|
Post by Christopher Hayles on Jan 6, 2012 7:32:29 GMT 3
Järgmine kord? I see what you did there. Christopher naeratas õrnalt, kui Susannah suudlusega kaasa läks ning siis ka sellega juba kohe intensiivsemaks muutus. Chris kergitas kavalalt pisut üht oma kulmu, kui ta mõistis, et neidis on oskab imehästi prantsuse suudlust, rääkimata siis tavaliselt. Ei noh.. mida veel tahta? C kohendas veel pisut oma mantlit, et see maha ei kukuks ning hoidis siis oma käed selle all, Susie pihal. Ta oleks iseenesest sujuvalt juba näitsiku pluusi alla liikunud, kuid S'il oli seljas kleidike.. sellega oli juba natuke keerulisem. Christopher näksas vahelduseks Susannahi alahuult õrritavalt, nagu tütarlaps enne tallegi oli teinud. Samal ajal libistas ta käe klassiõe kampsuni alla, liikus sellega üle S'i selja, üritades leida nööpe või lukku või midagi sellesarnast, mis Chrisi punapea nahale lähemale laseks.
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 6, 2012 10:13:26 GMT 3
Susannahi huulilt kostus kohe midagi mhhh'i ja mkm vahelist, kui Christopher oma käed tema ümbert mantlikohendamise jaoks ära võttis. Nad olid niigi õues, mistõttu neid mingid kampsunid ja asjad lahutasid! Kuid peagi ilmus neidise huulile pisike naeratus, kui kuti käed tee ta kampsuni alla leidsid ning ta oma alahuulel pisikest torget tundis. See oli mõnus. Tõesti. Ta oleks tahtnud Chrisile palju lähemale saada ja soovis, et noormehel seda särki ees ei oleks, et ta tema nahale sõrmega radu joonistada saaks, kuid samas oli ta vägagi aware faktist, et keegi suvaline, kas või õpetaja, võis kogemata järveäärde sattuda ning et ta pidi varstivarsti tagasi vangikoobastesse naasma. Aga talle meeldis see mõnus lähedus ja need pisikesed sädemed, mida Hayles tekitas kui ta sõrmed üle tüdruku selja libisesid, ainult õhuke kleidiriie neid temast päriselt eemal hoidmas. Veel ühe pika suudluse Chrisi huulile vajutanud, liikus ta nendega mööda poisi lõuajoont, kuni kaela juures peatus. "Ma pean varsti minema..." lausus seitsmendik lõpuks, tema hingamine ilmselt koolivenna kaela veidi kõditamas. Noh, see oli tõsi ka. Ta pidigi varsti minema, kuigi ta ei olnud päris kindel, et ta end seda tegema suudab sundida, kui see Chrisi kätevahelt ära liikumist nõuab. Way too mugav.
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 6, 2012 19:05:35 GMT 3
Chris muigas rahulolevalt ning suunas pilgu hetkeks selge tähistaeva poole, kui neidis suudlustega vaikselt kaelapiirini ronis. ''Mkmm..'' mõmises noormees, kui kuulis, et Susannah peab varsti minema. Ka tal oli way too good olla, et veel S'i suurepärastest huultest veel loobuda. Noormehe kobamine tütarlapse seljal oli asendunud nüüd pehme silitamisega ning Christopher suunas oma pruunid silmad tagasi Susiele. Ühe käe mantli alt ära tõmmanud, libistas ta selle klassiõe põsele, tõmmates teda uuesti endale pisut lähemale ning suudles siis taaskord Susannahi pehmeid huuli. ''Ära mine,'' sosistas ta anuvalt, eemaldudes näitsikust mõne sentimeetri võrra, silmad tüdruku armsatel silmadel. Chris ei tahtnud mõeldagi, kuna nad seda korrata saavad. Ilmselt mitte nii pea.. kahjuks. Või noh.. who knows, kõik olenes neist endist ja sellest, kas nad olid nõus uuesti riskima. Christopher igatahes oli. Päris kindlalt. Nooruk ohkas vaikselt ning lükkas selle sama punase salgu, mis ennegi Susannahi ilusa näolapi ette tikkus, eemale.
|
|