|
|
Post by Chris Robin on Jul 3, 2013 15:26:30 GMT 3
Sebastian kergitas oma kulme ning jälgis Deliat kahtlevalt. Mida kuradit see tsikk tarbis? Ja kui ta kihvad nähtavale tulid ja silmad tumedaks muutusid, tõmbus Seb tüdrukust eemale. "Mis sul viga on?" küsis Sebastian kulme kortsutades. Vabatahtlikult ta deemoniga küll mingeid lepinguid ei sõlmi. Tsikk oli mingi hull ju. Iseasi, kui temaga juhtuks midagi nii, et ta hiljem enam juhtunut ei mäleta või ei taha mäletada ja sestap sellest ka ei räägi. Tüdrukult peksa saada oleks üsna mark.
Hetkel aga põrnitses Sebastian tüdrukut äärmise kahtlusega. "Misasja sa tarbinud oled?" küsis kutt. Okei, peol ta arvas, et Delilah oli mingit narkot teinud, aga nüüd oli see asi juba liialt kahtlane. Mingi võlukunst? Sebastian oli vampiiridest ja libahuntidest ja muudest üleloomulikest värdjatest kuulnud, aga raske oli uskuda, et mõnda neist reaalselt siia kooli lubatakse. Tõsiselt kahtlane.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jul 3, 2013 19:06:36 GMT 3
Delilah kergitas üllatunult enda kulme, sest Sebastiani reaktsioon oli kõike seda, mida neidis oodanud ei olnud. Ta oli uskunud, et Collins paneb jooksu või läheb koheselt karjudes enda kalli kaksikvenna juurde ning räägib talle kõigest, kuid seda ei juhtunud. Too ei uskunud ilmselt endiselt enda silmi, seega otsustas tütarlaps asja talle veidi lihtsamaks teha: tütarlapse silmavalged olid nüüdseks täiesti süsimustaks tõmbunud ning tolle pikad teravad kihvad ulatusid kõvasti üle neidise alahuule. Tema nahk helkis pimeduses ning see oli muutunud külmemaks kui muidu.
"Natuke inimverd ning natuke ka vampiiriverd. Üsna maitsev, kui aus olla," vastas Delilah lõbustatud ilmega, lastes noormehest lahti, astudes tagasi. Ta oli jällegi enda seljaga vastu rõsket lossiseina takerdunud ning järgmisel hetkel oli ta jällegi see Delilah, keda Sebastian oli ilmselt harjunud nägema. "Saad nüüd aru, miks mul on täiesti ükskõik, mida sina või keegi teine sellest arvab, et ma gryffindorlastega suhtlen? Sest mul on suuremaidki jamasid, kui mingi majadevaheline võimuvõitlus." Neidis ohkas ning järgmisel hetkel oli tema ilme nukker. Ta lõi enda pilgu maha ning põrnitses enda sussides olevaid varbaid. Tal oli ebameeldivalt soe. "Oleks tore, kui sa sellest kellelegi ei räägiks. Palun," lausus neidis vaikselt ning vaatas tõsiselt majakaaslasele otsa. Sellest võis ju ka Sebastianile kasu olla - tütarlaps võis vabalt talle loovutada enda verd, mis oli ravim kõikidele haigustele. Palju parem ravim, kui need, mida haiglatiivas jagati.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jul 4, 2013 11:06:24 GMT 3
Sebastian jõllitas tüdrukut põlastusega. Inimverd? Vampiiriverd? Reaalne oli see tüdruk või? Tho need kihvad ja silmad ei olnud küll ühegi loitsuga võimalikud. Sebastian taganes veidi, pilk endiselt täis tülgastust ja põlastust. "Mida sa teed siin koolis? Haige friik!" pomises Sebastian taganedes. Tõsiselt haige oli see... olend ikka. Isegi kui Delilah muutus tagasi normaalseks. Hui ta ei räägi, milline friik nende majakaaslane on. Rõve elukas. Seb vaid turtsatas õelalt tüdruku palumise peale ning keeras talle selja, kiirustades tagasi puhketuppa. Rasmus on esimene, kes sellest kuuleb ja siis Kay ja Zach. Muidugi nad arvavad, et Seb on mingi laksu all, aga küll nad lõpuks teda usuvad. Ja siis kuuleb terve kool sellest, milline friik Delilah on. Edu talle siis.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jul 4, 2013 18:16:48 GMT 3
Delilah vaatas noormehele järgi, mõeldes hetkeks tolle sõnade üle. Sebastianist oligi muidugi arvata, et too kitule läheb, sest mida muud ühelt slytherinlasest tallalakkujast arvata oli. Kuid vähemalt oli Delilah nüüdseks kindel, et noormees jätab teda rahule ning hoiab temast võimalikult kaugele. Ning mis puutus neisse, siis küll ta ka selle olukorra ära klatib. Vampiire ju e i olnud olemas! Endamisi selle üle mõtiskledes kadus ka tütarlaps mõne aja pärast puhketuppa, et sealt magamistuppa minna ning natuke magada.
|
|
