I tund

[Lindsey C. Carter]

Ennustamine polnud küll kunagi Lindsey lemmiktundide hulka kuulunud, aga sellegipoolest ei tahtnud neidis tundi üle laskma hakata, eeskujulik ravenclawlane nagu ta oli. Klassiruumi kohale jõudis neiu küll veel enne tunni algust, aga siiski piisavalt hilja, et mõned hetked varem aset leidnud segadusest tal aimugi polnud. Ja otseloomulikult olid lisaks temale klassis kaks slytherinlast ning üks gryffindorlane, kellega Linds end eriti sugugi ühte lauda istuma ei tahtnud paigutada. Otsustanud lõpuks end Jasonist võimalikult kaugele sättida, võttiski viiendik selle laua taga istet ja põrnitses, käed risti rinnal, klaaskuuli. Ennustamine polnud kunagi väga tema tugevam aine olnud, seda ei saanud ka sajaprotsendiliselt raamatust õppida. Siiski leidis õpik oma koha laual ning kott kõige muuga sai lükatud laua alla. Õpetajat veel klassis polnud, seda oli Linds kohe märganud, seega sättis tüdruk end esialgu lihtsalt mugavalt tugitoolis sisse. Koolikaaslaste jutuajamisse ei viitsinud ta end segama hakata, panemata isegi tähele seda, et üks kutt mingil põhjusel aknast väljas oli. Ilmselt on parem, kui ta endale liigset tähelepanu ei juhi, muidu võib veel samamoodi lõpetada, ja seda polnud Lindseyle küll vaja.

[Carmella J. Cameron]

"No ole nüüd, Jase, ma norisin su kallal ainult," laiutas Carrie käsi, kui noormees reaalselt tüdruku mõttevälgatusest kinni võttis ja ühe Gryffindori poisi aknast välja lennutas. Kellegi surma või tõsist vigastamist ei taha nüüd tüdruk küll enda hingele, mis siis, et tegu oli ühe dorkide seast. Ja enne kui tüdruk jõudis midagi muud öelda või teha, avas suu proua Dorkide Emand Number Kaks ise. Kergelt silmi pööritanud, tõusis CC laua tagant püsti. "Kas on mingi soov, millega saan sind aidata?" kergitas neidis kulmi. "Ma võin sind kõigega peale eneserahuldamise aidata, selle viimasega pead sa, kullakene, kahjuks ise hakkama saama, kui keegi poistest sulle abikätt ei osuta," lisas slytherinlane. Tal polnud midagi kaotada. Samara ei saanud talle muud teha kui mõne punkti maha võtta ja need teenib neidis mõnes teises tunnis kahe sekundiga tagasi. Aga kui gryff on piisavalt hull, siis tea tuleb veel kätega kallale.

[Samara Soul]

Naeratus levis üle Samara huulte, kui ta tüdruku sõnu kuulis. Olgu, kui enne oli tüdruk arvanud, et tal pole Carmellaga mingit kana kitkuda, siis nüüd tundus tütarlapsele, et ta eksis väga. Nad olid slytherinlasega nagu kaks erinevat vastandliku elementi - üks tuli, teine vesi. Samara oli tumedajuukseline, Carmella kaunis blond. Gryffindorlane ja slytherinlane. Hea ja halb, yin ja yang. Mida iganes veel. "Oh usu mind, sa ei taha sellele teele astuda," lausus Samara ning ta astus tütarlapsele paar sammu lähemale. Ta oli hetkeks sootuks unustanud Jasoni kohalolu, kuid samas mäletas ta igat sõna, mida noormees oli talle öelnud - las saavad k õ i k teada, et tüdruku ja slytherini kuti vahel on midagi.

"Erinevalt sinust pole mul vaja end rahuldada. Mul on selleks Jason. Mäletad küll teda? Sa toppisid vägagi teatraalselt enda keele sõõlamise ajal tema kurku. Näe, niimodi," ütles tütarlaps ning sõnagi lausumata haaras ta Jasoni enda käevangu, vaatas talle veel korraks vabandavalt otsa ning järgmisel hetkel olid tema huuled noormehe omadel. Enda keelt ta noormehe kurku küll ei toppinud, kuid iga idioot oleks aru saanud, et selles suudluses oli palju tundeid. Viimaks eemaldus neidis aga noormehest ning astus taaskord Carmellale ette. "Nii et mis sa ütlesidki, madu?" küsis tütarlaps kulme kergitades, huultel kahjurõõmus naeratus. Ta oli sootuks unustanud kõik õpilased, kõik teised asjaosalised. Slytherini lita oli tütarlast vihale ajanud ning ta ei suvatsenudki seda niimodi jätta. Mis siis, et ta ei osanud reaalselt kakelda, samuti ei olnud koolivanem ka enesekaitses kõige parem, kuid ta oskas hästi ja teravalt öelda. Kui väga vaja.

[Carmella J. Cameron]

"Sul on õigus. Mudas ja rentslites käimine polegi kunagi minu rida olnud. Võid need julgelt endale võtta ja elu lõpuni valitseda," laiutas Carmella kergelt käsi, taganedes sammukese. Kuigi talle kohutavalt oleks meeldinud Samara üks tore sõnasõda või midagi veidi julgemat läbi viia, polnud tal hetkel selleks erilist viitsimist. Küll neid võimalusi järgneva poole aasta ja enama jooksul jagub rohkem kui küll. "Kade?" kergitas tüdruk kulme ja järgmine hetk vastas gryff põhimõtteliselt CC küsimusele, kui tõmbas Jasoni endale lähemale ja suudles teda. Külma muigega hakkas Cameron valjult plaksutama ja vilistas koguni paar korda. "Kibe pruutpaarile," lausus tüdruk, istudes tagasi maha. Tehku mida tahes Colemaniga, tal vahet polnud. Eks tema ja kõnealuse majakaaslase vahel on alati pigem mänguline flirt olnud kui midagi tõsist. Lihtsalt kerge ajaviide, kui igav hakkab. Keeranud ennast tooliga noorte poole, andis Carmella märku, et tal pole mitte kui põrmugi selle vastu, kui Gryff tema majakaaslast ihaldab. Lasku aga käia. "Loodan, et te saate väga õnnelikuks ja teete palju pisikesi Jamarasid," sõnas Carrie Samara küsimuse peale, mõeldes neile kahele kiirelt ka hüüdnime, sest päris tüütu oleks kahte nime pidevalt korrata.

[Samara Soul]

Samara pidi tunnistama, et teda ajas Carmella ükskõiksus närvi. Mismõttes ei olnud too üldse armukade? Arsen oli neidisele öelnud, et need kaks slytherinlast on koos ja ega Jasongi olnud seda väidet ümber lükanud. Tütarlaps oli pettunud ja seda oli näha ka tolle näo. Tütarlapse huuled olid tõmbunud kriipsuks ning järsku harras ta nagu hullunud lõvi slytherinlase pluusikaelusest kinni, tirides blondi näitsikut endale lähemale. "Nüüd kuula mind, ühe korra veel ühtegi gryffindorlast puudutad, lähen ma isiklikult direktori jutule ning räägin talle sellest, mida sa siin korda saadad. Usu mind, ühe eeskujuliku koolivanema suust kõlab see väga veenvalt. Siin on kõik praegu tunnistajad," sisises tütarlaps Carmellale näkku, rohelised silmad sädemeid pildumas. See oli esimene kord, kus tütarlaps oli nii närvi läinud. Hea meelega oleks ta selle slytherinlase ära kaetanud ning ta lendluudpalli väljakule üles poonud! Kas tõesti oli Jason Samarat niimodi mõjutanud, et tõi neius välja sellise inimese, kellest ta ise teadlik polnudki?

Samara vaatas veel paar sekundit tütarlapse silmadesse, kuid seejärel lasi ta neidisest lahti, justkui oleks miski teda kõrvetanud. Mida kuradit ta parasjagu tegi? Millega ta hakkama sai? See käitumine ei olnud temalik ning sellest sai ka koolivanem aru. Ahhetades eemaldus tütarlaps kiirelt lauast ning suundus oma kohale, haaras enda asjad ning neid kotti lükkamata jooksis koolivanem luugi poole. Ta polnud juba algusest saati tahtnud sellest tunnist osa võtta ning nüüd tegi ta seda veelvähem. Luuk lahti, lipsas tüdruk imekiirelt sellest läbi ning kaks astet vahele jättes ronis neidis redelist alla. Juba peagi oli tüdruk koridorist kadunud, jättest endast maha ainult kajavad jooksusammud.

[Arsen Karekin]

"Oh my god," turtsus Armen vaikselt, kui ta oli viimast draamat pealt näinud, kes ka lõpuks oli suvatsenud end tundi vedada. 'Ilmselt selle pärast ma aevastasingi. Keegi kindlasti rääkis või mõtles must siin taga' mõtiskles poiss ja pööritas silmi. Tundub, et noormees võitis kihlveo, Samara on nii kinni Jasonis, et uskumatu. Isegi Carmella suudlus Jasoniga jättis üsna ükskõikseks. "Mmm, parem end võimalikult kaugele hoida, et mind ei tiritaks armukolmnurka," kuigi ta kahtles, et Carmella sinna kuulus. Niisiis hakkas ta kõndima low profiili hoides võimalikult kaugele, ükskõik mis majakast inimesed seal ka oleks.

[Jason Coleman]

OT:Joppenpuhh - ma olen TUND aega ära ja te teete siin MIDA? Oeh, eks ma proovin sammu pidada.

Jase oli küllaltki ametis kuti õhus hoidmisega, ning ta väga ei pannudki midagi tähele - mis Carrie ja Samara vaidluse alustanud oli. Sel momendil, kui kutt sekkuda tahtis pidi ta kiirelt vaid oma silmi pööritama, ning juba Sam teda suudles. Kutt otselooumilikult vastas sellele, ning tänu sellele langes ka tema võlukepp ja Ups dork hakkas maapinna poole lendlema. Tulnud viimaks mullist välja sasis ta kiirelt oma juukseid, ning viis pilgu aknast välja - samal ajal tormas Samara minema, ning Jase oli jalgupidi veel vaid klassiruumis. Kutt oli pükstega allapoole rippuma jäänud, ning karjus seal kõvahäälselt. ''Kurat võtke hoog maha, siin üks sureb ära kohe.'' Keeras Jason end ruumi tagasi, ning kogu asi oligi otsa saanud. ''Türa küll,'' kissitas ta hiilivale Arsenile silmi, ning otsis oma võlukepi, kui kuti taas torni otsast klassi lennutas. Sellega hakkama saanud silmitses ta üleni higist, täis lasknud dorki, ning haaras ta rinnust. ''Üks sõna sellest ja sa lendadki siit alla.'' Viskas ta kuti kaugemale, ning maandus siis kiirelt tugitooli istuma. Mis siin just toimunud oli? Jase asus oma viimased veerand tundi siin ruumis läbi mõtlema.

[Carmella J. Cameron]

See, et Jason ja Carmella vahepeal üksteise võlusid naudivad või koolis avalikult amelevad, ei tekita neist kohe paari. See on neil pigem nagu mõlema poolne kasu ja hea seltskonna nautimine. Märgates, kui vihaseks Samara järjest muutus, laienes muie näitsiku näol. Oi kuidas talle see vaatepilt meeldis. Ta ei pidanud isegi midagi tegema ja juba oli dork punane kui härg ja valmis kohe plahvatama. Sellise vaatepildiga võiks isegi harjuda, kui seda esineks ainult veidikene rohkem. Äkki oleks pidanud laskma kellelgi pilti teha või hoopis ise mälu järgi hiljem pildi tegema. CC polnud just kõige andekam kunstnik, kuid sellise lihtsa tööga saaks ta suurepäraselt hakkama.
Kui Soul Carmella pluusikraest kinni võttis ja Slytherini tüdruku endale lähemale tõmbas, kergitas neidis mõned millimeetrid kulme. "Aga ma pole, kullakene, neid kunagi puutunud. Vähemalt mitte otseselt ja mitte füüsiliselt. Mina teen rääkimist ja su poiss seal teeb ülejäänud," nõksatas CC peaga Jasoni poole, hakates korraks Samara sõnade ja reaktsiooni peale naerma. "Ja sa tõesti arvad, et ta eelistaks armukadedusest punase dorki sõna eeskujulikust pisikese tüdruku sõnadele? Ma leiaks vähemalt kaks korda rohkem tunnistajaid, kes kinnitavad mu sõnu, et see siin hetkel on kallaletung," püsisid Carmella sinised silmad koolivanemal. Nähes Samarat korraga ehmunud näoga taganemas ja siis klassist põgenemas, muigas Carrie rahulolevalt. "Run, Forest, run," hõikas ta dorkile järele. Sättinud enda pluusi tagasi korda, võttis neidis enda kohal istet. Kuigi tal käis peast läbi mõte Jasonile midagi öelda, seoses tüübi valikuga endale uus madratsisoojendaja Gryffindorist võtta, jäi näitsik vait ja isegi ei viinud kõnealusele majakaaslasele pilku.

[Emma-Lyne Wonderwood]

Mingi kohmitsemine, kerge "ai" ning natuke omaette vandumist, kuid lõpuks suutis Emma-Lyne end mingitmoodi redelist üles ajada. Ta oli lihtsalt väga tillukest kasvu, kuid tema kõnepruuk andis soovida. Väike 15-aastane tüdruk oli ronkmustade juustega, mis oli kahte patsi kokku punutud. Seljas kandis ta koolivormi ning Hufflepuff'i värvides lipsu. Ümber tema kaela oli paks kollase-musta kirju sall, sest sellisel ajal oli tuuletõmbus lossis eriti tugev. Eriti veel ennustamise tornis.
Üldiselt ei olnud neidis väga suuur ennustamise austaja, kuid sellegi poolest ei kavatsenud ta poppi panna. Libisenud luugist sisse, vaatas tüdruk häbelikult ringi, eirates totaalselt slytherinlasi ning tõsi - ka gryffindorlasi. Hufflepufflased hoidsid rohkem omaette või ravedega kokku. Just Ravenclaw' neiu juurde Emma-Lyne suunduski, sest klaaskuulide järgi sai ta aru, et tegemist hakkab olema tiimitööga. "Hei, ma loodan, et sa ei pahanda," lausus tüdruk ning vajus Lindsey kõrvale teise tugitooli istuma. Enda asjad välja võtnud, jäi tüdruk veidi ärevalt klassis ringi vaatama ja tunni algust ootama.

[Patrick Clarke]

Huh, ennustamine? Patrick ei olnud sellest mõttest nii ärevil ning see väljendus ka tema tülpinud näoilmest, kui ta silmi pööritades redeli poole suundus. Ta kandis musti viigipükse, valget triiksärki ning kaelas lõdva sõlmega Gryffindori lipsu. Redelist üles roninud ning luugi lahti tõmmanud, oli noormees sunnitud kergelt enda kulme kergitama, kui nägi, kui vähe õpilasi klassis oli. Sügavalt sisse hingates suundus kutt kõige aknaäärsema koha poole ning vajus lojult tugitooli istuma. Mingeid asju ta küll välja ei võtnud. Klaaskuul, huh?

[Arsen Karekin]

"Psh," lausus lõpuks Arsen, kes püsti end ajas ja tunnist lahkus, saates ühe pahasema pilgu Jasoni poole, kes ilmselgelt tegeles enese lõbustamisega ja seda ei märganud. Miks ta ei võinud lihtsalt lasta asjadel olla?

[Jason Coleman]

Jase pööritas üsnagi kiirelt oma silmi. Mõned tulid küll juurde, kuid selle korvas kiirelt see, et osa rahvast tegi juba enne algust minekut. Oma ükskõikset pilku ruumis ringi kolides peatus see viimaks hufflasel. Lai muie ta näol kasvas, kuid esialgu ei hakanud ta midagi tegema - oli juba niigi ühe dorgi surnuks suutnud kukutada peaaegu. Kutt värises kusjuures siiani ühes tugitoolis, ning Jase saatis talle vaid kiire mõrvarliku pilgu. Katsugu kutt mõni piiks teha. ''Ja sellised on meie koolivanemad - eeskuju milline veel.'' Iroonitses ta Arsenit tunnist minema saates. Samara ja Arsen olid mõlemad majade lipulaevad - ja nüüd jooksid need ka minema. Kutt võtis kätega oma peast, ning lükkas üsna tüdinud ilmel klaaskuuli laualt maha.

[Gregor Zimmer]

Ja viimaks oli aeg tunniga alustada. Kabinetiuks klõpsatas lukust lahti ning selle vahelt pistis enda pea välja lõbus noorem professor, kes juba teist aastat Sigatüükas õpetas. Kuna ta oli juba vana säga, ei leidnud Gregor, et enda tutvustamine oleks vajalik. Seetõttu kõndiski ta klassi ette ning lausus reipalt: "Tere, õpilased. Tean, et te väga ei viitsi siin olla, seega teeme need kaks tundi hästi siva ära ja vastutasuks ma teine kodust tööd ei jäta." Mees lasi pilguga klassis ringi, oodates, et õpilased vait jääksid. Üsna tüütu oli rääkida, kui keegi pidevalt midagi sosistas. Kui klass vaikseks jäi, jätkas ta: "Palun võtke nüüd paaridesse, avage õpik leheküljelt viis ning alustage. Kõigepealt lugege läbi see pisike peatükk, mis on ainult kaks lehte pikk ning seejärel vaadake kristallkuuli tumedatesse meeltesse. Võib-olla õnnestub teil lisaks tulevikule ka üksteise mineviku näha. Alustage." Ning muigvelsui suundus professor enda laua juurde, võttes selle ääres istet. Lõbusa pilgu saatel jäi ta vaatama, kuidas õpilased ülesande kallale asuvad.

[Jason Coleman]

Jase viis oma silmad viimaks professorile, ning jäi teda kuulama. Kodust tööd ei jäta, indeed - mitte, et Jase neid ise kunagi üleüldsegi teinud oleks eks. Kutt muheles, ning tahtis end just mugavamalt istuma sättida, kui siis kuulis mis edasi tuleb teha. ''Kes siis härra Colemani mineviku ja tulevikuga tutvuda tahab?'' Irvitas kutt kiirelt oma käsi laiutades. Kästi ju paaridesse võtta, ning kuidas muudmoodi seda teha, kui end kiirelt välja pakkuda. Keegi ei saanud talle pahaks panna seda rääkimist.

[Patrick Clarke]

Kui professor rääkima hakkas, vaatas Patrick üsnagi nõutud näoga klassiruumis ringi. Keda oleks ta pidanud endale paariliseks võtma? Samarat klassis ei olnud, Alicia puudus ning kõik teised tema sõbrad olid juba paarilised leidnud.
Viimaks leidis noormees ühe endavanuse ravenclaw'lase, kellega noormees kokku istus ning seejärel ülesannet täitma hakkas.