Väike trenn

[Chris Robin]

Tunnid olid juba lõppenud, aga Rasmus ei olnudki oma kaksikuga koos, nagu võiks arvata. Nimelt oli Sebastian nõiasõnade tunnis lollusi tegema hakanud, ning õpetaja jättis ta peale tunde. Rasmus klassi ukse taga või üksi puhketoas teda oodata ei viitsinud, seega oli endale mugavamad riided selga sättinud, kuigi need kuulusid siiski koolivormi juurde. Ta kandis tumedaid teksaseid, valget triiksärki ja musta vesti, millel oli Slytherini vapp peal. Samuti kandis ta Slytherini lipsu, mis tegelikult pisut lõdvalt tal kaela ümber oli. Keebi oli noormees jätnud lendluudpalliväljaku tribüünidel ühele pingile teda ootama koos kotiga. Rasmus ise oli oma uue luuaga lendamas, vahepeal kiiremini, vahepeal rahulikult. Ta harjutas äkkpidurdusi ja kõiki asju, et oma luuda endaga harjutada ja vastupidi, samuti proovis ta enda poolt nõiutud palliga väravatesse visata erinevates väljamõeldud situatsioonides. See kõik tuli tal muidugi väga hästi välja. Kuigi see oli väsitav. Ja veepudel oli tal all kotis. Pagan.

OT: Kinni.

[Benjamin Green]

Professor Lanter oli tulnud täiesti juhuslikult just täna väljaku juurde jalutama, tavaliselt jalutas ta metsa ääres aga täna ta juskui tundis, et peaks pigem lendluudpalliväljaku juures jalutama. Kohe, kui ta märkas, et keegi lendab kõrgemal, kustutas noor professor enda suitsu ning läks tribüünidele istuma. Mõne aja pärast sai ta aru, et see on Rasmus ja enda uue luuaga. Luud oli tõesti võimas, tegi vägagi head tööd ja tundus, et Collinsipoiss sobib sellega hästi kokku. Ben ei teadnudki, kuidas ta kaksikutel vahet tegi aga ta lihtsalt tegi. Ta oli kindel, et see seal õhus on Rasmus.

[Chris Robin]

Varsti Rasmus tõesti tahtis vett juua. Kuigi võistlustel ta ei teinud mingeid vahepeatusi ega midagi. Lihtsalt praegu ei olnud võistlused ja tal polnud kaksikut ka kõrval, kellelt toetust saada, eksole. Nii et ta võis endale lubada küll väikese joogipausi. Ta viskas veel korra ühe värava, püüdis siis palli kinni ning peatus õhus. Miks seal tribüünil keegi, kes nägi kahtlaselt lendamise õpetaja moodi välja, istus? Ja veel tema koti lähedal. Rasmus köhatas tasa, aga siiski lendas allapoole ja maandus. Kui nooruk oli kindlalt maapinnal, libistas ta vaba käega kiirelt läbi juuste, need olid ju hirmus sassis, ning sammus oma koti juurde. "Tere," ütles ta õetajale siiski viisakalt. Oleks mõni teine õpetaja olnud, poleks ta ilmselt tervitanud. Appii, miks see õpetaja seal oli? Rasmuse põsed olid ka juba ammu punased, aga õnneks võis selle panna pika lendamise ja trenni arvele. Rasmus asetas luua oma koti kõrvale ja palli samuti, et siis veepudel võtta ja juua, pilk professorile liikumas.

[Benjamin Green]

Benjamin jälgis, kuidas Rasmus lendas ja talle avaldas see muljet. Peaagu, et sama hea, kui tema omal ajal, muidugi ei olnud tollel ajal nii häid luudasi, kui nüüd. Need olid küll head aga mitte nii kiired. Kui Collins viimaks tribüünidele tagasi tuli, vaatas professor teda uhke pilguga, nagu ta ikka oli harjunud enda õpilasi vaatama. "Tere, Rasmus," vastas mees. "See oli üks vägev lendamine seal," lisas ta sõbralikult ja tunnustavalt. kas Benjaminile ainult tundus, või muutus Rasmus alati tema juuresolekul kohmakaks. Muidu olid kaksikud koguaeg ninapidi koos ja neid ei häirinud mitte miski.

[Chris Robin]

Rasmus kergitas natukene kulmu ja keeras veepudelile taas korgi peale. Kus ta teab, et ta Rasmus on? "Äkki olen Sebastian?" ütles Rasmus pudelit kotti tagasi pannes. Aga jah. Neil oli kerge vahet teha. Nende näod ei olnud täiesti identsed ning nende iseloomud olid esmapilgul ristivastupidised. Ning Rasmuse hääl oli peaaegu alati külm. Sebastian oli see rõõmupall. "Aitäh though," lisas ta siis, pilk ringi liikumas, kuni see tagasi meheni jõudis. Fuck, miks ta üksi oli nüüd temaga? Rasmus tõstis jälle käe, et oma juukseid sättida ja lips sirgeks tõmmata. Muidugi ta oli kohmetunud. "Ma ei ee.. arvanud, et keegi praegusel ajal veel.. väljas on," sõnas Rasmus hetke pärast. Kohe pärast tunde oli harva inimesi väljas. Üldse oli seline veider aeg.

[Benjamin Green]

Benjamini suu kõverdus naeratuseks. "Ma olen täiesti kindel, et sa oled Rasmus," vastas ta poisile. Korraks väljaku poole vaadanud, tõi professor pilgu tagasi enda õpilasele. "Ma käin igal õhtul jalutamas." See ei kõlanud ju nii uskumatult? Inimesed ikka jalutasid ja Sigatüükas ei olnud mingine vangla, kus sa peale tundide lõppu väljas ei saanud käia. See oli siiski professori jaoks nagu kodu, ta veetis siin peaagu terve aasta, vaid suvel oli eemal. "Ja mis sind ise nii hilja lendama tõi? Ja üksinda?" See oli teada asi, et Sebastian ja Rasmus veetsid väga harva eraldi aega.

[Chris Robin]

Rasmus hingas sügavalt sisse ning lõpuks istus ka, teisele poole enda kotti, et mitte Benjamini kõrval istuda. 'I'm talking to him, I'm talking to him,' käis kuti mõtetest järjest läbi. Ta põsed ikka õhetasid ning ta jälle sättis oma juukseid, kuni lõpuks oma sõrmed omavahel põimis, et enda käsi paigal hoida. Ju ta siis on kindel, et ta on Rasmus. "Mis mu reetis siis?" küsis ta hästi pisut muiates. Ta tahtis ka teada, kuidas Benjamin neil vahet teeb. Aga vaat kui armas, mees käib jalutamas. Rasmus käis ka. Koos Sebastianiga tavaliselt. Küsimuste peale kehitas ta õlgu. "Ma ee.. Seb jäi pärast tunde." Ilmselgelt.

[Benjamin Green]

Ben silmitses rahulikul ilmsel Rasmust. "Te ei ole nii sarnased, kui seda uskuda võiks," lausus mees. "Mulle sai see juba ammu selgeks." Ta ei osanud seda seletada aga Rasmuse tundis ta alati ära. Tal oli nagu selline teistsugune aura, kui Sebastianil. Selline, et Sebastianist hoiaks hea meelega eemale aga Rasmusega võiks vabalt suhelda. Või, et peale tunde. Kes seda küll oleks osanud oodata, eks?! "Niisiis, kuna teie võistkond trennidega alustab?" Benjamin ei saanud aru, miks keegi juba täismahulisi trenne ei teinud, esimene võistlus pidi toimuma juba selle veerandi lõpus.

[Chris Robin]

"Ahsoo." Rasmus vaatas kindlalt enda sõrmi, painutades neid pisut ning mõtles, et läheks uuesti lendama, et sellest ebamugavast olukorrast pääseda, aga see oleks äärmiselt ebaviisakas ja ta ei tahtnud jätta Benjaminile praegu muljet, et ta on väga ebaviisakas. "Ma.. ei tea veel aga varsti vist," pomises Rasmus, põsed taas õhetamas, kui ta pilgu hetkeks Benjaminile tõstis. Kuidas sai üks mees nii kena olla? Miks Rasmus pidi sellises olukorras olema? Miks ei võinud Sebastianil hoopis kuumadesse õpetajatesse crushid olla, vaid sellel socially awkwardil Rasmusel hoopis??

[Benjamin Green]

Ben jälgis pidevalt Rasmust, poiss käitus kuidagi närviliselt. Kas ta suitsetas midagi? Kartis midagi? Ben oli Collinsi pärast veidike mures. "Kas sinuga on kõik korras, Rasmus?" päris professor siira murega. Keda need trennid hetkel enam huvitasid. "Sa oled kuidagi..närvis, kas midagi on juhtunud?" Benjamin vaatas teda enda suurte säravate silmadega ning õhkus soojust. Temaga sai kõigest rääkida ning ta oli alati teiste jaoks olemas. Isegi kurjadel slytherini poistel olid vahepeal mured. Kuigi Benij arust ei olnud Rasmus see evil twin, pigem oli Sebastian see, kes koguaeg mingi käki kokku keeras. Kuigi ega see ka veel temast kurja inimest ei teinud. Benjaminil ei olnud otseselt eelarvamusi, ta ei tohtinudki ühte maja teisele eelistada.

[Chris Robin]

Rasmus võpatas jälle pisut aga raputas pead, põsed ikka õhetamas. Ta tõstis ühe käe, et enda põske hõõruda. "Ei kõik on ee.. parimas korras," ütles ta kätt langetades, sättis siis oma lipsu ja hoopis tõstis käe jälle, et oma juukseid sättida. Appii. Kus Sebastian on? Miks ta ei tule oma venda päästma juba. "Lihtsalt et jah ee.. ära pane tähele." Rasmus tõstis pilgu õpetaja silmadele. Miks ta nii kena oli? Tõsiselt. Rasmus jäi natukene liiga pikaks ajaks talle otsa vaatama, hammustas siis endale huulde ja langetas pilgu häbelikult. Tal on raudselt naine olemas juba ja Rasmusel on mingi loll kooliplika crush temasse. Kuradi loll! Miks ta nii loll on?!

[Benjamin Green]

Aga Benjaminil ei olnud naist. Tal ei olnud mees ka. Üleüldsegi ei tahtnud ta naisi, tema vaatas ainult mehi aga enda õpilast, Rasmust ta küll nii ei vaadanud, kuigi pidi tunnistama, et Collins on vägagi kena. Mees ajas ennast püsti. "Ma arvan, et on aeg tagasi koolimajja minna." Ta vaatas kella enda randmel ja lisas: "väljas ei tohi olla juba tervelt 10 minutit." Muidugi võis seda teha professor ja ei olnud ka väga hullu, kui Rasmus tema seltsis tagasi koolimajja sammub.
Ben ei uskunud, et Rasmusel kõik korras on aga see ei olnud tema asi niipalju pärida.

[Chris Robin]

Rasmus kortsutas natukene kulmu. Juba aeg tagasi minna? Ta hea meelega lendaks veel ju natukene. Aga ta ei tahtnud Benjaminile vastu ka vaielda väga ju. "Jama," arvas noormees siiski. Ta ajas end püsti, et keep selga tõmmata, ning tõstis koti õlale ja võttis oma luua kätte. "Mis positsioonil sa lendluupalli võistkonnas olid, kui koolis käisid?" Eeldades, et mees oli võistkonnas olnud. Raudselt oli. Rasmus astus tribüünidelt alla koos õpetajaga, tundes natukene liiga teravalt, kui lähedal Ben talle oli. Ainult kerge käesirutus ja ta võiks meest puudutada.

[Benjamin Green]

Benjamin sammus Collinsi kõrval tribüünidelt alla. "Ma olin tõrjuja ja kahel viimasel aastal ka kapten." Pärast Sigatüügast oli ta läinud ennast täiendama, et professoriks saada ja just lendamise omaks. Ja nüüd oligi ta enda unistuste töökohal. Talle meeldisid noored ja hea oli neid õpetada. "Mida sa edasi tahaksid teha, kui kool läbi saab?" päris mees omakorda Rasmuselt vastu. Nad olid juba tribüünidelt alla jõudnud ja nüüd võtsid suuna tagasi koolimaja poole. Muru oli juba kergelt niiske, kaste oli maha tulnud.

[Chris Robin]

Tõrjuja. Rasmus oleks tahtnud ka tõrjuja ametit proovida, aga teda natukene hirmutas võimalus, et klomm talle näkku lendab selle asemel, et ta kurikaga sellele virutab. So jah, kaksikud olid hoopis ajajad, ning kuradi head ka selles. Kaksikud moodustasid siiski hea tiimi. Küsimuse peale Rass kehitas natukene õlgu. "Me ei tea veel. Ilmselt Ministeeriumisse, võib-olla Sigatüükasse oleks ka tore tulla," arvas Rasmus pead kallutades. "Aga me pole sellele nii väga mõelnud. Head töökohta tahaks siiski." Ta rääkis meie vormis, sest kaksikud ei tahtnud kohe pärast kooli eri suundadesse laiali minna. Rasmus ohkas tasa ning vaatas jälle Benjamini poole. "Sulle meeldib vist õpetaja olla siin? Miks see amet?" Miks ta tahtis õpetaja olla? Miks mitte modell? Ja huvitav, mis ta vahepeal teinud oli? Sest Benjamin oli ju piisavalt vana, et ta ei tulnud õpetajaks kohe pärast kooli lõppu.