|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jun 4, 2013 14:03:43 GMT 3
Mingi üüratu hunnik pisikesi oli just Slytherini sõõlatud ning nüüd oli kell juba piisavalt palju, et nad oma rääkimised räägitud oleks saanud ja viimaks magamistubadesse läinud, jättes puhketoa vanimate jaoks. Slytherinlane oli end kenasti diivani kõrval asetsevale tugitoolile istuma sättinud, sest seal ei saanud keegi ka parima tahtmise korral end tema kõrvale sättida. Sest puhketoa eesmärk ei olnud inimestega suhtlemine, ei. Kayleigh mugavusest suurt lugu ei pidanud ning oli ikkaveel oma šikkidesse sõiduriietesse riietatud, seelik ja pluusike ja kontsad ja kõik viis sõrmust ja puha, ning nüüd silmitses ta enda ees hõljuvat pärgamendikest, mille saatmiseks ta hiljem mingit akendega kohta külastama pidi. Neil oli peres selline viisakas tava kiri saata kui kuskile kohale jõuti, kuid ta lihtsalt ei suutnud välja mõelda, mida sinna juurde kirjutada. Praegu oli seal kirjas täpselt üks sõna: Kohal. Nojah, käib kah.
OT. See teema on Slytherinlastele...
|
|
Chris Robin
Slytherin 
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Jun 4, 2013 16:59:09 GMT 3
Kaksikud ei olnud veel puhketuppa jõudnudki, vaid pärast pidusööki olid nad koolipeale suundunud, sest Sebastian nurus, et ta tahab midagi teha selle asemel, et puhkatoas istuda ja mitte midagi teha. Seega nad jalutasidki ringi päris kaua pärast pidusööki, tegelikult oleksid nad pidanud ideaalis teistega tagasi minema, aga nojah. Rasmus oli praegu, oma venna seltskonnas, päris rõõmsameelne. Või noh, enam-vähem.
Lõpuks aga suundusid Collinsi kaksikud vangikoobastesse, et puhketuba üles leida. Rasmus oli enne mingi prefekti käest parooli teada saanud, seega sisenemisega neil probleeme ei tekkinud. Rasmus veel muigas hetke Sebastiani viimaste sõnade peale, kui nad roheka valgusega ruumi jõudsid, aga teisi õpilasi märgates muie kadus ja vanem kaksik lükkas oma käed keebi taskutesse. Ta oli endiselt kooli riietes, sest kus tal ikka aega riideid vahetada oli olnud, kandes musta värvi jalatseid ja kitsaid teksaseid. Seljas oli tal valge peaaegu lõpuni kinni nööbitud triiksärk ja kaelas Slytherini värvides lips, mis enam nii tugevalt ei olnud, kui pidusöögi ajal, vaid pigem lõdvemaks tõmmatud. Üle ta õlgade oli asetatud Slytherini märgiga keep, mille taskutes nüüd Rasmuse käed ka olid.
"Oleme siin veel?" küsis Rasmus Sebastiani poole vaadates. Mingi aeg peab magama ka minema ilmselt, Rasmus igatahes oli enamuse suvest magamata veetnud, tüüpiline. Homme pidi juba tundidesse nägu näitama ju.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 4, 2013 18:52:36 GMT 3
Delilah tundis end halvasti, sõna otseses mõttes. Nii imelik, kui see ka polnud, tahtis vampiir oksendada. Terve saal oli inimesi täis olnud, kõigi süda ärevalt puperdamas ning veri nende soontes kahinal vohamas. Sõõlamismütsi laul ajas tüdrukule une peale ning kogu see sõõlamise protsess oli igav, pikk ja üksluine.
Neidis oli esimest korda Sigatüükas.
Kui pidusöök viimaks läbi oli saanud ning õpilased puhketuppa saadeti, otsustas vampiiritar nendega minna, olles neist veidi eemal. Pisikesed sibasid aga kuskile ära, lossi uudistama? Pahandusi tekitama? Juba magama? Mine tea, kuid juba mõne hetke pärast seisis vampiiritar puhketoa ukse vahel üksi, raske õlakott neidise õlal loksumas. Tüdruku porgandpunased raamisid tolle kahvatut pikliku nägu, kuid üllataval kombel tundis ta end paremini, kui oli viimaks kohale jõudnud. Nägu näha, tegeles igaüks oma asjadega ning neidisel ei olnud kavaski kedagi segama hakata. Talle tegelikult meeldis rahu ja vaikus, meeldis olla üksi. Sellepärast suunduski näitsik üsna kamina lähedale, kuid selle soojuse haardest siiski välja. Ta võttis tugitoolil istet ning lükkas lahti enda kotisuu, et võtta sealt üks paks kõvade kaantega köidetud raamat. Sügavalt sisse hingates asus noor slytherinlane raamatut lugema, silmad aeg-akalt ärevalt üle raamatulehtede kiikamas. Ka neidis kandis endiselt koolirüüd - voltidega seelik kattis kuni põlvedeni neidise jalgu ning neid soojendasid põlvikud ning kõrge kontsaga kingad. Tütarlapse Slytherini värvides lipsu sõlm oli veidi lõtvunud ning tüdruku musta triiksärgi esimesed kaks nööpi olid avatud. Neidis keeras lehte ning jätkas lugemist, kuid mitte eriti süvenenult. Ärevus oli endiselt sees.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 4, 2013 19:35:56 GMT 3
Sebastian kibeles juba söögiajal saalist minema. Ta tahtis koolimaja koridorides lurkida. Polnud ju terve suve saanud seal ringi möllata. Viimaks lasti neid minema ning kaksikud irdusid kenasti ülejäänud ussidest, et minna kooli peale tuiama. Esialgu ainult tuiama. Eks jalutamise ajal näeb, kas korraldavad ka midagi. Üks pisike Hufflepuffi õpilane oli ära eksinud ja Sebastian sai teda kenasti hirmutada nii et too nuttes minema jooksis. Mwuhahaha, pisikesed! Mingi hetk muutus aga kooli peal kondamine ka igavaks ja poisid läksid omavahel naljatledes puhketuppa, mis oli neile nüüd järgnevad üheksa kuud kodu eest.
Sebastiangi kangis koolivormi, musti pükse ja kingi, valget särki, majavärvides lipsu ning musta keepi. Ta naeratas laialt kui and puhketuppa astusid ning erinevalt vennast ei kadunud Sebastiani lõbus naeratus kuskile. "Oleme siin ikka," arvas poiss rõõmsameelselt, kui märkas teistest irdunud Kayleigh'i. "Heei, tüdruk, mis sa mossad siin," naeris Sebastian ning maandus ilma igasuguse häbi või mureta, et ta võiks liiga raske olla, Kay süles. Ta haaras pärgamendi enda kätte ning luges sõna, mis seal kirjas. "Uuh, dirty! Aga sa võiks natuke rohkem tegusõnu lisada ja mõni omadussõna ei teeks ka halba," arvas kutt mõnitavalt. Vähemalt tal endal oli lõbus.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jun 5, 2013 0:34:17 GMT 3
Kayleigh avas juba suu, et Sebastianile vastata, kui kaksik talle järgmisel hetkel sülle lendas. "Ai," lausus slytherinlane lihtsalt emotsioonitult kui talle sellise 'see oli küll väga vajalik' pilgu saatis ning siis kirja enda kätte tagasi võtta proovis. Ning kuigi ta üritas oma sellist slightly annoyed hoiakut kauem üleval hoida ilmus neidise huulile siiski pisike naeratus kui kuti mõnitavat tooni kuulis. Awwww. Ta oli majakaaslasi peaaegu igatsenud suvel. Kuigi kindlasti mitte nii palju, et seda kõva häälega tunnistada. "Arvad?" kostus seitsmendiku huulilt aga veidi pilkavalt kui ta üle tooli ääre end veidi painutas, et maha kukkunud sulg uuesti kätte saada, ning siis kirja sisu maha tõmbas ja sinna "Olen ilusti kohal!" asemele sirgeldas. "Ja dirty'st rääkides võiksid sa nüüd endale mõne parema istekoha leida," lisas tüdruk hüüumärgile punkti pannes ning siis sulge käest visates ja demonstratiivselt poisi õlga pühkides. Ta oli küll üheksakümmend protsenti kindel, et kuti rüü ei olnud hetkel tolmune, kuid Sebastiani teades võis see vabalt olla. Raudselt käis just oma öökullile unejuttu lugemas lindude tornis. Ja kui see nii oli, siis pidi kutt leppima asjaoluga, et ta soeng öösel tsipa retsitud saab, sest Kayleigh oli puhtusefriik.
|
|
|
|
Post by Zachary Frederick Parker on Jun 6, 2013 14:25:49 GMT 3
Pärast seda, kui iga-aastane fancypancy pidusöök lõppenud oli ja esimese klassi junsud õhinal nägudega koridoride vahel ringi voorisid, liikus noormees endavanuste majakaaslastega puhketuppa, et uustulnukad üle kaeda ja üle pika aja oma vanade sõpsidega hängida. Näiteks kaksikuid ei olnud ta näinud peaaegu terve suve ja noh gotta miss these twats. Olgugi, et iseenesest ei olnud kiiret mitte kuskile, ei viitsinud kutt enda pepsi magamistuppa vedada, et terve päeva seljas olnud riideid ära vahetada, sest tõesti väga vahet ju ei olnud, kas tal on seljas koolivormi kuuluv sviiter või enda oma. Puhketoa parooli oli võlur saanud mingilt suvakalt viiendikult, mistõttu sellega tal ukse juures probleemi ei tulnud ja nii leidiski kutt end peagi slytherinlaste chillaxroomist. ''Tereee,'' hüüdis ta valjuhäälselt üle ruumi, et kõik ikka aru saaks, et Zac on majas. Kaua ei tulnud tal silmadega puhketuba läbi kammida, sest juba järgmisel hetkel märkas kutt kuskil keset diivaneid ja tugitoole oma armsaid tolguseid, kelle poole nooruk kohe sammud ka seadis. Kuna blondinkal paistis olema niigi tükk tegevust Bassi tagumiku eemale peletamisega, ei hakanud ta semule enam omakorda sülle istuma, vaid prantsatas lihtsalt casually diivanile pikali, käed mugavalt kuklale libisemas, ning suunas siis enda tumepruunid silmanupud nina ees tsillivatele sõpradele. ''Another love letter? Ma sind ka, kallis, ma sind ka,'' lausus ta pärgamenti silmitsedes, kuigi teadis tegelikult väga hästi, kellele ja miks tsikk jälle kirja vorpima peab. Siis lendas Zachary pilk aga kaksikutele, kummagile õhus ühe brofisti visates, sest neid klutte polnud ta näinud peaaegu kaks kuud ja see oli nende kohta ikka päris phucking pikk aeg.
|
|
Chris Robin
Slytherin
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Jun 6, 2013 14:57:12 GMT 3
Rasmus astus Sebastianiga edasi, kuni kutt Kayleighi süles maandus, ning muigas kergelt ühe suunurgaga, kuid istus ise siis seal kõrval oleva diivani käetoele, ütlemata midagi. Tema pilk püsis pisut omavahel jagelevatel Kayleighil ja Sebastianil, kuni puhketuppa saabus Zac, kes oli äärmiselt valjuhäälne ning Rasmusel kergelt sellega pea valutama pani. Aga tegelikult oli ta sellega juba harjunud. Kuus aastat nende inimestega suhelnud ju. Peale Sebastiani võikski öelda, et need Slytherinlased olid ainsad, keda Rasmus võiks kind of oma sõpradeks pidada, kuigi enamuse rääkimisest tegi Seb. Rasmus end esimeses klassis vist tutvustas, aga märkimisväärselt palju nendega omavahel ta suhelnud ei olnud. Rasmus jälgis hetke Zachary'd, kes diivanile pikali maandus, ning pärast kerget tervitusnoogutust, ütlemata midagi, vaatas ta jälle Sebastiani poole, keda ebaviisakaks tolmukübemeks peeti Kayleighi poolt. Kui armas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 6, 2013 19:01:45 GMT 3
Delilah võpatas kergelt, kui keegi eriti valjuhäälselt puhketuppa sisenes, et kõik jumala eest aru saaks, et too on ruumi sisenenud. Tore, puhata ilmselt seal ei saanud, olgugi, et ruumi kutsuti puhkeruumiks.
Neidis tõstis enda sinisilmad raamatult üles ning vaatas hetkeks pundi poole ning ta jälgis neid mõni hetk. Tundus, et nad on omavahel väga lähedased. Seal olid ühed kaksikud, siis üks tütarlaps ning seejärel noormees, kes oli vampiiritari arust kõigist kõige lärmakam. Kuid ainus, mida Magdalena teha sai, oli see, et ta naeratas ning meenutas, kuidas oli tema enda sõpradega olnud, kui ta oli veel olnud inimene. Sel ajal olid ajad olnud teised ning niisamuti ka inimesed koos nende tegevustega. Nad olid mänginud jalgpalli, mänginud malet või lamanud aasal, õlekõrs suus ning lihtsalt pilvi vaadanud.
Vampiiritar ohkas natuke nukralt ning toetas end mugavalt vastu tugitooli seljatuge, tundes, kuidas ta selle pehmusesse vajuma hakkab. Nüüd sai ta küll aru, miks seda ruumi nii kutsuti - tugitoolid olid sitaks mugavad. Sulgenud hetkeks enda silmad, eiras neidis lärmi ning mõtles hoopis omi mõtteid, kuid juba peagi oli ta tagasi raamatu juures ning üritas süvenenult seda lugeda. Ta ei kavatsenudki kedagi segama hakata või end teiste jaoks nähtavaks teha. Tütarlaps oli direktorile Sigatüükasse sisseastudes lubanud, et hoiab end süütutest inimestest nii palju eemale, kui sai, isegi, kui tegu oli tema majakaaslastega.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 6, 2013 21:16:08 GMT 3
Sebastian naeris lõbusalt. Ta oli äärmiselt rahul oma kohaga ja sellega, et ta näeb sõpru üle pikka suve taaskord. "Mmh, pole paremat istekohta ju kuskilt võtta," arvas Seb ning sasis tüdruku juukseid, kui too tema õla pühkima hakkas. Ta polnud küll väga kindel, kas seal oli tolmu olnud või mitte, aga samas oli ta üsna kindel, et ta keep nüüd must küll pole. Nendega ühines valjuhäälne Zach. "Näe, kelle kass sisse on vedanud," irvitas Sebastian ning pööras oma tähelepanu nüüd semule. "Sa kindlasti tahad meile oma suvest rääkida. Sa oled juba seda nägu, et sa tahad meile oma suvest rääkida," muigas Seb lõbusalt, toetades oma käe casually Kayleighile pähe. Mugav käetugi!
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jun 9, 2013 0:42:32 GMT 3
"Miks ma oma võlukepi magamistuppa jätsin?" lausus Kayleigh näilise tüdimusega, kui tema kahele lemmikmajakaaslasele veel kolmas lisandus ning naturaalselt samuti tüdruku kallal kohe võtma hakkas. Blondiini huulil mängles aga pisike naeratus, sest talle jõudis kohale, et neil oli veel üheksa kuud, et üksteisega nöökida ja teineteist loitsida. Sest nad olid kõik siin nüüd kohal. Ja siis veel mingi uus slytherini tüdruk, kuid see selleks: kogu see gäng, kellega ta esimesest klassist saati iga päev koos oli olnud oli nüüd koolis ja neil oli viimane kooli aasta ja see oli väga turvaline teadmine. Üheksa kuud lebomist oma lemmikinimestega. "Ma vihkan sind," naeratas seitsmendik nooremale Collinsile kui too oma käe tema pea peale toetas, kuid viis siis samuti pilgu Zacile, kui temalt ta suve kohta uuriti. Tüdruku sõrm togis veel paar korra Bassi ribisid, et ta tema soengu rahule jätaks, kuid tegelikult tal hetkel väga vahet ei olnud. Nothing that a spell couldn't fix.
|
|
|
|
Post by Zachary Frederick Parker on Jun 9, 2013 21:05:54 GMT 3
Selleks, et enda maxlebo olekut veelgi lebomaks muuta, tõmbas Zachary lipsusõlme pisut lõdvemaks, sasis kergelt oma messy-ass juukseid, lastes hetkeks pilgul puhketoa peal ringi kolada. Sel aastal oli puhketoas esimese septembri kohta kuidagi kahtlaselt vähe rahvast, aga ega noorukil vahet väga polnud, kas seal oli tema majakaaslasi või mitte, sest üldjuhul suhtlesid nad seal nii või naa ainult oma pundiga. Kuti pruunid silmanupud peatusid hetkeks aga punapäisel uustulnukal, kes oma imepaksu raamatusse süvenenud oli ning ilmselt nende kolme (sest Rass oli üldjuhul vaikne) jutuvada ignoreerida üritas. Kutt vaid muigas tütarlapse attempti üle põgusalt ning suunas siis pilgu tagasi sõpradele, Bass järgmisel hetkel tema suve kohta pärimas. Zac oli üks neist düüdidest, kellel polnud vaheajaks kunagi ühtegi plaani tehtud, mistõttu võis ta selle kolme kuu jooksul teha absoluutselt kõike ja kõiki, öeldes 'jah' peaaegu igale teisele lambikale pakkumisele, mis ette juhtus, sest well shit, tal ei olnud selle ajaga ju nii kui nii midagi paremat ette võtta. ''Kõike. Aga näiteks juulikuus sattusin ma täiesti juhuslikult mingile Euroopa tripile koos kolme tundmatu muguvennaga, aga terve reisi ma sisemiselt nutsin, sest ma lihtsalt igatsesin teid nii palju,'' muutus noormehe jutt poole pealt nimme megaläägeks (sest kui ta oleks päriselt ka oma suvest rääkinud, oleks selleks kulunud vähemalt tunnike ja ain't nobody got time for that) ja ka kuti hääletoon muutus tooni võrra heledamaks, misjärel nooruk avasüli tugitoolis istuvate semude poole tormas, neile sülle istus ja kordamööda kummagi põskesid ilastama asus. Jeeeeeeah.
|
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jun 9, 2013 23:13:07 GMT 3
Kayleigh' kulm kerkis kuuldes sõna 'mugu', kuid Parkeri puhul ei imestanud ta üldse. Ja tema enda suvi oma vanematele nuku asendajaks olemisel oli piisavalt pask, et seda meeleldi mugudega trippimise vastu vahetada soovida. Vähemalt oli see viimane. Üheksa kuud veel ja ta on oma kodust läinud. "Whoaa.." kostus seitsmendiku huulilt aga pooleldi hoiatavalt ja pooleldi lõbusalt kui kutt nende poole tammus ning järgmisel hetkel Bassile otsa istumisega tüdrukul korraks hinge kinni lõi. "Rasmus?" liikus tüdruku pilk nüüd teisele kaksikule, kes kõigele diivani äärelt kaasa elas. "Any help?" täpsustas ta nüüd oma süles istuvaid kutte samal ajal sõrmega togides, et nad koomale tõmbaksid ja tal elada laseks. See ilmselt ei olnud Zaci plaan, sest järgmisel hetkel ilastas ta juba slytherinlase näo juures. "Lase olla nüüd," lausus tüdruk niiöelda tõsiselt kuigi ta huulil oli ikkaveel pisike naeratus. Jaa, okei, nad olid rasked ja Zac oli iu, aga tal oli ikkagi nii hea meel neid kõiki koos näha. Mitte, et nad ikkagi endale paremaid istekohti ei peaks leidma.
|
|
Chris Robin
Slytherin
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Jun 14, 2013 20:37:08 GMT 3
Rasmus jälgis neid kergelt kulmu kergitades, kuulates, mis nad räägivad, aga ei roninud ise Kayleighile sülle ega midagi? Aga kui tüdruk tema nime küsivalt ütles, ta muigas hästi natukene. "Tahad mind ka endale sülle?" küsis ta oma tasasel jahedal häälel, kuigi suunurk oli pisut kergitatud. Ta vaatas siis Zaci ja Sebastiani, kellest esimene neid ka ilastas. "Ärge siis lömastage meie vaest väikest Kay'd," arvas Rasmus kätt sirutades, et Sebastiani juukseid kergelt sasida. Oleks ju kurb küll, kui Kay seal lömastatud saaks. Rasmus teadis päris hästi, kui raske Sebastian olla võib, rääkimata siis temast ja Zacist koos.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 17, 2013 13:54:08 GMT 3
Sebastian kuulas huviga, mis Zach asjalikku rääkis. Tema ja Rasmuse suvi möödus oma vanemate närvidel tallates, aga Zachi suvi möödus kindlasti huvitavamalt. Suhtles ju kutt isegi mugudega. Aga nagu näga, siis väga palju nende semu oma suvest ei rääkinud, hoopis ronis talle sülle. "Kuule, paks oled," irvitas Seb. Ta püüdis kutti enda sülest maha nügida, aga siis kukkus too hoopis ilastama. "Rõve, kao maha," naeris Sebastian ja püüdis ise semust eemale tõmbuda, mis ei õnnestunud. "Mina ei saa kuskile minna, ma olen teie vahele litsutud," pomises Seb lõbusalt ning pühkis oma põske varukasse puhtaks.
|
|
