Sest et igav

[Chris Robin]

Ühel teisipäeval pärast tunde istus Rasmus Peksja Paju läheduses põõsa all. Üksi. Tal oli käes joonistusmapp ja pliiats, millega ta aeg-ajalt midagi kirja pani või midagi sirgeldas. Kuti ilme oli kinnine ja pilk tühi, kui ta vahepeal ümbrusesse vaatas, haigutades ka mõned korrad. Tõeliselt igav oli. Aga lossi tagasi ta minna ei viitsinud.
Miks ta aga üksi oli ja igavles? Kuna Sebastian oli taaskordselt suutnud peale tunde jääda mingi õpetaja poolt, ning nüüd pidi Rasmus üksinda olema kuni kuti karistuse kandmine otsa saab. Oeh.
Aga noh, eks ta siis kannatab ära. Kaksiku riietusest nii palju, et noormees kandis tumehalle teksasid ning samas toonis jalatseid, valget triiksärki ja samuti tumehalli vesti, mille peal oli Slytherini vapp. Seekord lipsuga polnud ta vaeva nägema hakanud. Kuti koti peal, mis asus tema kõrval, oli tema musta värvi jakk, mille kandmiseks ta leidis, et natukene liiga palav oli hetkel.

OT: Kinni.

[Cian James Harlan]

Cian astus pahaselt koolimaja uksest välja ning kõndis enda ümbrust korralikult tähelegi panemata edasi. Slytherinlasel oli kerge peavalu ja talle hakkas juba tõesti tunduma, et kool võib vahest üle visata. Kodused ülesanded küll. Paistis, et värske õhk parandas natuke ta tuju ning kui ta rahunenud oli ja oma ümbrust silmitses avastas ta end peksja paju juures.

Aeglaselt kõndis ta seal lähedal istuva õpilase poole ning märkas peagi väga tuttavat nägu. Kaksikud olid tõesti vaieldamatult kõige äratuntavamad isiksused. Seekord aga paistis noormees olevat üksinda, mitte koos oma vennaga. See äratas Cianis huvi ning kui ta oli teisele piisavalt lähedale jõudnud, ütles ta üsna vaikselt, et teist mitte ehmatada:" Tere. Üsna haruldane on sind siit üksinda leida."

Cian pani käed oma musta jaki taskutesse ning silmitses istuvat noormeest huvitunult. Lahtiste hõlmade vahelt oli näha valget triiksärki ning Slytherini värvides üsna lõdvalt seotud lipsu.

[Chris Robin]

Rasmus oli juba ammu märganud lähenevat majakaaslast, Cianit, ta oli kutti varemgi näinud ilmselgelt, aga ta ei eeldanud, et nooruk temaga rääkima hakkaks. Rasmus igatahes ei olnud väga rääkimisest huvitatud. Nagu tavaliselt. Ta põhiliselt rääkis ju vaid Sebastianiga, mõnikord ka Kay ning Zachiga, sest noh, nad ei olnud ilmaasjata kõik väga lähedased sõbrad. Võiks öelda, et lausa parimad sõbrad.
Aga Cian siiski astus talle lähemale ja kõnetas kutti. Rasmus tõstis pilgu paberilt ja vaatas kutti oma tuttava jaheda pilguga, kulm pisut kergitatud. "Nojah, eks sa märgi oma päevikusse üles siis, et nägid mind üksi," arvas Rasmus vaiksel ja külmal toonil, olles teps mitte huvitatud vestlusest. Ermahgerd, ta oli üksi. Big deal. Ta oli mitmeid kordi üksi olnud. Seb jäi pidevalt peale tunde, või oli ta Ceciliaga kusagil või kellegi teisega. Kuigi tõesti, enamuse ajast veetsid kaksikud koos.

[Cian James Harlan]

Cian pilgutas korraks majakaaslase vastuse peale silmi ning köhatas kergelt. Järsku ei osanud ta kohe midagi öelda. Rasmuse külm toon, pilk ja kogu tema olek andsid tol hetkel märku, et too ei ole vestlusest huvitatud. Hetkeks saatis ta peaaegu märkamatu pilgu tolle käes oleva mapi poole ning istus siis juba puhtalt teise reaktsiooni nägemise pärast kusagile tema lähedusse maha.

võimalikult süütu pilguga vaatas ta oma "vestluskaaslase" poole. Hetke oli ta täiesti vait ning kaalus, kas oleks targem üldse mitte midagi öelda. "Võib-olla see ei olegi nii haruldane," pomises ta väga vaikselt, nii, et majakaaslane seda vaid vaevu kuulda võis, kuid kuna nende ümbruses oli vaikne, jõudsid sõnad ka temani.

[Chris Robin]

Rasmus oli juba päris rahul, et kutt talle ei vastanud, sest ta ei viitsinud mingite pätakate häält ja sõnu kuulata, kui see pätakas ei olnud just Sebastian. Aga Cian hoopis istus tema kõrvale ja vahtis tema poole. Mida kuradit? Rasmus pigistas pliiatsit enda käes ning keeras siis mapis teise lehekülje, tühja lehe ette, et pliiats sinna toetada, aga ei joonistanud ega kirjutanud sinna midagi.
Aga ta tõstis oma pilgu kangelt, kui Cian jälle rääkima hakkas. "Mida?" nähvas kutt Ciani poole vaadates. Mis tal viga oli? Tõsiselt. Miks Sebastian endiselt kadunud oli? Elu oli nii raske noh.

[Cian James Harlan]

Cian peaaegu et võpatas, kui Rasmus talle nähvas, kuid suutis end imekombel paigal hoida. Miski teda ära jooksma ei sundinud, kuid millegipärast avastas Cian end rahustavalt mõttelt, milles ta endale kinnitas, et teine on ju ometi Ciani majakaaslane ning ka õpilane ja pealegi temast vaid ainult ühe aasta vanem.

"Ma ei öelnud midagi," ütles James ruttu, peaaegu et rahustavalt, kuid ta isegi ei olnud kindel, kas üritas rahustada Ramust, või iseennast. Poiss keeras oma pilgu väga kiirelt ära ning teeskles, et uurib süvenenult peksja pajut. Slytherinlane kortsutas kergelt kulmu, kuna teda häiris väga mõte, et miski temas väheke isegi kartis majakaaslase poole vaadata. Ta tõesti ei olnud arg inimene.

Cianile tundus, et isegi kui ta teda tüütaks, ei läheks Rasmus minema, kuna tema oli seal enne ning pigem üritaks ta teda ära ajada. Noh, Cian ei tahtnud ära minna. "Kas su vend jäi taaskord peale tunde," küsis ta jällegi üsna vaikselt, pakkudes Rasmusele võimalust teeselda, nagu ei oleks ta küsimust kuulnud ning pääseda vastamisest. Pealegi teadsid kõik, et Sebastian on palju kordi peale tunde jäänud ning ei olnudki nii imelik seda üheks variandiks pakkuda, miks Rasmus oleks kusagil üksinda.

[Chris Robin]

Rasmus mühatas kergelt. Right, ei öelnud midagi. Ta pööras oma tähelepanu tagasi paberile, mis endiselt tühi oli. Miks ta peaks saama midagi kirjutada või joonistada, kui mingi tüütu pudinas seal on? Ja esitab tema venna kohta küsimusi. Nahhui see tema probleem on, miks Rasmus üksi on? Äkki ta on Sebastianiga tülis? Aga see oli ka teada fakt, et isegi, kui nad kaklesid, siis nad ei olnud kunagi niimoodi tülis, et teineteist reaalselt ignoks ja eraldi oleks, puhtalt selle pärast, et kerge solvumine on.
Kuuldes järgmist küsimust, Rasmus pööritas silmi, aga ei öelnud midagi. Mis seal vahet on, kas ta vend jäi peale tunde või kepib mingit dorki kusagil nurgas? Mõlemad on sitad variandid ja kumbki ei meeldinud Rasmusele. Otseselt vähemalt mitte. Aga ta päris no-no ka ei öelnud. Sebastian oligi selline.

[Cian James Harlan]

Cian hõõrus korraks sõrmedega oma meelekohti ning saatis Rasmusele ühe pilgu. Ta sai aru küll, et oli teda natuke seganud, kuid ega ta sellele väga ei mõelnud. Majakaaslase käes olevat plokki nähes mõtles ta jällegi kerge huvivarjundiga sellele, kas kutt oskab hästi joonistada. See oleks küll lahe. Mitte, et ta kunagi tema pilte niikuinii näha saaks või midagi.

"Ahh, pagan küll," pomises Cian omaette, korraks pahaselt käega enda juukseid sasides. "Ma oleks ikka pidanud lendamise tundi minema." Poiss keeras pea sinnapoole, kus oli lendluudpalli väljak. Ta oli lihtsalt nendesse tundidesse mitte jõudnud. Õpetajat oli ta küll koolipeal mitu korda näinud ning ta oli õnnelik, et ta mitteosalemise eest punkte kaotanud ei olnud, kuid ajaga oli tal millegipärast nende tundide ajal alati kitsas olnud. Korraks pobises ta veel midagi lendamisest ning tõstis siis väheke hajameelselt pilgu peksja paju ladva poole.

[Chris Robin]

Rasmus oli juba üsna rahul, et Cian midagi edasi ei rääkinud ja isegi tahtis joonistama hakata, kui Cian midagi jälle pomises. Mis tal viga on?! Aga see oli lendamise tunni kohta ja Rasmuse pilk tõusis kohe, aga ta ei pööranud oma pead. Miks kutt lendamise tunnis ei olnud? Rasmus ei jätaks mitte mingil juhul ühtegi lendamise tundi vahele. Okei, siis ainult, kui ta kaksik mõjuva põhjuse sinna mitte minemiseks esitada suudaks. Rasmus parema meelega ikka käis tunnis ja ilastas õpetaja üle. No oli kuum õpetaja ju.
"Miks sa siis ei läinud?" Raske minna või? Aga Rasmus tahtis teada, miks üks terve mõistusega inimene ei käi lendamise tundides. Mitte, et ta arvaks, et Cianil terve mõistus oleks. Vastupidi.

[Cian James Harlan]

Ciani pilk liikus automaatselt Rasmusele, kui too tema sõnade peale pilgu tõstis. Slytherinlane oli kergelt üllatunud, et oli suutnud teise tähelepanu köita, või üldse teda kuidagi reageerima panna. 'Niiet siis lendamine,' mõtles ta huvitunult, tundes, et on lõpuks leidnud midagi, mille vastu majakaaslane huvi tunneb.

"Ma lihtsalt," ütles ta,"ei saanud minna." Teemat natuke kõrvale juhtides küsis ta:"Ega sa ei tea, kuidas professor puudujatesse suhtub?" Cian oleks üldse tahtnud professorist natuke rohkem teada, mitte ainult puudujate asjus, vaid üldse, et ta teaks, kuidas ta käituma või mida tegema peaks. Cian ei olnud tegelikult lendamises üldse mitte halb. Kui Rasmus tõesti lendamisest huvitus, siis võis ta osutuda väärtuslikuks infoallikaks.

[Chris Robin]

Rasmus mühatas kergelt ning suunas pilgu tagasi paberile. Loomulikult ta huvitus lendamisest. Ta oli nende maja lendluudpalli võistkonnas ju. Ja käis peaaegu kõikides tundides. Kuigi ega neid tunde tal just vaja ei olnud.. ta käis nendes õpetaja pärast, mitte selleks, et midagi õppida. Tal oli juba selge kõik, mis olla saab. Või noh, peaaegu kõik. Aga ega Benjamin ei saanudki kõike õpetada. Ise pidi ka harjutama. Ja seda Rasmus ka tegi.
Uue küsimuse peale kortsutas Rasmus kulmu. Ta ei hakka Benjaminist rääkima ju. "Ei tea," vastas Rasmus pilku paberil hoides. Ei teadnudki. Kaksikud igatahes ei olnud mingit karistust või midagi saanud, kui nad puudusid ja siis järgmisesse tundi läksid. Seega ju õpetajal oli ükskõik või midagi.

[Cian James Harlan]

Cian teadis küll, et Rasmus Slytherini maja lendluudpalli võistkonnas ajaja oli ning samuti oli seal ka tema kaksikvend Sebastian. Ta oli millalgi isegi näinud, kuidas võistkond harjutas. Oma majale elas ta võistluste ajal ka loomulikult kaasa. Rasmus tundus olevat lendamises väga osav ning seega tabas James end ühelt mõttelt.

Cian lasi korraks pilgu üle Rasmuse käes oleva tühja paberi ning siis vaatas ta korra talle otsa. "Kas sul on midagi selle õpetaja vastu?" küsis ta kergelt kulmu kortsutades. Poiss oli juba enne napisõnaline olnud, kuid lendamisest rääkides tundus midagi olevat muutunud. "Ta ei paista sulle meeldivat," lisas ta seejärel ning kergitas korraks justkui küsivalt kulme.

[Chris Robin]

Rasmus kortsutas natukene kulmu ja tõstis pilgu, et hoopis lossi suunas vaadata. Kui kaua Sebastianil läheb? Äkki ta peaks lossi minema ja kutti otsima. Sest Seb ei oskaks ilmselt tulla teda siia otsima. Tho ta oli maininud, et võib õue minna sel ajal, kui kutt oma karistust kannab. Ciani küsimused hakkasid talle tõsiselt närvidele käima.
"Kas sul midagi paremat ei ole teha, kui lolle küsimusi küsida?" küsis Rasmus Ciani poole vaatamata, pliiats ikka paberile toetatud. Ta peaks midagi kirjutama või joonistama. Ta tahtis, aga inspiratsioon järjest kadus. Äkki tekitaks mõne uue loitsu. Aga see kuradi laps tema juures oli nagu motivatsioonitakisti.

[Cian James Harlan]

Cian vaatas nüüd veidike tõsisema näoga slytherinlase poole enda kõrval ning kortsutas vaevumärgatavlt ka kulmu. Cian oli enamiku inimeste arvates üsna hea vestluskaaslane, ning tavaliselt, kui ta kellegagi rääkima hakkas, või midagi küsis, ei olnud nad nii kinnised ning tõrjuvad. Samuti ei nähvanud nad talle vastuseks, vaid suutsid end piisavalt palju kokku võtta, et anda üks korralik vastus.

Kuidagi ei paistnud see Ciani olemisest välja, kuid ta oli isegi väheke rohkem kui natuke ärritatud, et teine pidas teda vaid tüütuseks ning mitte isegi majakaaslaseks vaid peaaegu et nõdrameelseks. Noormees keeras pilgu Rasmuselt ära ning ütles võib-olla veidi teravamalt kui plaanis:"Imelik lugu, sest kui arvestada seda korda, kuidas sa professor Lanterit ükskord söögisaalis vaatasid, võiks arvata, et oled temasse armunud."

Nagu muuseas sirutas noormees korraks selga ning lasi end selili murule. Samas hoidis ta ka tähelepanu Rasmusel, üritades tema reaktsioonist välja lugeda, kas teine on veel rohkem ärritatud, või suutis ta lõpuks tolle kinnist olekut mõjutada.

[Chris Robin]

Rasmus ainult kergitas natukene kulmu. Jaah, see teema tõsiselt häiris teda praegu, aga kutt ei näidanud seda kuidagi välja. Erinevalt oma vennast suutis ta enda fassaadi väga-väga hästi hoida. "Tõesti väga imelik. Peaksid vist silmaarsti juurde minemist kaaluma. Aga mis on veel imelikum, on see, et üks kuuenda klassi õpilane ei oska oma suud pidada, kui temaga vestelda ei soovita." Aga Rasmus ei kavatsenud ise lahkuda. Ta istub seal veel, kuni on enam-vähem kindel, et Sebastianil on karistuse kandmine möödas, ning kui Sebastian ise pole välja ilmunud, siis läheb ta oma kaksikut otsima.