|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 2, 2012 4:08:20 GMT 3
Sel ajal, kui teised koolikaaslased juba sügavalt põõnasid, sammus Christopher mööda teerada järve poole, hoolimata Hogwartsi reeglitest tavaõpilaste kohta. Selle aja jooksul, mis nad nüüd juba koolis käinud olid, oli Chris normaalset ja täispikka und maganud vaid mõned korrad. Üllatuslikult ei andnud see aga peaaegu üldse tunda ehk mingisugust üleväsimust ta sellepärast küll ei tundnud. Ka haigutamist esines sama tihedalt, nagu normaalse inimese korral puhates.
Järveni jõudnud, liikus ta mööda veekogu äärt seni, kuni leidis korraliku kivirahmaka, mille vastu toetada. Suitsetaja oleks sellises olukorras juba oma tobi välja otsinud ja kimuma hakanud, aga Christopher seda ei olnud. Oma kanni kivile toetanud, surus võlur nahkkinnastega kaetud käed mantli taskutesse. Pilk järvele suunatud, mõtles nooruk, mida teha. Koolimajja tagasi ta minna veel ei viitsinud, aga üksinda kõrtsi minek ei olnud ka just kõige ahvaltevam mõte. ''Kurat, oleks pidanud ikka mõne tolguse endaga kaasa võtma..'' sosistas Chris endaette, pilk tõsine.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 2, 2012 4:26:36 GMT 3
Susannah, kelle jaoks öised ülevalolekud samuti läbi aastate juba täiesti tavaliseks olid kujunenud, liikus nüüd mööda järve äärt suure kivi poole, mille juures ta tavaliselt oma jooksuringi lõpetas. Tüdrukul oli pisikese valge kleidi peale tõmmatud vaid iks iks ell suuruses tumeroheline kampsun ning sama värvi kingad, mis liiva peal jalutamist segasid, rippusid lihtsalt slytherinlase sõrmede vahel. Mitte just kõige soojem riietus sügisööd arvestades, kuid Suss, nii nagu ta kord juba oli, ei kavatsenud mantlit enne talve tulekut selga ajada.
"Yeah, mõtle kui sa üksinda mõne slytherinlasega kokku sattuksid..." lausus Susannah aga, huulil pisike naeratus, kui ta kivini jõudis ning sealt ei kellegi muu kui kuulsa Hal'i sõberikese Mister Hayles'i leidis. Alles mõni aeg tagasi oli ta siin samas lähedal talle poolkogemata - okei, meelega - sinise silma tekitanud. Saatus.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 2, 2012 4:40:29 GMT 3
Noormees ei olnud Susannahi tulekut kuulnud, kuid kui tuttavlik naishääl järsku Christopheri kõrvu kostus, ei vaevunud poiss oma pead isegi liigutama, sest tundis neidise kohe ära. Ja too oli tema lauset ka pealt kuulnud.. Nii palju siis valjult mõtlemisest. ''Ja mõtle, kui see on see punapea, kes mulle eelmine kord siin samas sinise silma virutas,'' läks ta lausega kaasa ning viis viimaks siiski oma silmad slytherinlasest tütarlapsele. ''Ja mis toob seda paranormaalselt hea paremsirgega tütarlast siia sellisel ajal?'' küsis Chris, pilk Susannahile suunatud ning huulil õrn muie. Õnneks oli noore võluri silm nüüdseks juba kenasti paranenud ja armi sellest alles ei olnud. Thank god for that.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 2, 2012 4:53:43 GMT 3
Kurb küll, oleks nii armas olnud näha oma suure töö tulemust, kuid, tõepoolest, nii palju kui selle pimedusega midagi nägi, oli praeguseks Christopheri näoga juba kõik korras. "Soov seda veel kellegi peal harjutada?" pakkus Susanah, pilk üsna huvitunult gryffindorlasel. Enamvähem esimene, kes peale sellist vahejuhtumit esimese asjana võlukeppi välja ei võtnud ja arveid klaarima ei asunud. Põnev. "Vahele ei saa ka jääda, pimedas ei tunne keegi mind ära," lisas neidis pisikese muigega. Right. Aga noh, mingi point oli sellel olemas - vaevalt, et nad päevavalguses nii rahulikku vestlust arendaks.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 2, 2012 5:11:44 GMT 3
Tõesti, tõesti. Aga noh.. Christopheril ei olnud lihtsalt viitsimist sellisel kellaajal mingisugust kättemaksu neidisele korraldada ja vaevalt ta seda üldse tegi. Seda küll- tegu oli ebaloomulikult tugeva tütarlapsega, aga sellegi poolest ei olnud Chrisile kombeks ühtegi naissoost isikut füüsiliselt rünnata. ''Või nii.. Kui meeldiv kokkusattumus, et sa just siiakanti hulkuma tulid,'' lausus ta, hääletoon kergelt irooniline. Sellegi poolest püsis Chrisi huulil kaval muie. ''Hoiata, kui sa jälle hallukaid nägema hakkad ja mu nägu endast poksikotti kujutab,'' ei jätnud ta seda teemat siiski veel kõrvale.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 3, 2012 4:49:57 GMT 3
Hulkuma... Nojah. Tegelikult tuletas praegune olukord Susannah'ile meelde hoopis teist asjaolu: Nimelt viimati kui ta rannas rahulikult gryffindorlasega juttu oli ajanud, oli see lõppenud sellega, et kümme minutit hiljem oli kohal pool nende slytherini kamraadi ja ta üritas kutti teda seljatagant kägistada. Uhoh. Sussi pilk liikus samamoodi nagu eelminegi kord esmalt kooli juurde, kust kedagi tulemas ei olnud, enne kui ta end kivi ette maha külmale liivale istuma sättis ning kingad enda kõrvale sättis. "Hoiatan," lausus seitsmendik lihtsalt, otsustades selle sõna endale meelde jätta, sest miskipärast oli tal tunne, et kogu too olukord võis väga vabalt korduda. Tegemist oli siiski Kevini kasuvennaga. Oleks Suss enda tervisest veidi vähem hoolinud, oleks ta end lihtsalt liivale pikali visanud ja külmetanud, kuid praegu pidi ta leppima istumisega. But oh well, mis ta teha sai, et ta öö ja tähtede suhtes täielik sucker oli. Pealegi, ta oli Susannah Scott. Ta võis järve ääres tähti vahtida kui ta tahtis.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 14:56:43 GMT 3
Christopher turtsatas vaikselt, kui märkas, kuidas Susannah enne maha istumist kooli poole kiikas. Mine sa tea, ehk tuleb jälle see slytherinlaste kamraad kokku, olenemata ebatavalisest kellaajast. Praegu tundus õhk puhas olevat, kui nii saab öelda. Kuulnud, et neidis on nõus oma rünnaku eest hoiatama, noogutas noor võlur kergelt, huulil kaval muhelus. Ta libistas enda tagumendi mööda kivimürakat samuti maapinnale, vajudes siis S'i kõrvale istuma. ''Veits liiga romantiline koht meie jaoks, mis?'' lausus C irvituse saatel, silmad nüüd samuti taeva poole suunatud. Eks ta oli irooniline jah, et rivaalmajade õpilased seal nüüd niimoodi istusid ja tähistaevast jõllitasid, aga kõik on võimalik.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 3, 2012 19:25:10 GMT 3
Ya think... Susannah muigas kergelt, kui pilgu nüüdseks enda kõrval istuvale gryffindorlasele viis. "Meie?" kerkis aga seitsmendiku üks kulm, suutmata Hayles'i sõnakasutust kommenteerimata jätta, kuigi tüdruku huulile ilmus peagi pisike naeratus. Tegelikult tal oli õigus ka, Kevin lööks Sussi maha, kui ta teada saaks, et ta j ä l l e mingi dorgiga järve ääres aega veedab, aga no... Tema istus maas ja Chris istus maas ja see ei olnud absoluutselt nii, nagu nad koos istuksid maas. Mkm. "Miks sa siin oled?" küsis Suss aga lõpuks, kui pilgu samuti üles viis. Sest see oleks küll üsna jura, kui too siin oma majakaaslastega kokku peaks saama.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 19:40:48 GMT 3
Kuulanud neidise ära, muigas Christopher laialt. ''Noh, olgu.. ma väljendasin end pisut valesti, aga saad aru küll, mida ma mõtlesin,'' lausus nooruk siis, silmad samuti hetkeks klassiõele lendamas. Tütarlapse teise küsimuse peale kehitas Chris õlgu. ''Magamaminek ei paku pinget ja tulin igavusest siia. Sind huvitab ka või küsisid lihtsalt jutujätkuks?'' kostus noore võluri suust siis ning tema pilk oli endiselt Susannahil. Esimese variandi tõesuse üle poleks C imestanud, sest see oli nende majade erinevuse tõttu üsna ilmselge.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 3, 2012 19:50:22 GMT 3
"Sest igavusest puhketoas olemine on liiga mainstream..." muigas tüdruk endamisi kui gryffindorlase vastust kuulis, kuigi obviously kuulis seda ka Chris ise. "On seal vahet?" liikus Susannahi pilk aga hetkeks tagasi klassivennale. Mõlemat pidi oli see temast üsna kena, võimis. Polnud just palju slytherinlasi, kes lihtsalt jutujätkuks küsimusi esitasid minema kõndimise asemel. "Ma tahtsin kindel olla, et sa oma majakaaslasi siia ei oota," vastas seitsmendik aga lõpuks lihtsalt, pilk koolivenna silmilt tagasi üles liikumas. That was true.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 3, 2012 21:16:51 GMT 3
True, seda Susannahi poolt öeldud esimest lauset kuulis ka Chris, mille peale nooruk lõbustatult turtsatas. Tütarlapse küsimuse peale raputas noormees aga pead. ''Ei, ei ole..'' vastas ta ning viis silmad tagasi taeva poole. Ilmselt ei olnud Susannah seotud kummagi variandiga, kui teada, missuguste inimestega ta suhtles ja milline ta ka ise oli. Puhas slytherinlane. Neidise viimane lause tõestas Chrisile, et ta arvas õigesti. ''Erinevalt minust magavad nad normaalse inimese moodi, seega ei oota jah,'' lausus võlur siis. ''Ja kuhu sinu kamraad jääb?'' küsis Christopher omakorda, pilk tähti uurimas. Täna oli neid eriti hästi näha, kuna taevas oli selge ja ilm oli ilus. Awesome.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 3, 2012 21:26:24 GMT 3
"Tähtede vaatamine ei ole eriti slytherinlaslik, dont you think?" lausus Suss jälle oma tavalise tooniga, mis oli täiesti neutraalne: no sarcasm, no laughter. Karta oli, et Jase, Zoe ja Kevin öösiti järve äärde taevast passima ei tulnud nagu mingid hufflased. Aga nagu juba öeldud, siis ta oli Susannah Scott ja tegi täpselt seda, mida ise tahtis. "Vaata," lausus Susannah aga peale pisikest pausi, andes ilmselgelt mõista, et tema kamraadist rääkimine oli nüüd läbi. Nad olid ta sõbrad ja kui Chris kavatses kas või ühe halvustava märkuse teha, oli ta kutu. "Näed, seal," näitas tšikk aga nüüd näpuga tähtede poole. "See on nagu kilpkonn..."
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 4, 2012 0:30:31 GMT 3
Christopher muie laienes, kuuldes Sus'i lauset. True, true.. Noormees oli üsna kindel, et enamik slytherinlasi hakkab juba sõna 'romantika' peale oksele, rääkimata siis veel mingist tähistaevast. Aga noh, muidugi oli ka erandeid. Ja see paistis olema näiteks Chrisi kõrval istuv tütarlaps. Märganud aga tütarlapse näpunäitamist ning kuulnud ka tema viimast lauset, üritas C tähemassi seast toda kilpkonna sarnast kujutist leida. Ei möödunud kaua, kui nooruk seda ka märkas ning selle peale ilmus võluri huulile põgus naeratus. Täiesti olemas ja veel üsnagi selgel kujul. Christopher vilistas tunnustavalt ning uuris siis taevast edasi. ''Näe, sina seal,'' lausus Chris peagi muhelevalt ning viitas enda nimetissõrmega tähekogumi poole, mis nägi välja nagu uss. So hardcore.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jan 4, 2012 0:50:24 GMT 3
Susannah'i pilk libises seda cool guy trademark vilet kuuldes Christopherile, huulile veidi lõbustatud naeratus ilmumas. Tegelikult võttis see gryffindorlasel isegi päris vähe aega, et kilpkonn üles leida, nice... Või siis ta lihtsalt teeskles, et selle üles leidis, kuid no, Susannah'i jaoks see eriti midagi ei muutnud. Hayles'i lauset kuuldes ning tema suul naeratust nähes, kissitas slytherinlane kuti poole vaid kahtlustavalt silmi kui siis pilgu tagasi üles taevasse viis ning täpselt sinna üritas vaadata, kuhu too näitas. "Loll," ilmus Sussi huulile aga taas särav naeratus kui ta ussi märkas ning Christopheri siis õrnalt küünarnukiga müksas. Right, tegelikult ei suudaks mitte ükski slytherinlane selle peale tegelikult solvuda, nad olid kõik liiga uhked oma embleemi üle selle jaoks. "Ma tahaks sealt roti leida, siis ma saaks ka 'näe, sina' öelda," lausus Suss aga, huulil ikkaveel pisike naeratus ning lõug uhkelt püsti, kui ta pilgu tagasi taevale viis, kuigi rotti ta sealt tõesti otsima ei hakanud.
|
|
|
|
Post by Christopher Hayles on Jan 4, 2012 1:40:11 GMT 3
Saanud neidiselt küünarnukiga õrna mükse, viis noormees oma silmad kaasõpilasele, märgates siis tolle huulil naeratust. Imekombel oli see siiras või siis oli Christopher lihtsalt kergelt pime ja mõistis seda valesti. Põgusalt muianud, hammustas C kergelt huulde ning Susannahi järgmist lauset turtsatas noormees taaskord lõbustatult. Nice one. ''Ma võtan seda kui komplimenti,'' lausus ta siis naerusuiselt, ise endiselt pilgu ära pööranud tütarlast silmitsedes. Olgugi, et Chris vihkas juba oma maja ja ka kõikide sõprade mõjutusel seda kurikuulsat slytherinlaste jõuku, pidi noormees tunnistama, et Susannah oli nende seast üks talutavamaid. True dork nii ei mõtleks, aga noh.. shit happens.
|
|
