|
|
Post by Samara Soul on Jun 8, 2015 21:03:52 GMT 3
Oli reede... eee... hilisõhtu? Samara tuli just Siganurmest ning ta ei olnud just mitte kõige kainemas olekus. Ta oli käinud kohalike majakaaslastega Siganurmes veidi pilli harjutamas, sest neil oli plaan koostada bänd, kuid otseloomulikult oli bändiproov lõppenud paari itsi tuliviskiga, mis oli Samara jaoks lõppenud haldjaveiniga, mis oli kõige parem alkoholne jook võlumaailmas, seda vähemalt tütarlapse arust.
Saanud kunagi lossi, otsustas neidis, et enne ta küll puhketubba ei lähe, kui pesus käib ja riided vahetab. Seepärast seadiski tütarlaps enda sammud tüdrukute pesuruumi poole. Kedagi nii hilja seal niikuinii olla ei saa, seega võis vabalt kergelt purjakil peaga vannis supelda.
Kõndinud suure vanni juurde, kus tütarlaps ei olnud käinud sellest ajast saati, kui ta koolivanemaks sai, sest eelistas koolivanemate pesuruumi enda mitmekümnete paremate omadustega, keeras tütarlaps kraanid valla ning lasi vannil vett täis joosta. Loomulikult oli see vann paraja basseini mõõduga, nii et sinna oleks kümneid inimesi mahtunud.
Tütarlaps suundus sirmi taha, kus ta enda pikad ronkmustad juuksed kõrgesse hobusesabasse sättis, sest leidis, et niisama supelda oleks veelgi ägedam olnud, kui lihtsalt pesta ja siis uttu tõmmata.
Enda kapist tumepunased bikiinid leidnud, ajas Sam need endale selga ja suundus seejärel vanni. Vesi oli mõnus ja soe, vahuline. Mullid lendasid aeglaselt lae alla. Tütarlaps naeratas õnnelikult kraane kinni keerates, sest tundis, et just sellest oligi ta puudust tundnud. Rahu ja vaikusest, lõõgastusest. Ujunud kraanide taha, võttis tütarlaps ninast kinni ning vajus mõneks hetkeks vee alla.
ot. Carmella J. Cameron
|
|
|
|
Post by Carmella J. Cameron on Jun 8, 2015 22:57:04 GMT 3
Pärast kosutavat hilisõhtust lendluupallitrenni, et võistkond kahe nädala pärast algavaks mänguks vormi saada, kuna paljud ei olnud ilmselgelt suvel eriti lillegi liigutanud, tõi Carmella enda luua ja pallikomplekti tagasi lossi, et õhtule viisakas punkt panna. Aga luua käest pannud, ei saanud CC kuidagi rahu, sest ta polnud ei väsinud ega unine, samas kui tema tiimikaaslased olid ilmselt mõlemat. Tüdruk oli neile siiski pea kolme tunnise treeningu teinud. Mõned päevad vihkavad, aga kui mängu võidavad, siis veel tänavad. Trenniriided mugavamate retuuside, t-särgi ja pusa vastu vahetanud, kõndis tüdruk lossist välja, et teha üks mõnus jooksuring ümber järve. See peaks olema piisavalt suur, et tunnikese jagu lisakoormust saada ja mõtted mujale viia. Märjana tagasi kooli jõudnud, suutes poole tee peal vihma kätte jääda, käis tüdruk kiirelt pesemas ja umbes pool tundi hiljem oli ta juba tagasi puhkeruumis kamina ees ja luges raamatut. Endale mugavad kitsad teksad jalga pannud, sobitades sinna juurde musta lihtsa maika ja helehalli nööpideta kardigani, võis tüdruk lõpuks endale lõõgastust lubada.
Keerates raamatus uue lehekülje, libistas CC hajameelselt sõrmedega läbi enda blondide kiharate, riivates kaela, mis oli kreemitamisest mõnus sile. Isegi kaelakett ei häirinud teda, justkui poleks seda isegi kaelas. Ning korraga Carmella taipas, et tal polegi seda kaelas. Tema peenikene kullast kett, mille otsas oli pisikene liivakell. Ta oli selle ilmselt pestes kaelast ära võtnud ja üles jätnud. Raamatu kinni pannud, jättes selle diivanile, väljus CC puhketoast ja võttis suuna õpilaste pesuruumi. Sinna sisenenud, ei pannud ta esmalt tähelegi, et keegi seal veel oleks. Viitsimata pikalt otsida, võttis ta enda teksade tagumisest taskust võlukepi ja ühe pisikese viipe ja lühikese sõnaga pomises ta loitsu, mis lennutas keti tema sõrmede vahele. Võlukepi tagasi taskusse pannud, kinnitas Carmella keti ümber kaela ja pesuruumist väljumisel köitis tema tähelepanu alles suur basseini mõõtu vann. Slytherinlane kortsutas õrnalt kulmu. Kui ta siin käis, oli vann tühi ja lahkudes oli see ka nõnda. Huvitav, kas mõni unustas selle tühjaks lasta minnes või on keegi siin veel.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 8, 2015 23:16:08 GMT 3
Ääretult tasaselt, justkui ei oleks Gryffindori koolivanem üldse õhku välja ahminudki, ilmus must peanupp tagasi veepinnale. Tema huultel pesitses rahulolev naeratus, kui ta end sellili viskas ning end mõni hetk mullidel kanda laskis, tundes, kuidas kõik mured tema peast kaovad. Ei olnud Jasonit, Arsenit, Aliciat, Christiani, teisi slytherinlasi ega ühtki tundi. Oli ainult muretu olek. Seda muidugi kuni selle ajani, mil neidis enda silmad avas ning pea alaspidi vanniäärele piilus. Seal ta oli - heledajuukseline neidis, kelle kohta ei saanud Samara kuidagi möödi kole öelda. Nad olid küll kaks täiesti erinevat inimest, aga samas austas tütarlaps Carmellat nagu ta austas igat enda koolikaaslast. Polnud tolle slytherinlase süü, et ta sellisest majast pärit oli.
Aeglaselt ajas tüdruk end sirgu ning pööras nüüd end täienisti tütarlapse poole, manades näole muige, mis võis peaaegu, et sõbralikki tunduda. Alkohol... "Tere õhtust, Carmella," lausus neidis magusal toonil, ujudes vanniservale lähemale, võttes seejärel sellest kinni. Lõuga enda kätele toetades, jäi ta armsalt silmi pilgutades tüdrukule otsa vaatama, olles seejuures kusjuures täiesti soe ja siiras. Vesi tilkus mööda tütarlapse pikka patsi alla, kõditades kaella ning õlanukid olid kaetud helesiniseks tõmbunud vahuga. Enda võlukepi oli tüdruk muidugi eemale sirmi juurde jätnud, kuid antud hetkel ta sellele ei mõelnudki. Ta ei viitsinud kakelda, ei viitsinud isegi mitte vaielda. Hetkel oli ta vannitoas lõõgastumas ning keegi ei suutnud seda takistada.
|
|
|
|
Post by Carmella J. Cameron on Jun 9, 2015 23:49:21 GMT 3
Silmitsedes pingsalt vanni suutis Carmella võpatuse mõneks teiseks korraks jätta. Tüdruk pööritas õrnalt silmi, kui Gryffindori koolivanema ära tundis tumedapäise tüdrukuna. No see veel puudus. Cameronil oli veel hästi meeles nende pisikene erimeelsuste vahetamine ennustamise tornis. Samara toonane käitumine oli ajanud näitsikul korralikult kopsu üle maksa, kuid vähemalt suutis CC end talitseda. Heameelega oleks ta dorkile ühe sinise silma või verise nina löönud, kuid see poleks tema moodi olnud. Carmella on siiski tuntud oma terava ütlemise poolest ja kõrvetavate solvangutega.
"Samara," noogutas neidis kergelt tervituseks. Jahe ja mitte midagi ütlev pilk silmis, jälgis slytherinlane tumedapäist näitsikut, kes vanniservale lähemale ujus, toetades enda käed ja lõua viimasele. Käed rinnal risti viinud, jäi CC lihtsalt Souli vaatama, ütlemata ühtegi sõna või viitsimata siit kuhugi liikuda.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 10, 2015 6:59:30 GMT 3
Tundus, et Samara oli esimene, kes pidi midagi ütlema, sest Carmella ei öelnud peaaegu midagi, kuid samas too ka ei lahkunud. Ilmselt ootas too midagi ning kallutanud pea mõtlikult veidi viltu, sai tütarlaps ka aru, mis see täpsemalt oleks. Kuid kuidas vabandada tüdruku ees, kes oli slytherinist? Kui oli üks asi, mida Samara nende kohta teadis, siis oli see asjaolu, et nad olid ettearvamatud. Kunagi ei võinud teada, mismoodi nad käituda võiks ning selleks, et tütarlaps selle üksiku sõna, mida ta tegelikult ka tahtis öelda, välja ütleb, pidi ta kõvasti julgust koguma. Gryffindorlane ei olnud see, kes enda viga tunnistaks, kuid kui olukord nõudis, siis seda ka tegi. Nüüd, tagantjärgi mõeldes, tunnistas koolivanem, et oli tol korral ennustamise tunnis korralikult endast välja läinud. Mis teha - Jason oli ta nii vihale ajanud ning kellegi kallal tuli see viha välja elada.
Gryffindorlase ilme muutus tõsisemaks ning kohmetumaks. Hetkeks langetas ta enda pilgu ning hingas seejärel kõvasti ning pahinal välja, mõeldes kõikide nende sõnade üle, mis Carmella oli tüdrukule tornis öelnud. Mis kuradi mudaauk? Ka gryffindorlane oli jõukast perest pärit, tema vanemad olid samuti puhast verd võlurid ning see, et neidis pärast enda vanemate surma sossist onu juurde elama läks, ei tohtinud küll asjaolu kuidagi muuta. Kuid kuidas olekski keegi võinud tada tüdruku elulugu, mis sugugi nii roosiline ei olnud. "See on täitsa hea, et sa siin oled," lausus tüdruk viimaks, tõstes vastasele taaskord enda pilgu, "sest ma olen juba ammu tahtnud vabandada, et ma ennustamise tornis üle reageerisin. Ma poleks pidanud niimodi käituma või selliseid asju ütlema." Muidugi ei kahetsenud Samara enda sõnu, kuid enda emotsioone oleks võinud tüdruk võinud tagasi hoida küll. Ettevaatliku ning ebaleva naeratusega jäi ta ootama, mis tormi teiselt poolt nüüd tulla võib.
|
|
|
|
Post by Carmella J. Cameron on Jun 10, 2015 21:58:36 GMT 3
Oi, Carmella oleks soovinud Samarale nii mõndagi öelda, kuid hetkel eelistas ta keelt hammaste taga hoida, kuna pole vaja oma laskemoona liiga vara ära kulutada. Õhtu on veel niivõrd-kuivõrd noor ehk kunagi pole liiga hilja üheks sõjaks gryffi ja slythe vahel, kuigi dork tundus olevat hetkel sellises seisus, et tema ühtegi sõda üle küll ei ela. Kas tüdruk oli purjus? Õrnalt kulmu kortsutanud, jäi CC ootama, mida Soul'il öelda on ja kui ta neid sõnu kuulis, hakkas tüdruk endamisi naerma. "Vau, see peab küll esimene kord olema," kerkisid näitsiku kulmud hetkega poole kõrgemale. Kas ta kuulis valesti või reaalselt gryffindorlane vabandas tema ees. "Ülereageerimisest oli toonane veel kaugel. Kui sa oleksid mulle needuse peale pannud või mulle virutanud, siis võiks hetkel rääkida ülereageerimisest. Kuigi mind tõsiselt huvitab, et miks just mina sinu hetkelise vihapurske ohvriks juhtusin olema? Sul on olnud aega kuus aastat seda teha ja sa oled siiani piirdunud vaid ühe korraga," lausus Carmella, hoides käsi ristati rinnal, kallutades pead õrnalt küljele, kui tema sinised silmad tumedapäist näitsikut jälgisid.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 10, 2015 22:03:54 GMT 3
Samara oleks tahtnud valjult ohata. Kurat, ta ju vabandas, mis jaoks see tüdruk endiselt teda praadis? Oleks siis, et Samara oleks kedagi maha löönud, mida ta ennustamise tornis reaalselt teha ka tahtis, kuid ei. Enda arust oli neidis isegi hästi käitunud, arvestades asjaolusid, kui pekkis tol hetkel kõik oli. Kuid, ütleme nii, et viimasel ajal oli Samara jaoks kõik justkui puhtalt lehelt, seega otsustas ta, et ei viitsi ka antud hetkel kellegi üle vimma pidada. Kui tüdruk oli midagi õppinud, siis seda, et vihkamine oli nii energiatnõudev emotsioon. "No, sest sa olid seal?" küsis tüdruk ettevaatlikult, kaheldes, mis vastust Carmella üleüldse kuulda tahab. "Ma lihtsalt olin armukade ning emotsioonid said minust võitu. Rohkem ei oska ma vast midagi öelda." Tüdruku huulile tekkis poolmuhelev naeratus, kui ta end basseini serval lahti tõukas ning mõned meetrid eemale ujus. Samal ajal hoidis tütalaps kiivalt enda pilku klassikaaslasel - äkki too kavatseb gryffindorlast seljatagant kaetada või midagi.
|
|
|
|
Post by Carmella J. Cameron on Jun 11, 2015 22:03:54 GMT 3
Carmella muigas endamisi Samara esimese vastuse peale. No see oli kõige ausam vastus, mida näitsik ühe Sigatüüka õpilase käest on saanud. Tavaliselt tuuakse põhjenduseks ikka tüdruku kuulumist Slytherini majja või et CC on koos Jasoniga teist kiusanud, aga nii lihtsat ja aust vastust pole neidis kunagi saanud. Peaks gryffindorlasele selle eest aplodeerima või mingi auhinna hiljem andma. "Armukade? Miks põrgu päralt peaksid sina armukade olema? Sina olid ju see, kes uhkelt terve klassi ees Jasonit suudles ja karjus, et olete koos. Hoopis mina peaksin olema armukade ja lolliks minema, aga kuna Jase on alati semu olnud, siis pole mul selleks mingit põhjust," raputas Carrie õrnalt pead, hoides suul kerget muiet. See, et tüdruk sõõlamisel klassivenna suudlusele vastas, oli täitsa spontaanne ja ilma ühegi tagamõtteta. "Seega ma olen kahe käega poolt, et keegi teine ta endale võtaks. Olgu selleks kasvõi sina," lisas CC, lastes käed külgedele rippu, sinised silmad endiselt koolivanemat jälgimas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 11, 2015 23:20:36 GMT 3
Samara kortsutas endamisi kulme, kuid ei kahelnud seekord CC sõnades. Nimelt oli tüdruk ka Jasoniga sel teemal rääkinud ning teadis, et kahe slytherinlase vahel ei ole midagi. Välja arvatud see pisiasi, et Jason p i d i pärast kooli lõppu neidisega abielluma, kuid ka seda ei kavatsenud gryffindorlane tüdrukule ütlema hakata. See, mis pidi pärast kooli juhtuma, polnud enam tema asi. Gryffindorlane kavatses ka ise minna välismaale, seal ravitsemist õppida ning mine tea - äkki toob tulevik teda Sigatüükasse kui ravitseja tagasi?
Viimaks muigas tüdruk silmi pööritades ning hetkeks vahuga enda ees mängides. Jah, ta ei olnud eriti uhke enda käitumise üle, kuid samas - mis ta enam teha sai? Ajakeerajat tüdrukul ei olnud, seega ei saanud ta enam midagi muuta. "Mida rohkem semusid Jase'l on, seda parem," lausus ta viimaks veidi tõsisema ilmega. Noormees võis ju küll kangelast mängida, kuid neidis teadis, et enda sõprade toeta ei oleks kutt nii kindlameelne. "Sul ei ole tõesti midagi selle vastu, et mingi dork temaga sebib?" küsis Sam kerge huviga kulme kergitades.
|
|
|
|
Post by Carmella J. Cameron on Jun 12, 2015 0:05:31 GMT 3
Tolleks hetkeks oli Carmella kursis küll uudisega, et perekond sunnib teda abielluma noormehega, kes on puhtaverelisest perekonnast ja nende meelest sobiv kandidaat, kuid näitsik polnud veel teadlik, et tegu on Jasoniga. Ta sisimas ikka lootis, et vanaema annab talle paar kandidaati, kelle seast oleks näitsikul võimalik valida ja enne otsuse tegemist nende kõigiga vähemalt mõned korrad kokku saada. Päris muinasaja kokkulepitud abielu neidis ei kannata ega aktsepteeri. Seega oli päris hea, et Samara ei hakanud CC'le nina alla hõõruma, et tüdruk abiellub pärast kooli lõppu Jasoniga. Tüdruk oleks lihtsalt peast segi läinud mõneks ajaks või siis jäädavalt.
"Tore, et sa seda arvad, kuigi Jason pole just eriti hea sõprade loomises. Minu ja Arseni puhul kulus kaks aastat vähemalt, enne kui sabarakkudest kuriteokaaslasteks saime ja alles siis sõpradeks," lausus neidis, sulgedes korraks silmad ja hõõrudes enda ninajuurt. Nõme peavalu, mis hakkas vaikselt jälle tundma andma. Viimane samalaadne hoog oli mitu päeva tagasi, kui tüdruk lihtsalt keset tundi püsti tõusis ja klassist välja jooksis, kuna ei talunud enam ei õpetaja häält ega ühtegi teist häält, mis klassiruumis kostus, rääkimata siis tapvast valust, mis justkui rebis tema pead seest poolt lahti. "No ütleme, et sa poleks kohekindlasti minu esimene valik ega ka mitte viies, aga vähemalt ma tean, kust sind leida, kui sa peaksid talle haiget tegema või mingil moel endast välja viima," lausus CC surmtõsiselt, avades enda sinised silmad ja kinnitades need uuesti Samarale.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 12, 2015 7:13:51 GMT 3
Samara pööritas vaikselt enda silmi, kui Arseni nime kuulis. Kui algul oli kutt tüdrukule meeldinud (sõbra poolest, muidugi), siis nüüd ei tahtnud ta isegi tolle varju näha. Tuli välja, et Slytherini koolivanem on isegi Jasonist hullem, tolle salakavalus ning võime inimestega manipuleerida oli see, mida neidis algul näinudki ei olnud. Juba algul nägi kutt ju välja nagu tüüp, kes on tõepoolest selle vastu, et inimesed ajaloos niivõrd kinni olid ning hoidsid mingisugust seina gryffindorlaste ja slytherinlaste vahel. Kuid muidugi oli kogu see käitumine olnud noormehe enda huvide eesmärgil ning sellest sai tüdruk õnneks teada enne, kui oli liialt hilja.
"Arsen on üldse huvitav kuju, kuid kui on keegi, kes on teie majast hullem, kui Jason, siis on see just nimelt tema," lausus gryffindorlane ausalt, pööritades omaette enda silmi. Vesi oli õnneks endiselt soe, olgugi, et tütarlapsel hakkas veidi vana inimese tunne tekkima. Ta tundis, kuidas varbad vee all kortsu tõmbuvad. Omamoodi vabastav tunne jällegi.
Samal ajal kuulas näitsik Carmellat edasi, olles natuke üllatunult, et gryffindorlane ja slytherinlane nii positiivselt läbi said. Kuid õhtu oli veel noor ning Samara võlukepp kaugel - kuidas oleks slytherinlane käitunud siis, kui ta oleks seda teadnud?
"Ma ei tea kas ja mis pärast kooli lõppu saab, nii et ma ei muretseks selle üle nii väga," lausus koolivanem ning hetkeks muutus ta tõsiseks. Olgu, tüdrukul oli küll plaan minna edasi õppima, Jason pidi tegelema enda perekonnaga, kuid ta oli kutiga kokku leppinud, et ükskõik, mis ka juhtuma ei peaks, nad saavad sellest koos üle. Kas tõesti vaatab gryffindorlane hetkel enda armastatu tulevasele mõrsjale otsa? Mõte sellest oli täbar ning pani neidise end sandisti tundma, kuid saatuse vastu ei saanud isegi mitte tema.
|
|
