|
|
Post by Mia Katherina Greyson on Jun 7, 2013 22:10:56 GMT 3
"Tugev käsi," mõtles Mia tunnustavalt pinginaabri kätt surudes. Seejärel mõttemullist väljudes mõistis ta, et enamus teda ümbritsevatest õpilastest on süvenenud millegi lugemisse. Nüüd tulid siis välja hilinemise miinused. Ravenclawlane turtsatas silmi pööritades ning pöördus Andrew'i poole. "Mida me tegema peame üldse?" küsis ta vaikselt, üritades noormehe õpikusse piiluda.
Miale olid nõiasõnad alati huvi pakkunud ning ta oli nüüdki valmis uusi asju kõrva taha panema. Kui isa õpetas enesekindluse tähtsust, siis ema tarkusesõnad puudutasid alati õppimist. Tarkuses peituvat suurim varandus. Tüdruk muigas selle peale laialt ja raputas pead. Viimaks pöördus ta aga oma kulme tukapiirini kergitades pinginaabri poole ning jäi ootama, et nooruk talle vastaks.
|
|
|
|
Post by Nichole Claribel on Jun 7, 2013 22:31:00 GMT 3
Võttes kuulekalt lahti kästud lehekülje, luges Nichole kogu teemast ära vaid pealkirja. Raamatu lugemist ideaalse maskeeringuna kasutades, saatis neiu aeg-ajalt professori poole pilke, kui arvas et too ei näe. Raamatu lugemisele ta küll keskenduda ei suutnud.
Neiu kergitas veel korra pilku ning vaatas tahvlile. Olles natuke aega õpetaja käekirja imetlenud, hakkasid talle ka kohale jõudma sõnade tähendus. Naeratades langetas ta pilgu oma raamatule ning üritas isegi austusest professori vastu paar rida lugeda, kuid järsku hakkas talle kõrva midagi häirivat. Nichole keeras end klassi äärmiste laudade poole vaatama ning köhatas kergelt. Neiu oli tabanud esimesed õpilased, kes olid rikkunud tema lemmikprofessori reegleid juba esimesel tunnil. Number neli. Omavahel rääkimine keelatud, kui ei ole öeldud vastupidist.
Etteheitvalt vaatas ta kahe sosistava õpilase poole. Üks oli mingi Ravenclaw tüdruk, keda ta varem koolipeal näinud oli ning teine oli tema enda majakaaslane, keda ta isegi puhketoas näinud ei olnud. Kindlasti oleks majakaaslane tüdrukule meelde jäänud, kuna teise välimus veidike omapärane oli. Pead vangutades pöördus ta jälle oma õpiku ning professori poole. Eks natukese aja pärast on näha, kas nad ikka veel sosistavad.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 8, 2013 8:54:10 GMT 3
Delilah üritas raamatule keskenduda nii palju kui võimalik, kuid see oli üsna raske. Lugeda tütarlapsele meeldis, kuid paar pinki tahapool kostus meeletu sosistamine. Ilmselt oli asi ka selles, et vampiiritari meeled olid tugevamad kui näiteks professori omad, kes ei teinud midagi, et seda neetud sosistamist lõpetada. Vaikse ohkega üritas tütarlaps viimasele lausele keskenduda ning avas seejärel enda vihku, hakates sinna õigeid vastuseid kirja panema kuni viimaks sulepea tema käest lauanurgale libises ning vampiiritar järsku enda karmi pilgu ravenclaw'lase poole viis. "Teinekord ei tasu tundi hiljaks jääda, kui ei tea, mida teha," sosistas tütarlaps vastu. Ta kahtles, kas too neid seda üldse kuuleb, aga teda ei huvitanud.
Vampiiritari silmad liikusid taaskord üle tolle ravenclaw'lase pinginaabri ning miski selles tüübis ei meeldinud vampiirile. Too oli... kahtlane. Vaikse ohkega pöördus Delilah tagasi enda ülesande poole ning lülitades end totaalselt reaalsusest välja, jätkas vampiiritar küsimustele vastamist.
|
|
|
|
Post by Cian James Harlan on Jun 8, 2013 13:00:50 GMT 3
Hinge kinni hoides, lükkas Cian nõiasõnade klassi ukse võimalikult vähe lahti ning lipsas sisse. Muutes oma näoilme võimalikult vabandavaks, istus ta endale kõige lähemale vabale kohale. Kui noormees oli juba kindlalt klassis ning istus, muutus tema olek palju vabamaks. Ennast kergelt sirutades võttis ta välja õpiku. Ringi vaadates, üritas ta näha, mis leht teistel lahti oli.
Pigistades silma kinni tahvlil seisvate reeglite suhtes, teeskles Slytherinlane, et oli normaalne, et ta hilinenud oli. Cian naeratas, kui nägi, et kaks sosistavat õpilast kogu tähelepanu tema hilinemiselt ära tõmbavad. Üks rääkijatest oli temast natukene noorem tüdruk ning teine kentsaka välimusega poiss. Õlgu kehitades hakkas Cian tuimalt raamatulehte silmitsema.
|
|
