1. tund

[Zed McEvan]

Zed oli ärevil. Tema süda tagus nii kiiresti ja ta tundis ennast seetõttu kohutavalt. See oli tema esimene tund ja juba tema kergelt värisevatest kätest võis aru saada, et ta oli väga erutunud. Isegi rahustavast teest ei piisanud selleks, et ta saaks korralikult maha istuda ja oma mõtteid mõlgutada. Oli ta ju terve õhtul eile selle tunni plaani kallal posinud, oleks tõeliselt kahju, kui ta terve selle asja siin untsu ajaks.
Köhatades oma kurgu puhtaks, võttis Zed oma tassi uuesti kätte ning jõi sealt, seekord pisut suurtemate sõõmudega. Teel oli rahustav lõhn, kuid pisut mõrkjas maitse, mis pani ta veelgi rohkem judisema. Kuid mõju oli lõpuks tunda. Tema hingamine muutus aeglaselt rahulikumaks.

Ennast sirgu ajades suundus ta akende juurde ja tõstis potid, mis olid mulda täis, laudadele ja nende kõrvale asetas ta ka pisikesed kühvlid. Taimed meeldisid Zedile väga. Nad olid tõesti kasulikud, kui korralikult ja õigesti kasutada ning nendega võis igasuguseid huvitavaid asju kokku mätsida.
Tavaliselt ta tellimusi ei täitnud, kuid seekord oli ta saanud palve Itaaliast, kus sooviti Dittany't. Taime, mis aitas haavadel kiiresti paraneda. Ta küll ei saanud täpselt aru, miks neil seda nii palju vaja oli, kuid eks nad kunagi seletavad talle. Zed pidi nagunii Itaaliasse mingiaeg sõitma.

Kõik asjad valmis, tegi professor kasvuhoone uksed lahti ja suundus tagasi oma laua taha.

[Alicia Green]

Aliciale ei meelidnud taimed üldse, kuid sellegipoolest võttis ta seda ainet, kuna ta tahtis ennast igast küljest arendada ning asjaga kursis olla. Siiamaani oli ta siiski selles aines saanud häid hindeid.
Käes oli uue õppeaasta esimene taimeteaduse tund ning tüdruk teadis, et neil on uus õpetaja. Väga nägus noor mees. Al tõttaski juba kasvuhoonete poole, kuigi tunni alguseni oli veel aega. Kasvuhoonesse jõudnud, avastas ta, et on esimene inimene. "Tere!," lasus ta viisakalt ning sammus siis laua juurde, kus olid ootamas juba potid ja kühvel. Neidis jäi lihtsalt ringi vahtima.

[Samara Soul]

Delilah' esimene taimeteaduse tund! Kui ärevil tütarlaps seepärast oli. Isegi ilm oli ilus ning see tekitas neidises veelgi soojema tunde. Nüüd juba kõndiski tütarlaps mööda kitsast jalgrada pidi kasvuhoonete poole ning kui ta õigesse kohta kohale oli jõudnud, pööras ta enda pilgu mehele, kes pidi olema nende professor. 'Kuidas ma tunnile keskenduda saan, kui s e e tundi annab?' mõtles ta endamisi. Mees oli kuradi nägus. Mis teema üldse selle Sigatüükaga on, et kõik professorid nii noored olid? Oli neil siis piisavalt teadmisi ning kogemusi?

"Hei," lausus tütarlaps, kui oli Aliciani jõudnud. Jah, neidis oli küll Gryffindorist, kuid tütarlaps otsustas tõsiselt eirata seda fakti. Enda majakaaslastega ei suhelnud ta niikuinii nii et mis vahet seal on, kellega ta tunnis koos on ja kellega mitte. Pealegi, oli üsna lapsik pärast kõiki neid aastaid endiselt üksteisega vaenus olla. "Sa ei maininud mulle rongis, et meil sellised professorid on," ütles tütarlaps pahameelega ning kui temas oleks veel vereringe voolanud, oleks ta ilmselt punastanud. Kui nii edasi läheb, võib talle inimesed meeldima hakata.

[Kayleigh Moreno]

Taimeteadus. Wohoo. Kayleigh kohendas oma valgeid kindaid, mis tema sõrmekesi katsid ning sisenes siis kasvuhoonesse, kus neil tund pidi hakkama. Tüdrukul oli seljas lühikeste varrukatega väike valge slytherini logoga triiksärk, õhukesed valged dressid ning kõik tema blondid kiharad olid sätitud üles hobusesappa, mida hoidis kinni otseloomulikult valge patsikumm. Jaa, need võisid mustaks minna, kuid ohutus ennekõike. Kes teab, äkki nad tegelevad kunagi millegi mürgisega ja Kayleigh tahtis kindel olla, et kui talle midagi peale peaks minema on kohe näha, et kus ja kui palju. Kogu selle õppeainega oli tüdrukul absoluutne love-and-hate relationship. Talle tohutult meeldis see aine ning ta vanemad absoluutselt ei tolereerinud seda ainet ning see sai seitsmendikule selgeks juba kooli algusaegadel. Mitte mingit taimedega tegelemist Morenode suguvõsas. Üldse. Mitte kunagi. Ja see vestlus oli tal silme ees absoluutselt iga kord kui ta kasvuhoonesse sisse astus.
Vähemalt oli neil uus õpetaja. Kayleigh lootis, et ta on väga vana, väga igav ja ei tea taimeteadusest mitte midagi, sest see oleks äkki ka ta enda vaimustust vähendanud. Äkki nad kirjutavad lihtsalt iga tund mingeid koostisaineid pärgamendile ümber ja passivad niisama? Nii saaks ta oma Oivalist ainehinnet säilitada ja ühtlasi sellest ainest üle saada. Perfektne. Siis astus slytherinlane aga kasvuhoonesse sisse ning juba üks pilk õpetajale näitas, et ta ei olnud ei kummitus ega vanur. "Vaimustav," lausus tüdruk irooniliselt, huvitumata sellest, kas professor ja õpilased teda kuulsid või mitte. Vähemalt oli ikkaveel võimalus, et õps on tainas ja ei tea ainest midagi. Piisavalt noor tundus ta selleks küll. Kayleigh jalutas oma tavalisele kohale laua paremas ääres ning jäi siis töövahendeid silmitsema, mõeldes, millega nad tunnis tegelema hakkavad. Et siis mitte kirjutamine...

[Chris Robin]

Taimeteadus oli üks selline tund, mis Sebastiani lemmikute hulka ei kuulunud. Mis lõbu sa leiad kättpidi poris soramisest? No muidugi need tunnid olid toredad, kui mõne porilarakaga mõnele oma klassiõele pleki rindadevahele sai virutada. Aga need olid väga harvad korrad. Täna polnud Sebastian küll kindel, et tal seal tunnis minutikski võiks põnev hakata. Samas pidi neil mingi uus õpetaja olema ja tema kannatuse proovile panemine oli omamoodi ülesanne. Kindlasti lõbusam kui porgandeid istutada.
Sebastiani kaksikvend Rasmus astus poisi kõrval kasvuhoonesse, kuid vaikis ja oli tõsine nagu alati. Selle eest püsis lõbus muie Sebi huultel, kui ta üle kasvuhoone vaatas ning kohe tuttavat nägu silmitses. Kutt noogutas õpetajale kergelt tervituseks ning läks seisis siis Kayleighi juurde, Rasmus tema kõrvale. "Mis me siis täna head teeme?" muigas Sebastian ning silmitses potti ja kühvlikest enda ees. Ta võttis kühvli ja surkis mulda. Kui põnev. "Kas sa ei karda, et su valged riided saavad määritud?" muigas Sebastian Kay poole, kui oli tema riietust silmitsenud hetke. Kaksikud ise kantsid lihtsalt Slytherini koolivormi ja selle peal seda heledat keepi, mis riideid igasugu mandi eest kaitses. Sebastian näiteks ei viitsinud end väga üles lüüa või üldse väga suurt rõhku riietusele panna. Slytherii koolivormi kandis ta küll uhkusega. Aga nagu näha, siis nende uus õpilane mitte, nühkis seda Alicia Greeni vastu. Sebastian muigas riukalikult: "Hei, Alicia!" hüüdis kutt üle laua gryffindorlase nime.

[Chris Robin]

Rasmus tõepoolest püsis tasa enamuse ajast kasvuhooneteni. Ta jälgis ümbrust vaikides ning seisatas Sebastiani läheduses, kui nad Kayleighi juurde jõudsid ja vaatas ka Delilahi, kes oli mingi dorklase juurde seisma jäänud. Hetkeks kergitas kutt tõsisel ilmel natukene kulmu aga siis surus käed enda keebi taskutesse ja vaatas Sebastiani, kes dorklast hüüdis, togides teda siis pisukese rahulolematusega. Oma küünarnukiga Sebastiani ribisid täpsemalt. Vaja tal mingite dorklastega rääkida. Ta kaksik oli üldse mingi veider Rasmuse meelest, aga Seb oli tema parim sõber ja ikkagi tema vend, seega Rasmus ei virisenud väga palju. Ainult siis, kui Sebastian midagi eriti lolli tegi. Näiteks dorklastega rääkis. For fucks sake!

[Alicia Green]

Alicia oli kergeltöeldes üllatunud, kui Delilah tema juurde tuli, kuid Al oli juba ammu otsustanud, et kõik slythid ei ole samasugused ning Delilah oli just selline tüdruk, kellega Aliciale oleks meeldinud ka väljaspool kooli suhelda. Ta oli meeldiv inimene. "Hei," vastas ta koolikaaslasele ja kuuldes tema järgmist lauset, muigas laialt. "Ausõna, kui ma oleks vaid ise teadnud..Ta on ju uus!" Alicia vaatas korraks professori poole ning siis viis pilgu tagasi Delilahle. "Kuid sul on õigus, siin on palju liiiiga kenasid professoreid!" Ja kui Del vaid teaks, kui väga Alicia nende kooliarstist sisse oli võetud! Al punastas kergelt enda mõtte peale. "Tundub, et direktoril on mingi tõmme noorte meesõpetajate poole," lisas ta, kuid kahetses seda kohe. Talle meeldis nende koolidirektor ning tal ei olnud mingit kavatsust mehest halvasti rääkida.

[Chris Robin]

Sebastian muigas ning nügis venda vastu, kui too teda nügima hakkas. Come on, ega ta uut sõpra otsinud omale. Aga näis, et dork eirab teda täie rauaga. "Loll kurt," torises Sebastian ning võttis enda kühvlikese peale paraja mullahulga ning lennutas selle kenasti Alicia pihta. Üle laua polnud just kuigi pikk maa lennutada seda. "Nüüd kuuled mind või? Dork!" irvitas Sebastian. "Kuidas suvi möödus?" küsis slyth õelalt Alicialt ning immiteeris pöidla ja keelega blowjobi. Seejärel turtsatas ta naerma. Sebasstian ei vaadanud kordagi Delilahi poole. Ise teab, kellega suhtleb.

[Alicia Green]

Alicia ei olnud enne üldse kaksikud tähelegi pannud, kuid kui ta järsku mullalärakaga vastu õlga sai, pööras ta enda pilgi Sebastiani poole, kes ilmselgelt selle teo taga oli. Tüdruk ajas silmad kissi ning pühkis õlalt mulla ära. Ta tundis, kuidas viha kasvama hakkab, kuid ta oli alati üritanud rahulikuks jääda, kui slutide poolset kiusu taluma pidi. "Suvi oli väga tore!" vastas ta rahulikult. "Veetsin selle koos sinu vennaga." Alicia ei vaadanud Rasmuse poolegi, kuid hoidis pilgu kindlalt Sebastianil. Tüdrukut ajas marru see, et pidevalt keegi slutidest midagi haiget korda saatis ning tihti oli just Alicia nende kiusu ohver. Õnneks ei lasknud tüdruk sellel enda tuju rikkuda ning ta ei olnud mingi pussy, kes pärast kiusamist, kuskile nurka patja läheks nutma.

[Susannah Simon]

Susannah sisenes just sel hetkel kasvuhoonesse, kui üks gryffindorlane lataka mulda vastu õlga sai. Kulmu kortsutades sammus neiu sinna poole. Ta ei olnud küll selline inimene, kes oma nina kellegi teise asjadesse topiks ning mõne ebaviisaka inimesega vaidlema või kaklema hakkaks, kuid see tundus talle pisut liiast olevat. Jäänud tema ning seal seisva Slytherini tüdruku lähedusse seisma, pidas ta hetke aru, kas midagi tõesti ette võtta, või lihtsalt vait olla. Teised tundusid temast vanemad olevat, kuid samas oli tema majaks siiski Ravenclaw, mis pidi teoorias arukust näitama...

Kiire liigutusega tõmbas ta viimaks võlukepi välja ning puhastas tundmatu tütarlapse õla viimastest mullajääkidest. "Aitab nüüd küll, eks. Ma ei usu, et isegi teie," ta silmitses poisse, kelle näol oli ilmselgelt tegemist kaksikutega, "tahaksite uut õpetajat esimesel päeval välja vihastada." Susannah tõmbas keelega üle huulte ning naeratas kergelt, lootes sisimas, et Clara tuleb samuti peagi tundi ning paneb oma vanema ja targema võimed mängu, kui seda peaks vaja minema. Samuti tundus, et Slytherini tüdruk, kes nende juures seisis, võis olla midagi rohkemat kui välja näitas.

"Susannah," pomises ta tütarlaste poole vaadates ning sügavalt sisse hingates, näole otsustavat ilmet manades. Esimest korda kellelegi niiviisi vastu hakata oli tema jaoks päris suur saavutus.

[Nichole Claribel]

Nichole oli endale väheke aega varunud, et õigeks ajaks õigesse kasvuhoonesse jõuda. Tema ees oli kõndinud üks talle kergelt tuttava näoga Ravenclaw õpilane ning tema järgi oli väga lihtne õige koht üles leida. Slytherinlane astus peale teist tüdrukut kasvuhoonesse ning tunnistas samuti mullatüki lendu. Neiu pilgutas korraks silmi ning tegi ruttu kindlaks, kes selle visanud oli. Hetkeks vilksatas tüdruku näol tunnustav naeratus ning seejärel kõndis ta kahe majakaaslase poole, jäädes sinna ühe kühvli juurde seisma.

Nichole üllatus, kui kaksikud noomida said. Talle tõesti tundus, et Ravenclawlane ei ole tavaliselt väga jõulise iseloomuga ning selline vastuhakk endast vanematele õpilastele vääris neiu arvates mingisugustki tunnustust.

Tahtes kindlaks teha, kas nende õpetaja on ärritatud, tõstis tüdruk pilgu. "Oh!" suutis ta kuuldavale tuua. "Tere, professor," ütles ta üsna valjult, hoolimata sellest, et ta oli juba tükk aega kasvuhoones olnud. Eelnev stseen täielikult ununenud, jäi Nichole ühes teistega tunni algust ootama.

[Chris Robin]

"Oioioi," naeris Sebastian lõbusalt, aga ei saanud midagi teravat rohkem öelda, sest mingi raveni viiendik tuli sinna plõksima. "Noo vaata vaid, mõni kotkas ka lõvi südame rindu võtnud," muigas Seb ning viis korraks pilgu õpetaja poole, ega öelnud rohkem midagi. Küll aga saatis ta Raveni tüdruku poole pilgu mis andis selgelt mõista, et ta parem vaadaku oma seljatagust või mine tea, mis võib juhtuda. Keegi ei hakanud üldjuhul kaksikutele vasti ega seganud end nende tülidesse või jamadesse. Sebastian torkas oma kühvli jälle mulda ning toetas käed lauale enda ees.

[Chris Robin]

Rasmus ainult pööritas pisut silmi Alicia vastuse peale ja vaatas pisikest ravenit, kes kohale ilmus ja plõksima hakkas. Kuti külm pilk püsis tüdrukul ka hetk pärast seda, kui Sebastian mujale vaatas, kuid lõpuks suunas ta oma pilgu hetkeks uuele õpetajale ja siis taimedele enda ees. Teda väga ei huvitanud mingisugune uus õpetaja üldsegii. Teda üldse ei huvitanud ükski õpetaja. Peale lendamise õpetaja. Ja kuna tegemist ei olnud lendamise tunniga, siis see õpetaja teda ei kõigutanud kah kuidagi. Ja ega tal nendega eriti tihti probleeme ka ponud. Sebastianil olid probleemid, Rasmus püsis vait ja lihtsalt vaatas kõiki oma kriipi pilguga. Mis võiks ka iseenesest pärast tunde jäämise karistuse saada. See oleks üsna õigustatud isegi.

[Samara Soul]

Delilah noogutas ning naeratas Aliciale, kuid ta ei jõudnudki suurt midagi öelda ning professor oli tema peast kadunud, kui Alicia järsku mullakärakaga pihta sai. Osa sellest pritsis ka vampiiritari peale, mis pani neidist hetkeks ahhetama. Tütarlaps vaatas, pea viltu, kaksikute poole ning mõtles, et nii see asi ei jää. Ta oli direktorile lubanud, et ei toitu süütutest, kuid ta ei rääkinud midagi slytherinlastest, kes on parajad õeluskotid ise!

Tütarlaps ei öelnud midagi, sest avalikult ei hakanud ta kellegagi tüli norima vaid rapsis enda rüü mullast puhtaks. "Ära tee neist välja. Nad just ootavadki, et sa närvi läheks," rahustas Delilah gryffindorlast. Samal ajal pidi ta aga tunnistama, et olukord pakkus talle nalja (millegi pärast oli ta ju siiski Slytherini majja sõõlatud). Mitte, et ta oleks Aliciale halba soovinud, kuid kaksikud olid nii lapsikud ja nõmedad, et nende peale ei saanud isegi eriti vihane olla. Pigem olid nad tüdruku jaoks meelelahutus ning nad olid seda veelgi rohkem, kui neidis neist hiljem toituda sai.

Viimaks tuli nende juurde ravenclaw'lane, kes enda olekuga pani isegi vereimeja rahunema. Tundus, et too pakatas positiivsusest. "Delilah," lausus ta ning nüüd, kui Susannah taaskord professorit mainis, pööras ta enda pilgu mehele. Ta oli teda juba korra näinud, küll kooliväliselt kuid siiski. Natuke häbeliku muigega pöördus slytherinlane tagasi Alicia ja Susannah' poole. "Ma ei teadnud, et minu elu esimene taimeteaduse tund võib sellise kismaga alata," lausus vampiiritar üleolevalt, punased juuksed päikse käes justkui põlemas.

[Cian James Harlan]

Kartes hiljaks jäämist, kiirendas Cian kasvuhoonesse jõudmiseks sammu. Kohale jõudes, paistis hoone juba üsna rahvast täis olevat. Noormees tervitas professorit, kes tüdrukutelt üsna palju tähelepanu sai ning kõndis siis ühele vabale kohale kühvli ja muu varustuse juures.

Seisma jäänud, saatis Cian pilgu üle kogunenute. Õhkkond õpilste vahel tundus kuidagi pingeline, kuid noormehel ei olnud aimugi, mis enne tema saabumist juhtunud oli. Peaaegu küsivalt vaatas ta üle laua ühe Slytherinlase poole, kes seal Gryffindorlase ja Ravenclawlasega rääkis. Jah. Tundus tulevat huvitav kooliaasta.