1. tund

[Chris Robin]

"Sa võiks vahelduseks tunni asju ka kaasa teha," oli Rasmus kergelt tige, kui Sebastiani õlaga eemale lükkas, ning oma taime kätte sai, et see kuivama viia. Jah, Rasmus eelistas tundides rahulik olla ja kaasa teha ja mitte tähelepanu pöörata, aga praegu käis Sebastian talle närvidele. Tõsiselt!

[Chris Robin]

"Sa võiks vahelduseks lõbus olla!" nähvas Sebastian vastu ning tiris taime Rasmuselt käest enne kui kutt sellega kuskile jõudis minna. Selelga tegi ta taime ilmselt natuke katki, aga suva! Miks Rasmus ei võiks vahel ka fun olla? Miks ta pidi tundides koguaeg mingi tõsine olema ja nalja üldse mitte mõistma? Eriti praegu. Sebastian nügis oma venda jälle lauast eemale. Tema taimed!

[Chris Robin]

Türa küll! Rasmus ei lasknud end eemale nügida, vaid lõi lahtise käega kergelt vastu Sebastiani pead ning lükkas teda eemale. "Õpi käituma kurat küll," ütles Rasmus kurjalt, aga ta rääkis endiselt väga vaikselt. Tema pilk ja ilme olid külmad though. Aga kaua ta ikka kannatab seda, et Sebastian tema närvidel tantsib?

[Chris Robin]

Sebastian põrnitses venda tigedalt, kui löögi vastu pead sai. "Ma oskan käituda!" urises Sebastian vastu ning lõi Rasmust vastu. Samamoodi vastu pead. Mis mõttes ainult tema vastu pead saab? Kurat küll! Kõigi ees ka veel. Ta nügis jälle venda, unustades nüüd taimed sootuks. "Ära ole selline moss," pomises Seb ning sakutas oma venda kraest.

[Chris Robin]

Rasmus mühatas kergelt. "Näita siis, et sa käituda oskad," sisistas Rasmus, ning haaras mõlemad taimed laualt, kuhu Seb nad unustanud oli, et need eemale asetada, et Sebastian neid kätte ei saaks. Taimerikkuja! "Sa oskad natukene paremini, kui lollide naljadega," torises Rasmus, sikutades Bassi kätt enda krae küljest lahti.

[Chris Robin]

"Ise sa ei saa naljadest aru!" torises Sebastian vastu ning tõukas jälle oma venda. Seekord vastu lauda. Kui tal juba tülinorimise tuju oli, ei kadunud see nii kergelt. Eriti Rasmusega norides. Ta ei saanud oma vennale alla jääda ometigi! Kus sa sellega. Ta pidi oma vennast igati üle olema.

[Chris Robin]

Aii. "Sul on nõmedad naljad järelikult." Rasmus sai aru küll ja tegelikult ta leidis, et ta vend oli naljakas küll, aga praegu ta oli ise ka sitas tujus. Rasmus tõukas Sebastiani vastu. Jee, kaksikute kaklus! Aga ta ei kavatsenud jääda niisama nüüd sedasi, et Sebastian võidabki.

[Alicia Green]

Alicia naeris samuti, siis kui ta uuesti mullaga pihta sai. See tund oli muutumas naljanumbriks. Ja kõige tipuks hakkasid kaksikud omavahel kaklema. See oli Ali silmadele midagi esmakordset. Ta ei suutnud uskuda, et need kaksikud omavahel üldse tülitsesid. Tüdruk unustas töö, mida ta tegema pidi sootuks ning jälgis Rasmuse ja Sebastiani kaklust suure hämmeldusega pealt.

[Chris Robin]

"Ise sa ei saa neist aru!" käratas Sebastian ning tõukas venda rohkem vastu lauda, ajades selle käigus midagi ümber. Nooh, mõni lillepott ees või taga. Vaevalt need loetud olid. See, et kaksikud kaklesid, polnud kindlasti esimene kord. Mingi hetk viskas Rasmusel ikka Sebastiani naljadest või tõmblemisest üle ja nad läksid nääklema või koguni kaklema. Aga tõsi, seda juhtus harva.

[Chris Robin]

"Otsi endale paremad naljad siis!" sähvas Rasmus kaksikut vastu tõugates. Ta ei lasegi lollide naljadega Sebastianil seda võita, vaid tõukas kutti uuesti, vastu tema selja taga olevat lauda. Pealtvaatajad teda kohe üldse ei huvitanud. Ja loomulikult kaksikud kaklesid, come on, see pole mingi maailmaime.

[Chris Robin]

Sebastian koperdas selg ees vastu lauda, mis tema taga oli, ning ajas sealt mingid potid maha. See ärritas teda veelgi enam, te Rasmus teda niimoodi tõuganud oli. "Sa võlu huumorisoon endale!" käratas Sebastian ja tormas nüüd vennale kallale nii, et nad mõlemad kasvuhoone põrandale maha lendasid. Tema oli pealtvaatajatest vägagi teadlik ja just selle pärast ta ei jätnud. Ta ei saanud nõrgem olla! Aga võlukunsti Seb kasutama ei hakanud, sest rusikatega kaklemine tegi vähem haiget ja päris vigaseks ei tahtnud ilmselt kumbki neist teist peksta.

[Chris Robin]

Rasmus urises tasa, kui ta pikali tõugati ning lõi oma venda vastu, kui kutt teda peksma hakkas. Lõpuks haaras ta kaksiku juustest ning lükkas kuti selili, ronides tema kohale. "Rahune maha," sisistas Rasmus teda maapinnale surudes, hoides tema kätest kinni ja vaatas Sebastianile otse silma. Kuradi.. laps.

[Chris Robin]

Sebastian urises ja tagus oma venda, kuni Rasmus ta juustest kinni haaras. Seb püüdis venna kätt eemale tirida, aga juba oli tema alumine. Ta ei saanud kaotada. Mitte siin kõigi ees. Ta lihtsalt ei saanud. "Kao mu pealt maha, Rasmus! Kao maha, Rasmus! Kao maha!" röökis Sebastian maruvihaselt ning kiskus oma käsi lahti. Ükskõik mida, aga ta ei talunud alandust kõigi ees ja Rasmus teadis seda väga hästi.

[Chris Robin]

Rasmus ainult mühatas kergelt. "Rahune maha," käskis Rasmus ja ajas end tema käsi vabastades püsti. "Ja ei lollita," lisas kutt Sebastiani püsti tõmmates. Kuradi lapsik väikevend tal kohati ikka. Täitsa närvidele käis vahepeal.

[Samara Soul]

Delilah tõstis kiirelt pilgu, kui poisid kaklema hakkasid. Ta lootis siiralt, et verd ta ei näe, muidu teeb ta sealt tunnist minekut ka ning seljuhul ei oleks teda miinuspunktid eriti huvitanud.
Neidis oli juba tõsimeeli valmis vahele astuma ning lõpetama see lapsikus, mis oli algul naljakas olnud, kuid tundus, et taimeseks lõi kaksikute vahele korraks kiilu.

Kuid õnneks hakkas Rasmus rahunema ning ka Delilah rahunes. Ta polnud tähelegi pannud, kui närviliseks oli ta läinud. Tüdruku nägu oli veelgi valgem ning tema käed värisesid õrnalt. Üks taimejuur sai taas vigastatud, kui tüdruk seda enda rusikatega pigistas ning klaasistunud silmadega kaksikuid vaatas. Viimaks ta hingas aga sügavalt sisse ning pööras enda pilgu tagasi taimedele, üritades vähemalt ühe neist õigesti kuivama saada.