1. Lendamise tund!

[Chris Robin]

Rasmus peaaegu oli võpatanud ka selle peale, et Benjamin teda õlale patsutas. Oh god. 'He touched me, he touched me, he touched me,' käis kuti peast läbi terve selle aja, kui ta Sebastiani juurde läks, silmad suured. Siis põimis ta käed kiireks kallistuseks ümber venna, aga et see liiga awkward ei oleks, tõmbus ta üsna kohe ka eemale ning hingas sügavalt sisse, et enda pekslevat südant maha rahustada, põsed jälle punased. Õnneks võis selle nüüd panna selle arvele, et kutt oli äsja lennanud ja mõned trikidki teinud. Miks tal pidi olema selline loll crush?

[Chris Robin]

Sebastian muigas lõbusalt kui õpetaja Rasmuse välja kutsus ja ta tiirule saatis. Oh ta vend oli ikka nii tubli, sai esimesena teistele silmad ette näidata. Sebastian jälgis oma venda lõbustatult, olles ise valmis kohe järgi minema. Loogiline nagu oleks. Ta tonksas Rasmuse õlga, kui õpetaja oli kutile kiitust avaldanud ja tema õlga patsutanud. "Hästi tehtud," noris Sebastian sosinal oma venda, kui too tema juurde tuli ning sasis ta juukseid, kui nad kallistusest eemale tõmbusid. Aga siis laskis õps hoopis mingil suvakal lendu tõusta ja unustas üldse ära, et Rasmusel on kaksikvend Sebastian ja nad teevad kõike koos ja kui nad just korraga ringile ei lähe, lähevad nad üksteise järel. Tropp! Nüüd pidi Sebastian ootama sada aastat, et need koperdised tema ees enne ära lendaks, sest Rasmus oli ta alguses kuskile rivi lõppu tirinud. Thank's a lot Lanter, thanks a lot! Seb pigistas oma luuavart ning silmitses õela muigega mingit ravenit enda ees. Kutt pigistas tugevamini oma luuavart ning püüdis end tagassi hoida, et sellele raveni neiule mitte vastu pead virutada. Tema oleks pidanud järgmisena minema!

[Dana Quinlan]

Dana koperdas kogu oma varustusega samuti järjekorda, jäädes suhteliselt rivi etteotsa ning olles sellega isegi rahul, sest noh, mida kiiremini see asi läbi sai, seda parem. Siis pöördus õpetaja aga nende slytherini kaksikute poole, kellest Dana alati vähemalt kolme meetri kaugusele hoidis, sest üks neist tundus väga mitterääkiv ja jube ja siuke slendermanilik karakter, keda sa öösel õudusunenägudes näed ja teine umbes nagu koolikiusajad mugukoolis, kus hufflane oma elu esimesed kolm aastat käinud oli. Kohutav. Ta ei saanud isiklikult arugi, kuidas õpetaja neil vahet tegi. Õnneks sai noormees rivi tagaosast kiirelt oma lennu tehtud ning professor lasi teised uuesti ÕIGES järjekorras minema, mis tähendas, et käes oli Dana tähelend, wohoo. Endale oma näokaitsega kiivri ilusti pähe pannud, tõusis tüdruk luua seljas õhku, tiirutas natukene meetri kõrgusel platsi kohal ringi ning saades aru, et teised ei või enne õhku tõusta kui ta tagasi on, maandus natuke järsult vastu maad. Aia. Põlved. Sellegi poolest oli tema trellidetagune nägu väga särav ja rahulolev. DONE!

[Chris Robin]

Rasmus silus oma juukseid kergelt, kui Sebastian neid sasis, aga kortsutas ka kulmu, kui õpetaja Sebastiani järgmisena ei lasknud. Mida kuradit? Nemad tegid kõike koos! Ja kui ta märkas, kuidas Sebastian selle pärast närvi minema hakkas, võttis ta oma venna randmest kinni ja tõmbas ta hästi viisakalt endaga rivi etteotsa, et ta vähemalt nüüdki saaks minna, pärast seda, kui see hale hufflane oma maandumise on ära teinud. Ta lükkas pisut õlaga muidu esimesena seisvat isikut, aga ei hakanud vabandama. Keegi ei kisu neid lahku niimoodi! Muudes tundides ka juba õpetajad olid loobunud neid kellegi teisega paaristööd tegema panemisest, sest nad keeldusid rohkem või vähem viisakalt.

[Chris Robin]

Sebastian oleks hea meelega väga närvi läinud seal rivi lõpus ja kellegi muru närima tõuganud, aga Rasmus ilmselgelt ei tahtnud seda ja kiskus teda rivi algusesse. Sebastian tiris oma käe venna haardest lahti. Ta polnud koer, keda vedama pidi, aga siiski oli ta rahul, et ei pidanud neid kõiki enda ees ära kannatama. Noorem kaksik turtsatas naerma, kui hufflepuffi plika mingi haleda maandumise tegi. "Viska luud käest, enne kui surnuks kukud sellega," irvitas Sebastian hufflepufflase pihta ning tõusis lendu. Oli tema kord! No matter what somebody said. Seb tõusis lendu ning tegi vennale sarnase kiire tiiru platsikohal ning mitu kaela murdvat trikki. Ta oli vägagi rahul nende isa kingitustega. Need luuad lihtsalt olid parimad ja parimatele ajajatele oligi parimaid luudasid vaja! Sebastian maandus oma venna kõrval ning lõi talle lõbusa viieka vastu kätt. Nad on kuradi vägevad!

[Dana Quinlan]

Naeratus hufflase näol kadus kohe kui üks neist eelmainitud õudusunenägude-kaksikuist suu lahti tegi ja seda nagu tema suunas, mitte kellegi teise. Tüdruku sõrmed pigistasid kõvasti luuda ning ta süda hakkas tugevasti peksma, nagu alati kui ta end jälle mingisse veidrasse olukorda suutis panna. Lõpuks kui kutt lendu hakkas tõusma julges Sunday pilgu uuesti tõsta ning poisile midagi sellist nagu "Ära sina muretse! Kukun kui... soovin!" väga ebakindlal toonil järele öelda. Seejärel suundus neiu aga veidi ebaleval sammul igaksjuhuks veidi teistele lähemale, sest tal oli ikkaveel väga awkward olla ning tal oli tunne, et kiivri kaasavõtmine oli hea idee olnud. Miks slytherinlastel nendega koos tunnid üldse olid? Ja ta oli unustanud kontrollida, kas tribüünidel istus mõne teise kooli inimene! Huvitav, mis neil täna lõunaks oli?

[Alicia Green]

Alicia oli järgmine, peale Danat, kuid nagu näha oli, ei saanud ta enda korda kasutada, kuna see loll kaksik Sebastian trügis ette ja mölises ka veel hufflepufflasega. "Ära kuula neid, nad on ARENGUST MAHA JÄÄNUD," lausus tüdruk piisavalt valjult, et Rasmus, kes maapinnale oli jäänud, seda ikka kuuleks. Varsti tuli Seb ka tagasi ning Alicia oleks nii väga tahtnud talle jalga ette panna, kuid Seb maandust temast liiga kaugele. Nüüd istus Al enda luuale ning tõusis õhku. Kaksikutel võisid ju küll paremad luuad olla, kuid Alicia oli neist iga kell parem lendaja. Tüdruk lendas nii kiiresti, kui suutis, tundus lausa, et ta üritab enda rekordit üle lüüa. Lollide kaksikute eeskujul mõni keeruline pööre, mõni väike trikk ning viimaks oligi ta tagasi maapinnal ja saatis Sebastianile ja Rasmusele rahuloleva pilgu. Tehke üle, kui suudate! Ja vaadake, et te seda üritades ikka enda jalad murraksite!

[Chris Robin]

Rasmus jälgis hufflepufflast tuimal pilgul, viies siis selle dorklasele, aga ei öelnud midagi veel, vaid tõstis käe, et tagasi jõudnud Sebastianiga käsi kokku lüüa. Siis tõusis too dork lendu ja tegi oma tiiru ära, tunduvalt aeglasemalt, kui kaksikud. Ja olgem ausad, keegi polnud parem, kui kaksikud. "On näha küll jah, et sul oleks paari harjutustundi vaja, et edasi areneda," ütles Rasmus oma külmal häälel, mida ta kasutas põhimõtteliselt kõigiga, kes ei olnud Sebastian, kui dorklane maandus. Alicia polnud ligilähedalegi sellele, mida Collinsi kaksikud oskasid. Rasmus jälgis hetke dorklast, siis vaatas teiste poole, kes lendama pidid, ning suunas pilgu hetkeks õpetajale. Jah, tema käitumine hetkel ei olnud päris see, millega ta muljet avaldada oleks soovinud, aga selline ta oli. Nüüd aga vanem kaksik vaikis, püsides Sebastiani lähedal, hambad märkamatult huulde vajutatud, kui ta jälle õpsi natukene liiga kaua vaatas. Siiski sai ta aru, et ta natukene liiga järjekindlalt teda vahib, ja pööras oma tähelepanu Sebastianile.

[Alicia Green]

Alicia turtsatas. Kas tõesti kaksikud arvasid, et nad on paremad lendajad. "Ega see, et teil sellised kiired luuad on, ei tähenda, et te head lendajad olete. Luud ei tee teist veel lendajaid." Võibolla oligi nii, et Al oli aeglasemini lennanud aga ta lendas paremini ning oskas paremini pöördeid teha. Tal oli palju kiirem reaktsioon, kui neil kahel kokku. Aga polnud mõtet enda aega nende kahe tola peale raisata. Tüdruk viis pilgu tagasi rivile, kus juba järgmine inimene lendu tõusis..

[Chris Robin]

Sebastian naeris Alicia ülbuse peale. No on tüdruk. "Alicia, kasuta oma suud millegi muu jaoks, näed ilusam välja," naeris Seb ning pilgutas tüdrukule kavalalt silma. Sebastian teadis for a fact, et nad olid paremad luua seljas. Ega nad muidu meeskonnas olnud. Kaksikutest kiiremat reaktsiooni ja meeskonnatööd otsida andis. Need kaks sama hästi kui lugesid teineteise mõtteid. Seb toetas end oma luuale ning silmitses lõbusalt rivi, kust järjest inimesed lendu tõusid ja oma tiiru ära tegid. Milleks selline solgutamine ometi? Võiks juba midagi tegema hakata.

[Samara Soul]

Delilah jälgis end liuua vastu nõjatudes, mis toimub ning ta ei suutnud vastu panna, sest juba peagi puhkes slytherinlane naerma. See oli lihtsalt nii.... tobe. Kogu see olukord. Kaksikud käitusid nagu viimased lapsed ning hufflepufflane käitus nagu väike titt. Armas. Või siis ka mitte.
Neidis jälgis, kuidas Alicia hufflepufflase kaitseks välja astus ega öelnud midagi. Tal polnud gryffindorlase vastu küll midagi, kuid antud hetkel olid nad tunnis ning tegu oli lendamisega. Delilah otsustas Slytherini meeskonnaga, millesse ta väga kiirelt kuuluda jõudis, kokku hoida. Tütarlaps ei jõudnud lihtsalt ära oodata, et lendamise matš peale hakkaks, et nad saaksid võistelda karika üle.

Lõpuks oligi kätte jõudnud vampiiritari kord. 'Ära nüüd üle pinguta sellega, et sa vampiir oled,' käskis hääl tüdruku peas. Ta istus luuale selga ning tõusis mitmekümne meetri kõrgusele õhku. Võib-olla isegi liiga kiiresti, sest ta oli end natuke liiga tugevalt maas õhku tõuganud ning tüdruku luud andis samuti üht-koma-teist juurde. Osavalt lendas Delilah ümber väljaku, tehes ka slaalomid ümber rõngaste ning viimaks hakkas ta teiste juures jällegi maanduma, pidurdades luua tagumist otsa ette lükates. Rahuloleva naeratusega astus ta kõrvale ning jäi vaatama, mis edasi saab.

[Patrick Clarke]

Jack jälgis pahuralt draamat, mis toimus ning ohkas vaikselt. Ta oli alati valmis Alcia kaitseks välja astuma, sest ta tõepoolest tundis end nagu tolle truu koer, nii irooniline kui see ka ei kõlanud. Kuid erinevalt teistest otsustas libahunt tunnile keskenduda, sest ta soovis seekord Gryffindorile karikat teenida ning ta teadis, et nende meeskond saab sellega hakkama, olgugi, et sel aastal oli ka Slytherinil väga tugev meeskond.
Noormehe kord oli. Ta tõukas end luuaga maast lahti ning tegi kiirelt ümber väljaku ringi, ilma slaalomite või muuda ülepingutustega. Nad lootsid, et hakkavad selles tunnis veel midagi põnevat tegema, seega ei olnud mõtet end veel liialt ära väsitada.
Gryffindorlane maandus ilusti kahel jalal ning hüpates luualt maha lasi ta järgmise lendu.

[Susannah Simon]

Mingi segaduse ja trügimise tulemusena oli Susannah ettepoole sattunud, kui ta oleks soovinud. Närvilisust alla surudes ning paar korda sügavalt sisse hinganud suundus tüdruk enne päris enda korra saabumist õpetaja juurde. "Ma ei suuda seda teha!" teatas ta enesekindlalt, kuigi tegelikult end nii ei tundnud. Tütarlaps oli peaaegu täiesti veendunud, et õpetaja ütleb mõned karmimad sõnad või võtab Ravenclawi majalt punkte maha. Vabandavat pilku oma majakaaslastele, Clarale ja Teddyle, saates, surus neiu käed rinnale risti ning jäi peaaegu tardunult ootama, üritades mitte lendajate poole vaadata, kes kõik üksteisest paremad olid.

Silmanurgast märkas ta siiski, kuidas üks Gryffindori noormees korraliku ringi ära tegi ning ei suutnud naeratust tagasi hoida. Tema ning ka enamik tema majakaaslasi tundusid olevat väga rahulikud ning mõõdukad ning seega nähes kedagi teist samuti tsiviliseeritult käitumas, tekitas temas meeldiva tunde.

[Hunter Cage]

Hunter ei pannud vahepealset jagelemist tähelegi, ta ootas rahulikul enda korda ja kui see viimaks käes oli, istus poiss luuale ja lükkas ennast aeglaselt maast lahti. Ta tegi üsna kiirelt ringi ümber väljaku, kuid ei hakanud mingeid trikke tegema, las need jääda teiseks korraks. Varsti oli Cage juba tagasi maapinnal ning seisis rivist eemal, jälgides, kes järgmisena lendama läheb. Miks pidi nende koolis niipalju ilusaid poisse ja tüdrukuid olema. See ajas noorel Hunteril pea täiesti segi.

[Benjamin Green]

Professor tegi näo nagu ei kuuleks ta õpilaste omavahelist vestlust, sest ta tõesti ei viitsinud mingite teismeliste draamadega tegeleda. Mõne aja pärast oli Benjamini ette ilmunud Simonsi tüdruk. "Ei suuda?" päris mees rahulikult. "Mida sa täpsemalt ei suuda?" Ben ei saanud kellelgi käskida luuale istuda ja nüüd ta üritas välja uurida, mida Susannah täpsemalt kardab, äkki on võimalik seda kiiresti muuta aga võibolla ei istugi tüdruk kunagi luua selga. See tuli enne selgeks teha, kui hilja. Jah, paratamatult tuli professoril ka selliste asjadega tegeleda, ei olnud see töö üldsegi nii lihtne, kui ta kunagi noorena arvanud oli.