Sõõlamine Suures Saalis

[Alicia Green]

Käes oli taaskord September, esimene koolipäev niipaljudele noortele inimestele. Samuti esimene koolipäev paljudele neile, kes juba koolis käisid ning nüüd peale suvevaheaega tagasi kooli tulid. Alicia istus Gryffindori lauas, tema ümber olid sõbrad ja koolikaaslased. Tüdruk tundis ennast nii hästi, talle meeldis Sigatüükas olla. Rohkem, kui kodus. Viimaks avanesid Suure Saali uksed ning sisse tuli professor McGonnagal, kes oli jäänud väga vanaks, kuid siiski liikus ta oma eale uskumatu kiirusega ning graatsiaga. Tema järel tulid saali väikesed lapsed, kes pidid kohe saama kõik sõõlatud. Alicia jälgis huviga, mis saama hakkab.

[Chris Robin]

Christopher ja Christian suundusid saali kahekesi. Mitte otseselt teiste ussidega koos, aga siiski suhteliselt nende seltskonnas, sest nad kõik tulid ju vangikoobastest. Nüüdseks olid riided vahetatud ja Chrisid kandsid mugavaid koolivorme, mis muutsid nad täiesti äravahetamiseni sarnasteks. Nad kandsid musti pükse, musti kingi, tumehalle Slytherini vapiga veste, valgeid triiksärke, Slytherini värvides lipse ja musti peaaegu maani keepe, mille kapuutsid olid seest tumerohelised. Mõlemal kutil olid kapuutsid peas, kui nad saali tormasid ja kohe suure vile ja lauluga Slytherinide laua taha maandusid. Mõlemad kutid tõstsid hoolega endale süüa taldrikutele, tegemata väljagi neist pisikestest pundardest, kes saali toimetati. Alles siis kui juba lapsukestele mütsi järjest pähe prooviti, pööras Chris oma tähelepanu sinna suunas. Üks tumedate juustega pisike tirts istus parasjagu toolil. "Gryffindor," ütles Chris surmkindlalt, lõbus muie huulil ning viis pilgu vennale, teades, et too temaga nõustub. Saab teada, kas neil on õigus ka. Kindlasti oli. Arvamine, kes mis majja saab, oli kaksikute üks lemmikumaid mänge.

[Chris Robin]

Chris vajus teistest Slytherinlastest välja tegemata oma venna kõrvale istuma ning kuhjas oma taldrikule sööki, panemata ka pisikesi tähele. Ta hoopis sättis kiirelt oma kapuutsi ning võttis ampsu oma söögist, tõstes pilgu siis, kui ta vend ühe maja nimetas. Ta suunas pilgu väikesele tüdrukule ja naeris vaikselt. "Gryffindor," nõustus noormees oma venna poole vaadates. Hetke pärast kõlaski ka Sõõlamiskübarast sõna "Gryffindor!" ning Chris tõstis oma rusikas käe, et neid Chrisiga kokku lüüa, samas kui pisike plika hõiskava laua poole tuterdas. Järgmisena taburetile istuvat heledapäist tüdrukut silmitsedes arvas Chris, et tema ehk sõõlatakse Hufflepuffi.

[Chris Robin]

Chris lõi vennaga rusikad kokku ning asus samuti asjalikult sööma. Nom nom! Järgmise väite peale noogutas kutt asjalikult. "Raudselt Huff," sõnas ta ning tüdruk sõõlatigi sinna. "We still got this!" muigas Chris lõbusalt ja lõi oma rusika jälle vastu venna rusikat. Seejärel haaras ta laualt kernekausist lusikatäie herneid ja väänas lusikat veidi enda poole, sihtides enda vastas istuvat ussi. Chris lasi väiksest katapuldist lahti ja herned lendasid kõik tema vastas istuva Slytherinlase näkku. Chris purskas lõbusalt naerma ning surus lusika tagasi kaussi, et endale nüüd taldrikkusse herneid koguda ja seejärel kuhjas vennale ka neid.

[Chris Robin]

Chris naeris, kui Chris temaga nõustus ja lõi vennaga jälle rusikaid kokku, ise vägagi rahulolev. Kutt turtsatas veel rohkem naerma, kui Chris nende vastas istuvale Slytherinlasele herneid näkku lennutas. Muidugi herned näkku saanud tüüp eriti rõõmus selle üle ei olnud, aga polnud neil aega tema muredega tegeleda. Chris sirutas hoopis käe, et endale mahla kallata ning kallas seda Chrisilegi, samal ajal, kui teine neile herneid tõstis. "Meile ka keegi tuleb?" küsis Chris natukene nurisedes, kui siiani ühtegi last Slytherini sõõlatud ei oldud.

[Chris Robin]

Chris silmitses lapsi hoolega kui Chris nurises, et neile kedagi ei tule. "See punapea äkki?" pakkus Chris lõbusalt ja osutas järjekorras viiendale lapsele, kes tagasihoidlikult oma vormi varrukaid sättis. "Kellele me täna öösel sooja vett voodisse kallame?" küsis Chris lõbusalt venna käest ning itsitas asjalikult. Oh, viimane aast tuli maksma panna. Kõik prankid tahtsid mängimist ja neil oli meeletus koguses inimesi, kelle peal neid mängida. Olid need siis majakaaslased, teiste majade õppilased või isegi õpetajad. Kõik saavad sel aastal neid kahte tundma.

[Jason Coleman]

Jase oli liikunud aga suurde saali suhteliselt viimaste seas. Uksel peatunud lükkas ta üsnagi stiilinäitena ühe kuuenda klassi dorgi kummuli, ning astus viisakalt ta vasaku käe sõrmedele. Vabandavalt talle otsa vaadanud seisis kutt veel mõne momendi seal peal, ning alles siis sammus edasi roheliste laua suunas. Pisikesed ajasid ta pea valutama, ning sellest tingituna, tuli lihtsalt dorke piinama hakata. Oma võlukepi kindlalt taldriku kõrvale viinud, kui end mugavalt istuma oli sättinud kinnitas ta esialgu silmad punaste suunas. Kiire viipe saatel tõstis ta ühe peekritest õhku, ning lasi sellel siis selle omaniku sülle lennata. Üsnagi kiirelt süvenes ta siis oma majakaaslaste tegevusse, kui viimaks sõõlamine ka alguse sai. ''Lõpuks ometi,'' jäi ta kulm kortsu kiskumas vaatlema kes siis kõige suurema privileegi osaliseks saab ja nende lauaga liitub. Kaksikute tegemistele ta ei hakanud tähelepanu pöörama. Enne lauda istumist oli ta neile laialt naeratades noogutanud. ''Toidusõda kõlab hästi,'' muheles seitsmendik viimaks laialt, kui seda muidugi dorklastele pähe määrida pidi proovima. Aga mitte veel, aega ju ometigi on. Selle asemel ladus ta oma taldrikule toitu, ning piidles vahepeal ka räsitud kübarat. Seljas oli noormehel nagu alati hele triiksärk, mille peal must käisteta kampsun, ning roheline lips kaunistamas seda kompotti. Juuksed endiselt üsna pahupidi.

[Samara Soul]

Viimaks oli see rongisõit läbi ning saades enda pagasihunnikust lahti, suundus Samara koos teistega Sigatüüka poole. Ta kandis nüüdseks seljas enda koolivormi (must helehallide ruutudega seelik, valge triiksärk, kaelas Gryffindori värvides lips ning selle peal tumehall vest, mille ääred olid Gryffindori värvidega ääristatud. Jalas olid neiul musta värvi põlvikud ning paksu tallaga New Rock' saapad, mis kõndides tümpsuvaid helisid tekitas), mille rinnal ilutses Koolivanema märk. Neidis kandis seda uhkusega ning see peegeldus tema veidi üleolevas naeratuses kui ta Saali sisenema hakkas.

Lükanud pika ronkmusta juuksesalgu kõrva taha, seisatas neidis järsku, märgates, mida Jason ühele nooremale Gryffindori õpilasele teeb. Tütarlapse süda jättis löögi vahele ning ta pigistas võlukeppi enda käes. "Preili Soul, hop-hop nüüd," lausus Gryffindori majavanem neidise selja taga just siis, kui tütarlaps hakkas Jasonile järgi minema.
Tüdruk võpatas ning suundus õpilase poole, kes endiselt maas kössitas. Aidanud ta lohutavate sõnadega püsti, juhatas Sam õpilase Saali ning vantsis ise aga... Slytherini laua poole.

Juba eemalt tundis ta, kuidas teised ussid teda jõllitavad, hüüdes teda imelike nimedega, millele tavaõpilane ilmselt solvunudki oleks. Kuid Samara ei pidanud end tavaliseks. Ning ta teadis, et Jasoniga on tal ammu kana kitkuda.
"Ära eksisid või?" küsis üks slytherini bitch kulme kergitades. Samara ei teinud tollest maost väljagi vaid kummardus üle Jasoni õla, pikad ronkmustad juuksed tolle nägu piiramas. "Kell üksteist, Keelatud Metsa äär, mina ja sina," sosistas ta pahinal noormehele kõrva, olles ilmselgelt uhke selle üle, et ta üldse julges noormehele sellist ettepanekut välja tuua. Kuid tal oli kõrini sellest, et Jason teistest üle sõitis. Kõrini sellest, et too endast nii faking heal arvamusel oli. Kõrini sellest, et ükskõik, kui palju neidis ka ei üritanud, ei suutnud ta noormeest vihata.

Ajanud end taas sirgu, suundus Samara Gryffindori laua juurde, võttes Alicia kõrval istet. "Täna tuleb põnev õhtu," sosistas Samara laialt haigutades sõbrannale, plaksutades samal ajal poisile, kes Hufflepuffi sõõlati.

[Chris Robin]

"Võib-olla tõesti," nõustus Chris lõbusalt, kui seda punapead silmitses. Armas pisike oli. Uue küsimuse peale naeris Chris ja vedas pilgu mööda lauda ringi käima. "Jasonil?" pakkus Chris muiates. Talle polnud see kutt kunagi eriti meeldinud. Aga eks Chrisid olid veidrad ka, oma majakaaslaste suhtes ka. "Me peaks valima paar väikest, kes Slytherini saavad ja nemad välja koolitama, ei saa neid õpetajaid ju ilma pranksteriteta jätta," lisas Chris lõbusalt. Ta jälgis hetke sõõlamist, see pisike punapea saigi Slytherini, olles esimene, kes nende majja sõõlati. Chris plaksutas asjalikult, võttis lonksu mahlast ja vedas silmad taas Chrisile, et mis tema kõigest arvab.

[Jason Coleman]

Jase oli hakanud üle laua ühe majakaaslasega juttu ajama, kui kellegi pikad juuksed ta taldrikusse otsapidi juba ulatusid. Kuulnud Samara häält kiskus seitsmendiku kulm raskelt kortsu. ''Kas teil seal dorkide seas pole kutte, keda rajalt maha tõmmata?'' Saas ta pilguga Samara minema, ning turtsatas. ''Looda sa, et ma kohale tulen.'' Kommenteeris ta kiirelt, kui siis silmad oma taldrikule viis. Seda ringi vahetades ühe puhtaga, mille pisikeselt eest võttis märkas ta Chrisi pilku endal. ''Unusta heaga ära,'' ei tahtnud ta teadagi mis plaan neil kahel tolal oli. Need valisid ju täiesti utoopiliselt oma ohvreid. Nagu lasteaed ausõna. Jase lasi lipsu lõdvemaks, ning täitis uuesti taldriku.

[Chris Robin]

"Jaa, Jasonil," noogutas Chris asjalikut ja pistis suu herneid täis. Ta nõustus alati oma vennaga. Väga-väga harva kui need kaks erimeelt olid. "Mhmh," noogutas Chris taas Chrisi jutu peale ning jõi oma mahla. Ka tema plaksutas ja hõiskas lõbusalt kui nende majja sõõlati too neiu. Nüüd ilmus aga laua juurde, üks Gryffindorlane ning Chris pistis hoolega oma suu herneid täis ja sülitas siis neid toredaid rohelisi "kuulikesi" Samara pihta. Mis ta kolab nende laua juures seal ja nillib Jasoniga! Blowjobi peaks dorkide laua äärest ka saama!

[Chris Robin]

Chris ei pööranud Jasoni sõnadele tähelepanu, või täpsemalt, ta ei märganud, et mees üldse oma suud millekski kasutanud oli. Dorki poole vaatas temagi kahtleva pilguga, turtsatades naerma, kui Chris tema pihta herneid sülitas. "Tubli!" kiitis Chris rusikat tõstes, et jälle seda Chrisi omaga kokku lüüa. Fistbump oli ikka oluline, kui ägedaid asju teed! See tehtud, võttis Chris uue ampsu oma toidust ning jõi mahla peale, vedades pilguga üle kõigi. "Kas me paneme midagi kunagi põlema ka?" küsis Chris. Ta tahtis kogu aeg midagi põlema panna või õhku lasta!

[Chris Robin]

Chris lõi Chrisile fistbumpi kui vennas teda kiitis ning naeris lõbusalt. Ta uuris hetke saalis ringi, mis veel huvitavat toimub ja jälgis hetke parasjagu sõõlatavat pisikest. Aga uuesti pilgu lauale viinud, märkas ta Jasoni võlukeppi. Kutt sirutas end kohe üle laua ja krahmas võlukepi oma kindlasse haardesse. "Tšeki seda roigast!" kilkas Chris naerma puhkedes ja vehkis korra kepiga. "Nagu kardinapuu!" muigas kutt lõbusalt ja tegi sellega paar liigutust laua kohal, nagu vehiks mõõgaga, ajades sedasi oakausi lauale pikali. Selle peale naeris Chris vaid lõbusalt.

[Chris Robin]

Chris viis pilgu jälle Chrisile, kui kutt seal siputama hakkas ja purskas naerma, kui nägi, millise võlukepi Chris enda haardesse sai. "Oh my god!" naeris Chris lõbusalt. Ta tõmbus veidi eemale, et Chris sellega ikka vehkida saaks asjalikult. "Mida sa sellega kompenseerida üritad?" küsis Chris naerdes Jasoni käest. Oli ju Jasoni oma. "Pükstes midagi puudu?" küsis Chris enda võlukeppi välja võttes, mis oli ikka normaalse suurusega, ning osutas sellega Jasoni peale, et tema püksid avada. Vaatavad järgi kohe!

[Jason Coleman]

Jase kergitas pisut üllatunult oma kulmi, kui üks Chrisidest ta võlukepiga poole sõnapealt vehkat tegi. ''Me oleme seitsmendat aastat klassivennad ja te tolad avastasite alles nüüd?'' Pööritas ta märkamatult juba oma silmi, ning keskendus siis uuesti söömisele. Nagu teda väa huvitaks see võlukepp? Uue muretsemisega ei tohiks ka probleeme olla. Kui teine kaksik ta pükste kallal toimetama hakkas turtsatas Jason lõbustatult. ''Äkki kannatad õhtuni ära? Või tahad reaalselt, et ma kogu kooli ees püksata olen?'' Ei lasknud noormees seda endale rohkem mainida, ning vedas siis ise oma püksid jalast. Need kusagile dorklaste lauapoole teele visanud jäi ta küsivalt kaksikuid silmitsema. ''Teie huumor on must,'' oli ta sellega juba isegi harjunud.