Mugu-uuringud I

[Gerard O'Neil]

Mugu-uuringud olid üks nendest tundidest, mis paljudele õpilastele peale ei läinud, kuid mis sellegi poolest olid kasulikud, eriti kahekümne esimesel sajandil mil paljud võlurid tahtsid mugudega natuke sarnasemaks saada. Nad soetasid endale koju mugutarvikuid, kuulasid mugude muusikat ning mõned olid isegi käituma hakanud nagu mugud. Professor Gerard päris selline ei olnud, kuid siiski oli ta mugude järgi haige ning ta võis uhkusega öelda, et teadis neist kõike. Kunagi oli ta õppinud Sigatüükas Slytherini majas, mis tähendas, et eriti lahke härra ta ei olnud, aga teda olid juba kooliajal mugud nii väga huvitama hakanud, et pärast Sigatüüka lõppu oli ta läinud mugu-uuringuid õppima. Nüüd oligi mees Sigatüüka professor. Tegelikult alustas ta enda kolmandat aastat Sigatüükas õpetades, mis tähendas, et õpilased olid temaga juba tuttavad, va. uued õpilased.

Tunni klass oli aga üsna kummalise väljanägemisega - laud ning toolid olid asetatud ainult kahekaupa, mis tähendas, et koos said istuda ainult kaks õpilast. Akende ees ei olnud mitte kardinad nagu tavalistes klassides vaid lillelised rulood. Tahvli juures oli põrandalamp, mis oli tööle pandud võlujõuga, sest elektrit Sigatüükas ju ei olnud. Seintel olid postrid alates Osama BinLadenist kuni lõpetades Shakiraga. Samuti oli ühel seinal suur maailmakaart.

Gerard ise ei olnud veel klassis. Ta istus enda kabinetis mugavalt enda pehmel toolil ning sügas enda habet, rohekad silmad enda ees olevat peeglit vaadates. Endine slytherinlane oli väga edev meesterahvas ning seda oli ka tema välimusest näha - mees kandis tumelillat ülikonda musta kikilipsu ning valge triiksärgiga. Tema kingadel olid teravad ninad ning peas oli tal must torukübar. Mehel oli pikk kitsehabe. Tema välimus ei olnud ainus, mis natuke hull oli, mehe iseloom oli samasugune. Ta oli äkiline, ärritus kergelt, kuid üldjuhul viskas ta lihtsalt nalja ning lõbutses.
Tunni alguseni oli jäänud kõigest kümme minutit ning õpilased hakkasid hiljaks jääma.

[Samara Soul]

Delilah oli üsnagi kindel, et mugu-uuringud on üks nendest vähestest tundidest, milles ta tõsiselt hea oli. Nimelt oli ta terve enda elu mugudega tegelenud, ühel või teisel viisil, ning ta oli nende keskel elanud. Võis öelda, et ta teadis neist kõike, seega ootas slytherinlane väga, et kätte jõuaks aeg, mil ta saab enda elu esimesse mugu-uuringute tundi minna.

Ning kätte see päev ning tund jõudiski. Tütarlaps kõndis mööda koridori edasi kuni jõudis klassini. Ust avades märkas ta, et peale tema ei olegi seal veel kedagi. Neiu oli üsna kindel, et paljud slytherinlased panevad mugu-uuringutest poppi, sest nad ei tahtnud mugudega mingit tegemist teha, kuid mitte Delilah. Ta soovis siiski enda majale natuke punkte teenida ning samas oleks olnud tore vastata ka mingile küsimusele, mida ta raudkindlalt teadis.

Võtnud kuskil keskel istet, leidis tüdruk enda kotist märkmiku, õpiku ning sulepea, mida ta kavatses selles tunnis kasutada. Seejärel jäi ta tunni algust ootama. Tütarlaps kandis koolivormi nagu alati ning tema pikad punased juuksed ilutsesid seekord neidise õlgadel.

[Emma-Lyne Wonderwood]

mma-Lyne oli üsna kindel, et läheb mugu-uuringute tundidesse, kui oli aasta algul kätte saanud nende uue tunniplaani. Mugu-uuringud olid küll valikaine, kuid neidisel ei olnud mugude vastu midagi ning oli tore nendest midagi teada saada. Eelmistel aastatel oli tüdruk samuti neis osalenud ning senini ei olnud ta kahetsenud, olgugi, et nende professor paras coocoo oli.

Ta sisenes klassi, kuid ei olnud eriti üllatunud, kui nägi seal vaid Delilah'it. Ta uskus, et üsna vähe inimesi liitub selle tunniga. Pööramata slytherinlasele suuremat tähelepanu, suundus neidis kõige viimase pingirea poole ning asetanud enda koti toolile, võttis tütarlaps istet. Ta kandis samuti koolivormi ning tema pikad ronkmustad juuksed olid kahes tugevas punupatsis nagu alati. Võtnud enda kooliasjad välja, jäi neidis igavleva pilguga tunni algust ootama.

[Cian James Harlan]

Cian sammus üsna viimasel minutil mugu-uuringute klassi poole. Tal oli olnud lgul kindel plaan, et sellesse tundi ta ei lähe, kuid viimasel hetkel leidis ta, et võiks ikka esimeses tunnis ära käija. Võib-olla juhtub seal midagi huvitavat. Näiteks otsustavad kaksikud tundi tulla ja midagi kokku keerata.

Noormees astus hääletult klassi ning pööritas silmi, kui oli seal ringi vaadanud. Enamik õpilasi oli otsustanud mitte tundi tulla. Lootes, et tund igav ei ole, astus noormees oma majakaaslase poole. Kuna ta oli juba klassi astunud, ei tahtnud ta enam niisama välja ka kõndida. "Tere jälle," ütles ta Delilah'ile vaikselt. Vähemalt ei pidanud ta tunnis üksinda olema.

[Faye Kerr]

Olles põhimõtteliselt the queen of tolerance, ei olnud Fayel mitte kui midagi mugude vastu. Vastupidi - tal oli päris mitu väga head semu, kes ei teadnud võlumaailmast mitte tuhkagi, kuid kellega ta siiski suvevaheaegadel päris palju aega veetis. Vahest talvevaheajal ka, kui ta juhtus kodus sel ajal olema. Kuigi ta mugusõbrad pidasid teda ja fakti, et ta kooliaegadel ei pääse mitte kuidagi netti, et nendega suhelda, veidraks, ei kõhelnud nad siiski tüdrukuga oma mõttemaailma jagada. Seetõttu oli Fay üsnagi enesekindel enda teadmistes mugude suhtes.

Ta astus klassi ning oli valmis juba nende veidrale õpetajale tervitusi jagama, kuid loomulikult ei olnud teda seal, nii et ta lihtsalt pilgu üle klassi viis. Kolm inimest? Seriously? Ning nemad olid ka kaks slytherinlast ja üks veider hufflepufflane. Surudes raske ohke alla, läks ta lihtsalt ühe tühja pingi juurde, et lauale enda õpik visata ning ise istuma vajuda.

[Emily E. Jones]

Ka Emily tutvusringkonda kuulus nii mõnigi mugu, osad neist olid teadlikult näitsiku tõelise olemuse kohta, mõnede jaoks oli tegu ühe rikka Londonis elava perekonna võsukesega, kes õpib Šotimaal mingis kallis internaatkoolis, kus pääseb koju vaid vaheaegadel. Nad ei kahtlusta midagi ning miks peaksidki, Emily vanemad on kogu loo ilusti kinni mässinud ning kui vaadata kooli kodulehele, siis on näitsiku nimi isegi nimekirjas olemas. Ning kuna sealne kord on väga range, siis ei tule ka tõsiasi, et tüdruk kunagi kooliajal ei helista ega satu internetti, eriti kõne alla ning keegi ei küsi liigseid küsimusi selle kohta. Emily'l on tunne, nagu ta oleks mingi salaagent, kes elaks topelt elu. Aga umbes nii see ka on.

Mugu-uuringud on Elizabethile alati meeldinud. Kuna ta suhtleb vabal ajal vägagi palju mugudega ning elab koguni nende keskel, siis teab ta ka päris palju nendest. Kui keegi peaks Joneside majast läbi astuma, siis ei leiaks sealt märkigi võlukunsti olemasolust. Näitsik astus klassi mõni minut peale viimast gryffindorlast. Tema pruunid silmad libisesid kiirelt üle klassi, otsustades siiski omade keskele istuda. Vaiksel sammul kõndis Emily Faye poole, kes on küll temast mingi kaks aastat vanem, aga kuna tegu on oma maja inimesega, siis mõne sõna nad siiski vahetanud ka on.
"Hei," tervitas ta näitsikut vaikselt. "Ega sa pahanda kui ma siia istun? Vähemalt mul ohtu enda pea kaotada ega kellegi poolt ärakaetuks saada," sõnas tüdruk vaikselt, mõeldes kahte slytherinlast ja ühte hufflepufflast, kellega ta on sattunud ühes tunnis koos istuma ning ilmselt jääb see ka viimaseks, sest tüdruk ajab talle lihtsalt judinad peale.

[Samara Soul]

Delilah võpatas kergelt, kui tuttavat häält enda juures kuulis. Neidis oli niivõrd süvenenud olnud, et polnud seekord Ciani tunditulekut tähele pannud ning tegelikult ei olnud ta osanud teda oodatagi. Puhketoas oli neidis kuulnud, kuidas mitmed slytherinlased olid öelnud, et ei kavatse tundi tulla. Seega oli vampiiritar uskunud, et Cian on üks nendest, kuid nii nagu alati, oli noormees ka seekord tüdrukut üllatanud. Neidis naeratas laialt, sest tal oli hea meel, et ta ei pidanud selles tunnis üksi olema ning veelgi parem oli noormeest üle pika aja näha.

"Hei, Cian," vastas tütarlaps tasasel toonil, lastes enda sinistel silmadel üle noormehe käia, justkui näeks too teda esimest korda. Neidis libistas enda pea oma käele ning põgusa muigega jätkas ta majakaaslase jõllitamist. See võis ilmselt päris veider olla, kuid ta lihtsalt ei saanud teisiti. "Kuidas läheb?" päris neidis õhinal.

[Christian Borg]

Armandil oli kavas kinldasti osa võtta mugu-uuringute tunnist. Talle meeldis see tund. Ta elas Londonis keset miljoneid mugusid, ta kasuisa oli mugu, tal oli palju mugudest sõpru ja tal polnud mitte miskit mugude vastu, seega, miks talle ei oleks pidanud see tund meeldima? Pealegi olles nii suure osa aastast Sigatüükas ära oli see tund ka üks viisidest, et siiski mingitki aimdust saada, mis mugumaailmas toimub.
Noormees astus klassi sisse ning tervitas tuttavaid, enne kui ta asus istuma aknapoolsesse ritta kusagile keskele. Vaadates rulooda poole pidi ta nentima, et nende õpetajal oli tõesti veider maitse, kuid kolme aastaga oli ta mehe veidrustega juba harjunud.

[Gerard O'Neil]

Viimaks oligi aeg tunniga algust teha ning mees sisenes täpselt esimesel tunnialgussekundil klassi. "Tere-tere!" tervitas ta käigu pealt õpilasi, kuid ei pööranud neile suuremat tähelepanu. Ta juba teadis, et klassis ei olnud palju rahvast, sest tegelikult oli ta sellest juba aru saanud, et mugud ning nende analüüsimine ei huvitanud tänapäeval just mitte kuigi palju võlureid. Kuid Gerardil oli siiski hea meel, et mõni neist toredatest õpilastest oli suvatsenud niisama lebotamise asemel selle tunniga liituda.

Jõudnud klassi ette, ristas mees käed enda rinnal ning vaatas õpilasi. Üllataval kombel oli nende seas ka paar slytherinlast - seda oli mehel ääretult tore näha ning see peegeldus ka tema silmis, kui need särama lõid. "Kes mind veel ei tea, siis ma olen teie mugu-uuringute professor. Mu nimi on Gerard O'Neil ning mul on ülimalt suur au õpetada teile fakte mugudest ning kõigest, mis nendega seostub," lausus ta lõbusa naeratusega, silmad säramas. Tema käitumismanöövrid olid äkilised ning juba mõne hetke pärast oligi tema ilme täiesti tõsine ning meenutas rohkem varalahkunud professor Snape'i oma. "Kuid selles tunnis ei taha ma mingit nõmetsemist. Ma võin teie majale punkte väga heldekäeliselt küll kinkida, kuid sama hõlpsalt võivad need sealt kaduda."

Ta hingas sügavalt sisse ning järgmisel hetkel kostus klassis hele ning lausa kilkav naer. Gerard plaksutas käed kokku ning kui ta rahuneda oli suutnud, jätkas ta: "Aga alustame siis."
Ta võttis vöö vahelt enda konarliku võlukepi ning kiire viibutusega tekkis tahvlile üks ainus sõna: Elekter.
Väga kasulik asi, mis mugud leiutanud olid ning mida nad igapäevaselt kasutasid. "Nii, kas keegi oskaks öelda, mis see on ning kuidas seda kõige paremini kasutada?" päris ta viimaks lahkel toonil. "Julgelt-julgelt," tunnustas ta õpilasi, olles valmis nägema kätemerd, mis ilmselt iga hetk ilmunud oleks.


OT: Võib ka koheselt vastata.

[Faye Kerr]

Kaua Faye siiski ainus gryffindorlane ei olnud, sest peagi ilmus ka teine tuttav nägu sinna. Mis ta nimi oli, seda neidis loomulikult ei mäletanud, kuid kui ta ei eksinud, siis oli vist tegu.. viiendikuga? Või muud sellist. "Jah, ikka," noogutas ta naeratades. Ainult üks inimene liituski veel nende tunniga - yay, veel üks majakaaslane! - ning peale seda ilmuski juba nende tore professor tundi. Ta kuulas tolle seletamist, mis oli umbes sama, mis eelnevatel aastatel, ning alustas keskendumisega alles siis, kui tahvli peale sõna ilmus. Elekter? She knew that one! Ta tõstis käe, avades peale loa andmist suu. "Elekter on mingisugune jõuallikas, mis põhimõtteliselt äratab esemed ellu," lausus ta, olles enda käigupealt välja mõeldud definitsiooniga igati rahul. "Seda kasutatakse näiteks valguse andmiseks."

[Cian James Harlan]

Ciani tuju paranes, kui nägi, et Delilah paistis teda nähes heas tujus olevat. "Mul läheb täitsa kenasti, aga" alustas ta tütarlapsele vastamist ning kui nägi, et õpetaja klassi ees oma koha sisse võttis, tasandas noormees häält ning lõpetas kiirelt oma lause,"Ma tegelikult ei arvanud, et ma siia tundi tulen,"

Cian oli vaid väiksemates klassides mugu uuringute tunnis osalenud, kuid ausaltöeldes ei olnud slytherinlane ühtegi tundi võtnud, mida oleks õpetanud professor Gerard O'Neil. See selgitas ka Jamesi jahmunud ilmet, kui professor oli oma tunniga alustanud ning käitus Ciani arvates justkui oleks ta natuke hull. Poiss vaatas veidike üllatunult Delilahi poole, tahtes näha tema reaktsiooni professorile. Ka tüdrukul pidi see esimene tund selle õpetajaga olema, kuna ta oli alles Sigatüükasse tulnud.

Järgmisel hetkel slytherinlane turtsatas. 'Elekter,' mõtles ta. Poiss ei tõstnud isegi kätt, et vastama hakata. Pealegi oli üks gryffindorlane seda juba teinud. Pigem keskendus ta professori käitumisega kohanemisele.

[Susannah Simon]

Susannah lonkas klassi poole ning kirus ennast maapõhja. Kiirustades oli ta suutnud ühe trepiastme ära unustada ning peaaegu ninali käinud. Õnneks sai ta küll käe ette, kuid kuna selles käes oli ka kott, milles omakorda leidus tinti, olid kõik neiu asjad rikutud ning ta oli sunnitud veel korra oma puhketuppa jooksma, et uued koolitarbed kaasa haarata. Kokkuvõtlikult oligi ta hiljaks jäänud. Huulde hammustades jäi tüdruk klassiukse taga seisma ning viimaks enda julguseriismeid kokku võttes, koputas vaikselt ning sisenes klassi, huultel vabandus. 

Enne veel, kui neiu midagi kuuldavale suutis tuua, õnnestus tal uksest sisse astudes taaskord komistada ning seega kordas peaaegu oma eelmist manöövrit. Tundus peaaegu, nagu oleks keegi teda virbitanud, kuid Suze ei arvanud, et keegi selleks vaevuks. "Ma... palun väga vabandust," teatas ta hingeldades ning potsatas kõige lähemale toolile istuma. Näinud tahvlil seisvat sõna ning kuulanud ära ühe Gryffinfori õpilase vastuse, taipas tüdruk, mis parajasti toimus. "Elektrit saab toota paljudest erinevatest materjalidest - põlevkivist ja naftast, näiteks," lisas ravenclawlane kiirelt, üritades sellega pisut oma hilinemist leevendada. Samal ajal üritas ta enne vastanud õpilasele üht säravat naeratust saata, kuna ausalt öeldes poleks ta ise nii hea definitsiooni peale tulnudki, kui too.

Aeglaselt ning vaikselt üritas Susannah oma õpikut ning rulli pärgamendi kätte saada, kordagi pilku õpetajalt pööramata. Mees tundus kummaline ning selline, kellega Suze poleks mingil juhul tahtnud vaenujalale sattuda. Ta poleks seda tegelikult ühegi õpetajaga tahtnud, kuna paistis, et Ravenclawi õpilaste hulk oli kohutavalt väike ning seega kulus iga saadav punkt marjaks ära.

[Patrick Clarke]

Sügavalt sisse hinganud, libistas Jack enda käe klassiuksele ning kõheldes avas ta selle. Loomulikult oli ta tundi hiljaks jäänud - selles polnud kahtlustki. Nimelt läks noormehel Öökullimajas enda isale kirja saates kauem aega, kui tavaliselt, sest tema lind oli kuskile kadunud olnud. Õnneks oli too siiski õigel ajal tagasi otsustanud tulla ning gryffindorlane sai kirja ära saata.

Mugu-uuringud meeldisid noormehele, sest ta teadis enda arust neist kuigi palju. Ta oli tuttav ka nende praeguse professoriga, kes oli alati noormehele üsnagi hullu inimese mulje jätnud, kuid vähemalt oli too natuke omapärane ning kohe kindlasti oli ta ka huvitav!

Jack kandis koolivormi ning tema juuksed turritasid endiselt kõikjal. Tema raske õlakott rippus nõtkelt libahundi õlal, kui ta viimaks käe alla vajutas ning ukse avas. "Tervist!" tervitas ta professorit ning teisi kaasõpilasi üsnagi optimistlikul toonil. Vähemalt oli ta tundi kohale otsustanud tulla, okei?
Noormees suundus koheselt Suzie poole, sest too istus uksele kõige lähemal ning noormehel polnud mingit soovi kuskile kaugele kaduda ning sellega endale veelgi rohkem tähelepanu tõmmata. Heitnud tüdrukule kiire pilgu ning kinkinud talle ühe enda armsatest naeratustest, pööras Gray enda pilgu tahvlile. Elekter? Easy!

Sellegi poolest ei öelnud ta hetkel veel midagi vaid lasi teistel punktid endale napsata.

[Susannah Simon]

Susannah tundis hiiglaslikku kergendust, kui klassiuks pea kohe tema järel uuesti avanes. Keegi oli veel hilinenud! Kahjurõõm, mida tütarlaps pea kunagi ei tundnud, kadus aga kohe, kui ta nägi, et tulijaks oli Gryffindori õpilane, Jack. Närviliselt naeratades noogutas ta noormehele ning üritas samas maha suruda elevust, mida teise tema kõrval istumine tekitas. Ravenclawlane mõistis, et ta oli lihtsalt heasse kohta istunud, vähemalt hilinejate jaoks heasse, ning seega ei pannud ta imeks, et Jack sinna tuli, aga ikkagi...

Neelatades ning pilku uuesti õpetajale suunates ei suutnud ta siiski naeratust oma huulilt päris kaduma panna. Kerge hirm pakitses siiski kuskil tema põues - kas nad saavad mõlemad õiendada, kaotavad mõlemad punkte või visatakse nad üldse tunnist välja? Susie pidas ennast täna vanemate väga tugevale psühholoogiaalasele haridusele heaks inimestetundjaks, kuid antud aine professor tundus vägagi ettearvamatu olevat.

Kahetsedes, et juuksed tema nägu ei varjanud, suunas tüdruk pilgu pärgamendile ning kirjutas sinna hoogsalt nende esimese teema pealkirja, sellele hajameelselt lillekesi ning oksakesi ümber joonistades ning peaaegu tindipotti enda pinginaabri sülle tühjendades. 'Isver, Susannah, võta ennast kokku!' manitses neiu end mõttes ning vangutas kergelt pead. "Vabandust," maigutas ta Jacki poole, kuigi midagi polnud õnneks juhtunud.

[Emma-Lyne Wonderwood]

Emma-Lyne tõstis hajameelselt enda pilgu, kui nende kentsakas professor viimaks püsti tõusis ning tunniga algust tegi. Neidisele pakkus mees nalja, oli seda kõik need aastad teinud, mil tal oli olnud au O'Neiliga õppida, kuid kui tütarlaps meenutas, kui äkiline oli tolle iseloom, köhatas neidis ning otsustas terve see tund märkamatult enda kohal istuda, et mehel poleks mingit põhjust tolle kallal mugiseda.

Neidis heitis kiire pilgu tahvlile ning nähes sõna elekter, hammustas tüdruk huulde. Muguna üles kasvanud oli tal elektriga palju kogemusi ning ta teadis sellest palju. Oli ju olnud tore küsimusele vastata, kuid samas kartis ta endast lolli muljet jätta.

Viimaks suutis miski aga neidise tähelepanu elektrist ning kentsakast professorist eemale viia, kui ta kuulis, kuidas klassiuks kahel korral avaneb ning hilinejad sisenesid. Tüdruk muigas endamisi ning sügavalt sisse taaskord hinganud, kuulas ta ära teiste vastused. Viimaks tõstis ta aga ettevaatlikult käe ning saanud loa küsimusele vastamiseks, ütles ta: "Elektri kasutamine ei ole aga tasuta. Iga kuu tuleb sellest maksta mingi summa olenevalt sellest, kui palju seda kasutatakse. Elektrit mõõdetakse kilovattides. Vist."
Neidis tundis, kuidas ta näost punaseks nagu peet muutub. Kiirelt langetas ta enda pilgu, soovides maa alla kaduda, sest üsnagi mark oli tähelepanu keskpunktis olla. Samas oleks ju olnud tore enda majale natuke lisapunkte teenida, sest Hufflepuffil oli alati kõige vähem punkte.