugeva mahvi ja siis tuli küsimus. "Me...Mässasime Keviniga," lausus Ollie kerge naeratusega. Oeh, paistes kulm tekitas paljudes küsimust. Noh, vähemalt polnud ükski ussidest tõmblema tulnud.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 22:53:25 GMT 3
Adora ohkas vaikselt. "Oh teid küll," suutis ta vaid sellel teemal öelda. Ta ise ei teadnud tegelikult õdede-vendadega jagelemisest mitte kui midagi. Kahjuks või õnneks oli ta pere ainus laps. Oskamata sel teemal tõesti miskit muud öelda viis ta pilgu oma joonistusele, mida ta jälle täiendada püüdis. "Kas sa joonistad?" küsis ta Hal'ilt, et mingit uut teemat ette võtta.
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 22:58:33 GMT 3
"Ei, ega ma eriti oska," lausus Hal. "Kriipsujukusid tegelikult oskan," lisas noormees. Teemavahetus sobis hetkel suurepäraselt, sest Oliver ei viitsinud Kevinist rääkida. Erinevate perekonnanimede puhul tuli see kasuks, et hiljem ei seostata Henry't kohe Kevini käitumise ja tegudega.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 23:06:27 GMT 3
Adora jätkas süvenenult joonistamist, kuigi ta suutis keskenduda ka Hal'i sõnadele. "On sul mingeid muid oskusi, hobisid? Mängid mõnd pilli? Teed midagi sportlikku?" uuris näitsik kerge uudishimuga. Hobid olid ta arust päris head niisama meelelahutuseks ja ajaviiteks.
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 23:12:17 GMT 3
"Ikka, kitarri mängin, loen, käin pikkadel jalutuskäikudel...Jooksmine pole väga minu teema," rääkis Hal. "Ja mida sina peale joonistamise teed?" küsis Oliver. Polnudki väga sellistest asjadest varem rääkinud.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 23:17:37 GMT 3
"Ma mängin ka kitarri ja ka klaverit ja laulan ka. Lugemine ja jalutamine on vägagi teemas. Vahel ma ka küpstean, kirjutan ja meisterdan miskit," rääkis ka Adora oma hobidest. "Ja ega ma pole just ka eriline spordifänn," nentis ta muiates. Ta oli isegi kunagi käinud balletti õppimas, aga ta tüdines sellest väga kiiresti.
|
|
|
Post by Hal Grant on Dec 29, 2011 23:28:45 GMT 3
"Hmm...Mis toit sul siis kõige paremini välja kukub?" küsis Hal. Ta ei öelnud küll ühest ühisest küpsetamisest ära. "Äkki teeks koos midagi," pakkus nooruk kohe ka välja. Tal oli juba idee olemas, kuidas ta saaks Adora't kiusata.
|
|
|
Post by Catherine Tyrell on Dec 29, 2011 23:37:19 GMT 3
"Õunakook, mannakook ja šokolaadiküpsised," vastas Kitty tirides oma pilgu joonistuselt ära ja kinnitades selle Hal'ile. Koos küpsetamise mõte oli päris hea, aga Adora pähe tekkis üks küsimus. "Kus?" Nad olid ju siiski koolis. Vaikselt hakkasid tüdruku pähe juba tekkima ka paar mõtet, kus. Näiteks Tarvilikus toas.
|
|