II tund!

[Faye Kerr]

Viimane tund oli küll üsna lamp olnud, kuid Fayele hakkas see klass meeldima ja seetõttu tuli ta heameelega ka järgmisesse tundi. Seal oli mõnus, pehme, soe ja lõhnas hästi. Miks mitte kohale minna? Sellegipoolest suutis ta oma tuleku viimasele minutile jätta, sest äkitselt oli nii palju asju vaja teha, nii et kui ta kord oma pea klassi pistis, oli ta kergelt hingeldav. Natuke jooksmist, ei midagi hullu. "Tere," sõnas ta professorile, kui oli terviklikult ruumi roninud ning vaatas hetkeks klassis ringi. Põhimõtteliselt samad näod. Ta võttis enda suuna Cecilia juurde, sest viimati oli ta just sinna istuma jäänud, ning tervitas teda vaikselt, sättides ennast tema kõrvale istuma.

[Chris Robin]

Sebastian suundus tõesti koos oma kaksikuga tundi. Ja seekord ei istunud ta Cecilia juurde. Saatis tüdruku poole vaid ühe pooleldi hajevil pilgu ning maandus siis Rasmuse kõrvale tugitooli. "Täna võiks siin küll magada," arvas Sebastian lõbusalt. Ta ei viitsinud eelminegi kord tunnis kaasa teha ja seekord polnud Ceciliat ka, keda kiusata. Ta oli üldse täna eriti laisas tujus. Ei viitsinud isegi kiusata teisi väga palju. Aga ega see ei tähendanud, et ta pai-poss kavatseks olla.

[Susannah Simon]

Susannah vandus ennast maapõhja, kui ta klassi kiirustas. Ta oli suutnud oma kodutöö ilusti ära teha, sellega isegi liiga kaua vaeva nähes, ning siis kogemata oma vanematele saatnud, kirja asemel. Ja hoolimata sellest, et öökullipost oli päris kiire, ei jõudnud tema ema ning isa seda ilmselt tagasi saata. Võibolla nad isegi ei teadnud, et see on oluline, kuna seal ei olnud ju seda neetud kirja juures! Seega tundis tüdruk end nii sandilt, kui vähegi suutis.

Ohates ning oma ümbrusele tähelepanu pööramata suundus ta seega klassi tahaotsa, kõige pimedamasse nurka, mida ta üldse silmas. Neiu oli unine ning ei märganud ühtki oma majakaaslast. Tüüpiline. Ravenclawlased pidid küll küllaltki nutikad olema, kuid tundus, et mitte kõige hoolikamad. Lootes, et tal õnnestub vähemalt tunniski mõni punkt teenida, vajus neiu tugitooli, süvenedes oma sõrmede vahtimisse. Miks ta selle aine üldse valinud oli? Noh, tegelikult talle meeldis see, see oli huvitav, aga saamata jäänud punktid muutsid meele lihtsalt väga mõruks.

[Chris Robin]

Rasmus haigutas pisut ja noogutas. "Võiks küll. Aga tundub, et me teeme midagi." Rasmus vaatas selle kaetud asja poole, kulm natukene kergitatud. Ilmselt teevad jah. Mõttetu. Nendes toolides oli hea niisama lebotada. Rasmus vajuski sügavamale tugitooli, pilk vahepeal klassi kiirustavale tüdrukule liikumas, ja siis vaatas ta jälle oma venda. Ta tõesti ei saanud aru, mille kuradi pärast nad ennustamise tunde võtsid. Tõsiselt.

[Emily E. Jones]

Üsna viimasel minutil sisenes klassi ka Emily. Näitsiku punased juuksed oli punutud kergesse patsi, mis ühel tema õlal lebas, ning seljas oli tal Gryffindori embleemiga must kardigan, selle all valge pluuse ning jalas kitsad tumedad püksid ja mustad baleriinad. Tüdruk isegi ei hakanud vaeva nägema, et otsida endale tühja lauda. Eelmine tund oli ta puudunud ning see tõttu ei tahtnud täna üksi istuda. Emily'le võis ennustamine küll meeldida, aga pooltel juhtudel ei saanud ta sellest midagi aru.
Märganud enda vanust ravenclaw'last, kes momendil üksinda istus, kõndis näitsik tema poole. Must mapp kooliasjadega näpu vahel, jäi ta tüdruku juures seisma. Ning õnneks oli tegu tuttava näoga. "Hei, ma loodan, et sa ei pahanda, kui siia istun," lausus neidis vaikselt, pruunid silmad tüdrukut jälgimas.

[Gregor Zimmer]

Mees köhatas vaikselt ning vaatas naeratades sagivaid õpilasi, kes aeg-ajalt kiireid pilke eemal olevale linale heitsid. "Tere taaskord. Mul on hea meel teid kõiki siin näha. Samuti vaatasin ma üle teie kodutööd ning mul on hea meel, et ma nii toredad esseed teilt sain. Minu personaalsed lemmikud said enda majale ka kümme punkti," lausus noormees ning võtnud välja võlukepi, viibutas ta sellega tahvlile ning sinna tekkisid kaunis fondis järgmised sõnad:


Emma-Lyne Wonderwood - 10 punkti
Faye Kerr - 10 punkti
Jack Gray - 10 punkti
Cecilia M. Zabin - 10 punkti
Rasmus Collins - 10 punkti
Delilah M. Harms - 10 punkti


Gregor pistis võlukepi tagasi taskusse ning kõndis seejärel üle klassi ruumi teise nurka - sinna, kus valge kõrge lina oli. "Te ilmselt mõtlete, mis selle lina all peidus on," muigas noormees ning libistas enda käe pehmele kangale, võttes sellest kinni. Järgmisel hetkel tõmbas ta katte eseme pealt ning see ilmutas endast umbes viie meetri kõrguse ning kolme meetri laiuse peegli. "Saage tuttavaks - Amorduse peegel. Amorduse peegel on suguluses Erisedi peegliga, kuid kui Erisedi peegel näitab teile teie kõige suuremaid soove, siis Amorduse peegel näitab teile teie kõige suuremaid hirme. See pole ka päris Peletis, sest ta ei muuda end kuidagi ning teie sügavamaid hirme suudab ta näita ainult teile," lausus noormees ning astus peegli ette. Ta ootas kannatlikult ning umbes kümne sekundi pärast hakkas ta nägema ei kedagi muud, kui ise-ennast. Üksinduses, hirmununa. Gregor kartis nimelt seda, et tema lähedased teda hülgavad ning ta jääbki üksinda, lootes ainult ise-endale. Muidugi kartis professor ka ämblike ning muud sellist, kuid kõige enim kartis ta siiski üksindust. Peegel ei muutnud kuidagi enda peegelpilti nagu Peletis seda teinud oleks. See lihtsalt püsis nõnda, ainult Gregorile silmaga nähtav olles.

"Võtke nüüd järjekorda ning ärge palun trügige. Keskenduge ning üritage enda suurimaid hirme näha. Amorduse peegel ongi selles-suhtes hea, et ainult teie näete, mida te kardate, sest võib-olla ei ole te isegi selles kindlad. Hirmud on kõigest üks takistusest ning sellest tuleb üle olla, sest kui te lasete sellisel pisikesel asjal end häirida, on ka teie tulevik tume." Gregori ilme oli tõsine, kui ta peeglist kõrvale astus ning maast lina kokku korjas, selle kokku voltis ning kõige lähemal olevale lauale asetas, et see hiljem taaskord peeglile peale panna. Selleks, et enda tuleviku ennustada, tuleb alustada minevikust ning sisemisest olekust ning seda Zimmer teha kavatseski.

Viimaks võttis ta lauanurgal istet ning jäi vaatama, kuidas õpilased hakkama said.


Peegel: img838.imageshack.us/img838/5825/bocp.jpg

[Chris Robin]

Rasmus tõstis pilgu õpetajale, kui mees rääkima hakkas. Ah et punkte jagati ka. Ta silmad liikusid tahvli suunas, kui sinna mõned nimed ilmusid, aga ta ei reageerinud faktile, et ta punkte sai, kuidagi. Ta ei olnud ka selle pärast pahane, et Seb punkte ei saanud, sest.. ta teadis, et Sebastian ei olnud oma kodutööd ära teinud. Natukene imelik oleks selle eest punkte saada.
Aga Rasmuse pilk liikus nüüd koos õpetajaga kaasa, kuni ta tõmbas lina mingi suure peegli pealt. Kuuldes, mis peegel see on, vaatas Rasmus Sebastiani poole, et käsi sirutada ja tema kätt kergelt puudutada, aga tõmbas selle siis taas eemale, pilk kinnisem, kui enne. Ta teadis päris kindlalt, mis tema suurim hirm oli, ja ta ei tahtnud seda kohe kindlasti seal peeglis näha, seega ta püsis tugitoolis, tahtmata püsti tõusta ja seda hirmu reaalselt ka peeglis näha. Rasmus oli paar aastat tagasi peletisega kokku sattunud, ja see polnud eriti kena hetk olnud.

[Samara Soul]

Delilah pööras enda pilgu professorile, kui too viimaks rääkima hakkas ning kerge huviga kuulas ta ära, mis mehel öelda oli. Ta pööras enda pilgu tahvlile ning erinevalt Rasmusest peegeldus tüdruku näol naeratus, kui nägi, et oli samuti Slytherinile punkte teeninud. Ta ei olnud just mitte eriti palju tundides enda 'teadmistega' silma paistnud ning nüüd oli tal hea meel, et oli vähemalt midagigi head enda majale korda saatnud.

Neidise pilk liikus mehega kaasa, kui too katteni suundus ning heitnud uudishimuliku pilgu Cianile, sosistas ta: "Läheb põnevaks." Kuid kui Gregor lina asjanduselt eemaldas, muutus ka tütarlapse ilme tõsiseks ning ta muutus veelgi kaamemaks. Oli palju asju, mida ta kartis: päikesevalgus, Victoria, vampiirikütid... Neid oli lõpmatuseni. Igatsedes hetkeks enda ja Ciani paaristööd, tõusis neidis püsti ning suundus järjekorda, olles enesele üllatuseks esimene. Ta soovis siiski tunnist osa võtta, sest äkki õnnestub tal veel enda majale punkte teeninida, olgugi, et tõenäosus oli väike. Vaadanud natuke hädise pilguga professorit, astus tütarlaps viimaks peegli ette ning ootas. Ta ei näinud midagi. Peegel ei ilmutanud mingitki märki ning tütarlaps uskus juba, et tegu oli täiesti tavalise peegliga.

Kuni ta järsku nägi, et kaugelt peeglisopist paistis kellegi hägune profiil. Delilah ei suutnud eristada isiku nägu ning ta keskendus figuurile rohkem. Nüüd hakkas see lähemale jõudma ning enesele üllatuseks ei olnud tegu ei päikese, vampiirküti ega ka Victoriaga. See oli C i a n! Delilah heitis kiire pilgu üle enda õla, arvates, et noormees seisab tema taga, kuid ei - ennast ta ju peeglist ei näinud. Tüdruk vaatas taaskord peegli poole, kuid James oli endiselt seal. Tüdruk ei saanud aru. Miks peaks ta Cianit kartma? Too oli ju täiesti tavaline inimene, sõber! Neidis turtsatas endamisi. See peegel ei tööta õigesti! Kuid järgmisel hetkel langes peegli sees olev Cian peeglipõrandale ning tema silmad olid pahupidi. Noormees oli näost valge ning tolle kaelas oli kaks pisikest punast täppi, millest voolas veri põrandale.

Ning nüüd sai Delilah aru. Tema suurimaks hirmuks oli Cianist hoolimine ning seejärel seetõttu enda üle kontrolli kaotamine. Delilah ei oleks kunagi endale andestanud, kui Cianiga peaks midagi juhtuma, eriti veel Tema tõttu. Näost kriitvalge, astus vampiir tagasi enda laua juurde ning võttis enda tugitoolis istet, vaadates enda käsi, mis värisema lõid. Ta hingas sügavalt sisse ning pööras nüüd enda pilgu teistele, et näha, kuidas teised hakkama saavad.

[Chris Robin]

Sebastian oli end just mugavalt tugitooli sättinud, kui õpetaja rääkima hakkas. Ta viis hajevil pilgu linaga kaetud asjale ning muigas. Ka tema teadis, nagu tema kaksikven, mis oli tema suurimaks hirmuks ja polnud vaja seda sellest peeglist ka veel näha. Kutt heitis hetke pilgu Rasmusele ning naeratas talle kergelt. Seejärel viis ta pilgu peegli poole ja inimestele, kes seal järjekorras seisisd. Prsh! Sebastian vajus mugavamalt toolile. "Ärata, kui see tsirkus läbi saab," pomises ta oma vennale, toetas käed lauale ning pea kätele ja sulges silmad.