1. Lendamise tund!

[Susannah Simon]

"Ma..." Susannah laiutas käsi. "Kõike. Mu... mu majakaaslane ütles, et luud tajub väga hästi tundeid ning võib... noh, äkki mind keset lendu maha visata ja see oleks päris..." tüdruk ei lõpetanud lauset ning vaatas õpetajat pisut närviliselt, hambaid oma alahuulde surudes. Päris pisikesena ei olnud tal lendamise vastu midagi olnud, kuid nüüd oli tema harjutamisse pikk vahe sisse tulnud. Suze sulges hetkeks silmad ning soovis, et õpetaja ta hirmud ümber lükkaks või vähemalt ütleks, milline on kõige turvalisem luud.

Veel vaiksemalt kui varem küsis ta: "Kas... selle asemel et siin teiste ees lennata, võiksin ma äkki eemal... proovida...?" Taaskord kadus lause lõpp vaikusesse ning tüdruku silmad liikusid paaniliselt õpetaja näolt enda kingavarvastele. Miks ta pidi ometi selline äpu olema?

[Benjamin Green]

Benjamin saatis altkulmu pilgu õpilaste poole, kes tüdrukut sellise jutuga hirmutanud olid. "Kui sa enda luuale selgeks teed, et sa teda ei karda, siis ei viska ta sind küll maha." Jah, oli imelik rääkida nii, nagu oleksid luuad elusolendid, kuid nad peaagu, et olidki. "Sa kardad siiski ju lennata, mitte luuda ise?!" Benjamin saatis tüdrukule julgustava naeratuse. "Muidugi sa võid enne eemal proovida, kui soovid." Tema ei käskinud enda õpilastel teha midagi, mida nad kardavad või tõesti ei soovi teha.