Tõuseme õhku ja teeme pauku!

[Jason Coleman]

Seitsmendik oli ilmselgelt leidnud oma jalad jällegi liikumas väljakule, kus talle meeldis vaat et rohkemgi kui, kodus olla. Vaevu sai noormees lossist väljuda, kui ta oma luual juba jalad maast kangutas, ning suure hooga mööda väljakut ringi kihutama hakkas. Juuksed olid täielikult tuule sasida, ning ta sõrmevabad kindad olid kindlalt ümber käte. Käed hoidsid pingevabalt luuavarrest(Hahaha, Hari.) ning ta silmad olid suunatud aina kõrgemale. Noormees tõusis ja seda täpselt niipalju, kui ta oli kindel et alla ei lenda, kui siis järsult oma nina maa suunas keeras, ning sinna põrutama hakkas. Sekund enne kokkupuudet maaga jõnksatas luud, ning noormees viis rahulolevalt oma silmad mööda väljakut ringi liikuma. Ta polnud jõudnudki ju vaadata kas siin üleüldsegi keegi eksisteerib ka. Mõni dork oleks kena olnud küll, kuid ega majakaaslasest ka ära ei oleks öelnud.

OT: Tulge kõik, kes tahavad

[Emily E. Jones]

Enda truu luud kõrval, millega on Emily juba kolm aastat Gryffindoris võistkonnas mänginud, istus näitsik väljaku ääres pingil, punudes enda pikki punaseid juukseid punupatsi. Vahel meeldib tüdrukule nalja visata, et sõõlamiskübar otsustas tüdruku saatuse tema juuste värvi põhjal. Need olid peaaegu sama punased kui Gryffindori majavärv. Vähemalt lendluupalli võistlusvormi kandes sobivad need kaks omavahel hästi kokku. Patsi jaki krae alla peitnud, tõmbas neidis kergelt sõrmedega läbi tuka ja tõusis pingilt püsti. Luua sõrmede vahele võtnud, kuulis ta vuhinat, kui keegi väljakule lendas. Pruunid silmad areeni kohale viinud, leidis ta kiirelt kõrgustest ühe musta täpi, mis mingi hetk muutus järjest suuremaks, kui viimane täiskiirusel maapinna poole kihutas, tõmmates viimasel hetkel nina üles, vältides vägagi valusat kokkupõrget. Umbes sedasi lõppes siiski Emily kolmas mäng, kui sai vastaste tõrjuja käest klommiga pikku külge ja nina ees maa poole lendas. Õnneks polnud ta maapinnast eriti kõrgel.
"Show-off," pööritas Em silmi, tuues kuuldavale ka vaikse turtsatuse. Mõned sekundid hiljem oli ka tüdruk õhus, istudes käed lahti luual, et enda sõrmedeta kindaid kätte panna, samas pruuni silme teisel lenduril hoides, pole vaja, et tahtlik või mitte tahtlik õnnetus juhtuks.

[Jason Coleman]

Kuna Jase oli oma jalad hetkeks isegi maha pannud pidi ta luua uuesti lendu saatma, kui eemal üht punapead märkas. Ilmselgelt dork, kinnitas noormees omale, ning liugles siis üsnagi suurel kiirusel neidise suunas. Temast korraliku hooga mööda tuhisenud saatis kutt möödudes oma silmad hetkeks neiule, kes seal midagi käed lahti üritas. Nojah, dorgid ei kõlba ju mitte millekski. Jase võttis suuna taaskord taeva poole, ning varsti oli ta muutunud jällegi vaid mustaks täpiks - kui teda maapinnalt vaadelda. Seekord Jason niipea alla ei plaaninud minna. Las hoiab oma silmad ülevalt Emily suunas. Neiu talle tuttav väga polnud, kuid ilmselt oli tegemist ühe dorgi võistkonna mängijaga - kuna nägu oli siiski meeles, ning need vastikult punased juuksed. Jase väristas end kiirelt, ning lasi siis ka käed luuast lahti, ning ristas need üleüldsegi rinnal. Vaevalt eit talle järgi sinna kõrgustesse tulla julgeb.

[Emily E. Jones]

Vasaku käe kinda pidi Emily siiski ära võtma korraks, et see hetk hiljem tagasi kätte pista. Peaks selle kinda ikka õhtul ette võtma ja peopesas oleva padja korralikult kinni õmblema. Veel parem variant on lihtsalt kiri saata vanematele, et nad talle uue paari kindaid ostaksid. Ega üle kahe aasta pole sama paariga mõtet mängida. Kuluvad ära ja õmblused lähevad lahti. Parandamise loitsuga on Em neid juba kolm korda vähemalt paikanud. Kui Slytherini poiss temast korraga mööda tuhises, haaras Em kindlalt ühe käega luuast kinni, kui viimane otsustas teha ühe keeru, mis asetas tüdruku hetkeks pea alaspidi rippu. Õnneks oli hoog ikka piisavalt suur, et Emily lõpetas kindlalt jalad all pool ja pea üleval. Pruunid silmad ülesse viinud, kus Slytherini uss talle üleolevalt otsa vaatas. Kui ta oleks vaid mõne klommi kaasa võtnud. Tollele kutile kuluks paar kõvemat matsu pikku pead ära. Emily liikus mõned meetrid kõrgemale, hoides noormehega vahemaad. Rohelistest vangikoopa ussikestest võib kõike oodata. Äkki kaetab ta veel ära.

[Jason Coleman]

Suutnud neiu oma hooga tasakaalust välja lüüa muheles noormees laialt. Ilmselgelt oli ta plaan läbi läinud, ning dork sai jälle ta peale pahaseks. Huvitav palju ta välja suudab kannatada? Jase lendles mõne hetke veel kõrgustes, kui siis viimaks oma luua otsa äärmise enesekindlusega Jones'i suunas võttis. Hoogu kasvatanud oli neiul valida kas kokkupõrge, või hakkab eest ära lendama. Jase oli enda lennuoskustes aga niivõrd kindel, et tema ei plaaninud kindlasti mitte alla anda, ning kui vajadus tekkis oli ta nõus neiut ka veidike sõnadega pilduma. Võlukepp oli tal kindlalt rinnataskusse fikseeritud, kui seda peaks vaja minema. Kunagi ei teadnud, mis nende lollikeste peas võis toimuda, ning millega nad järgmisel hetkel lagedale plaanisid tulla. Mõned loetud sekundid veel, ning kokkupõrge pidi aset leidma.

[Emily E. Jones]

Emily endast väljaajamiseks peab Jason ikka kõvasti pingutama. Tal on olnud viis aastat aega noormehe suguste ussidega harjuda ja õppida neid taluma ning kuues aasta käib hetkel. Kui noormees enda luua uuesti tüdruku poole pööras, kergitas Em õrnalt kulmu. Täitsa huvitav vaadata, millega tüüp nüüd välja käib või kui kaugele tema fantaasia üldse küündib. Silmitsedes, kuidas Jason hooga tema poole lendas, lubas näitsik endale pisikese muige. Kuskilt sügavalt mälusopist meenus tüdrukule suvi, mis oli aasta enne kui ta kirja Sigatüükast sai. Naabruskonna lastega sai tihti selliseid julgustükke ette võetud, kuid luudade asemel olid neil rattad. Emily valiti alati oma kamba julgeimaks, kes pidi proovikivi läbi tegema ning ainukene kord, kui ta kaotas, oli tegu esimese korraga. Edaspidi ei pööranud ta kordagi kõrvale, sest teadis, et vastane keerab ikka eest ära, kui tüdruk seda ei tee. Kumbki ei tahtnud ju oma ratast lõhkuda.
Veendunud, et võlukepp saapasääres on kindlalt alles, hoidis Em kahe käega luuast kinni, jälgides ainiti Colemani. Vaevalt too tüüp soovib enda luuda lõhkuda või ise mõne luu murda, seega kõrvale keeramine viimasel hetkel polnud välistatud, aga seekord võis ka näitsik ühe pisikese kõrvale põike teha. Targem annab ikka järele.

[Jason Coleman]

Täpselt nii nagu alati ei kavatsenud Jase küll kusagile end keerama hakata. Polnud väga mõistlik, ning pealegi oli tema alustanud seda dorgi kiusamist. Nagu alati võis ta mõnda aega kõndida ringi luu katki või mõni kena arm nägu kaunistamas. Saanud aga aru, et plikal on üsnagi tugev iseloom, ning ka tema ei plaani liikuda kortsus noormehe kulm, ning selleasemel et hoogu vähendada või seda üldsegi pidurdada andis ta päris korralikult seda aga juurde. Jase oligi kohati hulljulge, ning tegi asju millest teised isegi und ei julgenud näha. Pealegi oli elu elamiseks, ning miks seda üldse elada, kui on plaan rahulikult elada. Jäänud end vaikselt ka veidike kahelepoole kallutama ei saanud ju Emily sugugi kindel olla kuhu poole noormees end temaga kokku põrgates kallutab. Ilmselt läheb luud katki, kuid neid on maailmas rohkem kui küll, ning Jase seda ei muretsenud ammugi, et vanemad vihaseks saavad. Kuni oli millest kõike võtta tuli seda lihtsalt teha.

[Emily E. Jones]

Kerge muie ei kadunud Emily suult kuhugi, kui tema pruunid silmad jälgisid aina lähenevat Colemani ussikest. Tundub, et kaks jäära on kokku sattunud, kellest kumbki ei soovi alla anda. Eks ole näha, kuidas see huvitav julgustükk lõppeb. Enda luuda ei kartnud ka näitsik katki teha, arvestades, et peaaegu iga mäng seab ta end mitmeid kordi olukordadesse, kus see reaalselt ka võimalik oleks. Just selleks juhuks on neidisel kapis ka teine sõber, kelle näol on tegu täitsa rohelise lehekesega. Paar nädalat enne kooli algust oli isa talle selle ostnud ja hetkel ootab Elizabeth aega, mil vanaga ei saa enam sõita, et uus kasutusele võtta.
Mida lähemale Jason talle jõudis, seda kõvemini hakkas süda tüdruku kõrvades taguma. Aga ta ei tohi alla anda, juhtugu mistahes. Kõrvale ta ei põika ja vaadates tüübi sõidustiili, mis meenutab purjus inimese juhtimist, siis oli kaks võimalust - kas noormees oli veidikene kahtlev või püüdis Emilyt segadusse ajada. Hetkel oleks neidis julgenud panustada kogu oma kulla teise variandi kasuks.

[Jason Coleman]

Jasoni näol olev muie kasvas, kui ta siis viimasel momendil oma silmad sulges, ning kogu oma raskuse ning hooga neiule sisse kihutas. Momentaalselt tundis ta, kuidas nägu kleepuvaks muutus, ning ta kõrgust kaotama hakkas. Pead raputanud ei suutnud ta enam Emilyt kusagilt leida, ning ilmselgelt oli tal tegemist enda naha päästmisega. Seitsmendik pidi nentima, et punapea oli paraja julgustükiga hakkama saanud, ning kui mees viimaks murule prantsatas viis ta silmad oma luuale, et selle seisundis veenduda. Kõigepealt siiski olulised asjad ja alles siis omaenda tervis eksole. Luud oli natuke kannatada küll saanud, kuid enamuse kokkupõrkest sai siiski seitsmendik. Mis seisus plikatirts oli? Jase hingas kiirelt sisse, ning viis oma verise näo neiut otsima.

[Emily E. Jones]

Emily needis end mõtte eest paigale jääda, kui Jason siiski viimasel hetkel talle sisse sõitis. Kuna kutt oli temast vähemalt kaks korda suurem, polnud neidise luualt maha paiskamine eriti raske. Loomulikult suutis ennist kokkupõrkel noormehe luud täpselt näitsikule roietesse sisse sõita. So few broken ribbs pole üldsegi välistatud. Õnneks elavad nad maailmas, kus on luid võimalik kokku kasvatada loitsude ja võlujookide näol. Kuigi vestlust kooli ravitsejaga teemal, kuidas tüdruk need vigastused sai, sooviks neidis vältida. Eks ta ei soovi tunnistada oma põikpäisust.
Minutite pikkusena tundunud kukkumine sai viimaks läbi, kui Emily vasakule küljele kukkus, sama poole käsi vägagi vale nurga all osaliselt keha all ja osaliselt selja taga lebamas. Emily tundis suus vere maitses, mis ajas teda iiveldama. Iga rakk tema kehas valutas ning hetkel tundus, nagu oleksid kõik tema luud katki ja mitte kahest või kolmest kohast, vaid lausa kildudeks. Suhu kogunenud vere välja sülitanud, keeras Emily end sellili, hoides pruune silmi suletuna. Pealt näha polnudki tüdruk eriti viga saanud, kui peopesa suurune verevalum silma ümber ja kergelt veritsev nina välja arvata. Vasaku käe õrnalt enda kõhule toonud, oli neidis kindlalt veendunud, et esiteks oli luu vähemalt kolmest kohast katki ja teiseks, et õlg oli liigesest välja tulnud. Poleks esimene kord, aga eelnevad korrad on see juhtunud siiski mängu ajal, mitte sellise idiootse käigu tagajärjel.

[Jason Coleman]

Tabanud neiu hetk hiljem alles kukkumast pööritas kutt oma silmi. Ilmselgelt ei saanud ta sellest asjast väga aru. Siiski oli noormees tervem, kui tüdruk, ning selle üle andis ta ainult muielda. Siis viis seitsmendik oma silmad viimaks enda välimusele. Ninast tuli verd, ning luu andis ka ilmselt natuke aega tunda. Hoopis halvem seis oli kuti ribidega. Üsnagi tungivalt andsid nad endast märku, ning kuidagi oli ta oma vasaku käe pöidla ka ebaloomulikust asendist avastanud. ''Mida vittu?'' Ei saanud ta päristäpselt aru kuidas selline asi võimalik oli. Siiski oleks ta tahtnud punapeale tunnustavalt noogutada, kuid seda ei teinud ta ainult põhjusel, et eit oli dork - ning pealegi punapea. Jase oigas üsna vaikselt, kui end püsti ajas, ning sisse plaanis liikuda. Keegi pidi ta terveks ravima, ning ise ta ilmselgelt vabatahtlikult vähemalt selle ravitseja juurde ei lähe, kes ka majavanemale ette kannaks. Tagajärjed võiksid piirduda vaid tema enda valutavate kehaosade näol.

[Emily E. Jones]

"Sa oled ikka tõeline sitapea, Coleman," tabas Emily end korraga ütlemast, kui ta kuulis eemalt kutti vandumas. Tõsiasi, et kutt oli samamoodi sandiks kukkunud, pani neidise end natukenegi paremini tundma. Silmad avanud, ajas neidis end istukile ja sealt edasi püsti, hoides väärakas asendis kätt vastu külge. Loodetavasti see ravitseja on tasemel, kuna varsti algavad trennid ja mitte palju aega hiljem ka esimene mäng, mis võiks olla Slytherini vastu, sest tüdruk on nii tahtmist täis neile paarsada väravat visata, et ta oleks nõus ka läbi Jasoni uuesti minema. Pilgu endast aasta vanemale kutile viinud, pühkis Em terve käega ninast tulnud vere. Saarasäärest enda võlukepi võtnud, suunas Em selle enda vasaku käe poole, lausudes peaaegu sosinal: "Episkey." Tundnud, kuidas käsi ennast tagasi paika keeras, tahtis näitsik valjult karjuda ja vanduda, kuid mitte selle ussi ees. Hammustanud endale keelde, surus ta kõik tunded alla. Saanud jälle kätt kasutada, langetas ta enda võlukepi, viies pilgu tagasi kutile.

[Jason Coleman]

Jase oli küllaltki ametis oma käe paigal hoidmisega, ning vasaku käega võlukeppi üritades kätte saada, kui Emily sõnad ta peatuma sundisid. Laialt irvitanud tundis ta kuidas isegi see talle haiget tegi, ning siis sai ta ka oma võlukepi viimaks kätte. Sellega luua enda kõrvale hõljutanud libistas ta käega üle oma juuste, ning pööritas Emily suunas silmi. ''Läks sul sellega alles aega.'' Andis ta mõista, et ongi tõeline sitapea ja seda juba viimased 17 aastat. ''Kogu oma hiilguses muideks.'' Lisas nooruk veel juurde, ning krimpsutas siis nina. Nägu tuli puhtaks pesta, ning siis oma haavad kiirelt ära lakkuda. Seda aga otseloomulikult all vangikoobastes. Kõige privaatsem, ning arukam koht kogu selles lossis kokku.