Samaraga

[Alicia Green]

Käes oli oktoober. Alles paar päeva tagasi oli olnud ball, mis oli nii paljude jaoks lõppenud väga halvasti. Tüdruk nägi ikka veel sellest kaklusest unenägusid. Pigem nagu luupainajad, mis ei lasknud tal rahulikult magada. Samuti oli mõndade inimeste elu väga palju muutunud, samuti ka Ali enda oma. Tüdruk ei olnud paar päeva Samaraga rääkinud. Kuid nüüd oli ta sõbrannale kirja jätnud, et ootab teda peale tunde järve ääres. Sami ei olnud täna tundides olnud, seega Ali, ei olnud kindel, kas sõbranna välja ilmub. Aga nüüd tahtis Alicia selgust saada, et mida kuradit toimub. Tüdruk istu suurel kivil vee ääres ning viskas leivapalukesi kaheksajalale, kes neid oma kombitsatega veepinnalt püüdis.

[Samara Soul]

Samara teadis, et on Aliciale mõned selgitused võlgu. Tegelikult oli ta suvest saati end süüdi tundnud, et ei olnud enda parimale sõbrannale rääkinud, mis kurat toimub. Kuid ta kartis. Kartis, et kaotab Alicia, kui räägib talle, et tal on tunded tolle arch enemy vastu. See kõik oli nii segane, oli toimunud nii järsku ning enam ei teadnud tüdruk ise ka, mis täpselt toimus. Algul oli Jason soovinud diskreetsust, seejärel oli ta tüdrukut minema kihutanud ning järgmisel hetkel oli ta palunud, et tüdruk Sigatüükast siiski ei lahkuks ja tema oma oleks. Selle viimasega neidis ka leppis. Esialgu.

Nüüd, saades kätte tüdruku kutse, hingas Sam pahinal välja ning heitis pilgu peeglisse. Ta kandis musti liibuvaid teksaseid, poolkõrge kontsaga poolsaapaid ning valget triiksärki, mille kaelas ilutses Gryffindori lips. Õlgadele sättis ta musta mantli, sest praegused ilmad olid juba päris jahedad. Enda juuksed jättis koolivanem lahtiselt õlgadele.
Seadnud sammud koolist välja, kõndis ta järve juurde, kus Alicia teda juba eest ootas. "Hei," sõnas tüdruk, vajudes majakaaslase kõrvale järgmisele kivile istuma.

[Alicia Green]

Alicia tõmbas enda halli jaki tihedamalt ümber õlgade, tuul hakkas tõusma. Ilmad ei olnud enam soojad. Pidi ennast valmi panema, tal oli tulemas. Alile meeldisid ilusad talveõhtud puhketoas kamina ees, lugedes või tukkudes. Nagu vanainimene. Viimaks tuli Samara õnneks kohale. Alicia vii pilgu sõbrannale. "Hei," lausus ta vaikselt. "Kuidas sul on?," päris ta seejärel. Kuigi Alica kahtlustas mis toimub ja kui see olek tõsi, oleks ta väga haavunud, hoolis ta Samarast väga ning ei tahtnud, et tüdrukuga midagi halba juhtuks.

[Samara Soul]

Kuulnud tütarlapse küsimust, hoidis Samara enda ärevust tagasi, sest teadis, et too jälestab Jasonit. Seda ei saanud majakaaslasele muidugi pahaks panna, sest ka tütarlaps endiselt jälestas Jasonit. Kuid samas õppis ta teda armastama nii, et armastab ka tema halbu omadusi, üritades neist lihtsalt mööda vaadata. Noormees oli nagu oli, sinna ei saanud midagi parata, kuid Samaraga endaga polnud noormees juba mitu aastat vaenulikult käitunud. Vastupidi - kaitsvalt lausa.
Viimaks aga hammustas tüdruk huulde ning pomises: "Me nagu oleme koos või nii, kui sa neid asju teada tahad. Ma tean, et ma oleks pidanud sulle juba ammu rääkima, kuid ma ei suutnud. Kõik oli nii keeruline. Me ei teadnud ise ka, mida me tahame. Keda me tahame. Vaatamata kõigele on ta endiselt gryffindorlaste vastu, kuid mul on tunne, et saan teda veidi ohjes hoida. Aga ta majakaaslased on suht hullud. Oh jumal, ma olen nii pekkis omadega, sest ma tean, et ta teeb mulle lõpuks haiget. Ma vihkan mehi ja kõike seda jama. Mul pole seda vaja, aga ma ei saa ka temata. Okei, ma jään vait nüüd," puristas tüdruk imekiirelt ette kõik, mida ta Aliciale öelda tahtnud oli, kuid mida ta kiivalt enda sees salajas hoidis. Kuid kauem ta ei suutnud. Ta igatses Aliciat, igatses ka teisi enda sõpru. Kus üldse oli Chris? Samara ei olnud teda ballist saati näinudki.

[Alicia Green]

Alicia vaatas Samarale otsa, samal ajal, kui s6branna kogu loo ette puristas. "Ookei siis," lausus Alicia. Ta ei teadnud hetkel, mida ta tunneb. Ta oli 6nnelik, et Samil keegi oli, kuid ta oli kurb, et see oli Jason. "Kuidas te yldse kohtusite?," kysis ta siis ja kortsutas kulmi. "Niikaua, kui mina m2letan, on ta meid vaid kiusanud ja m6nitanud. Ime, et ta midagi rohkemat pole yritanud. Ja nyyd ma saan aru, miks ta Chrisile kallale l2ks. Sam, mida sa ometi m6tlesid, kui Chrisi suudlesid. Et Jasonit armukadedaks ajada?!" Tydruk vangutas pead. Kui ta Jasoni peale m6ltes, tekkis temas viha. Ta teadis, et on olemas ka hullemaid Slythe, kui Coleman, kuid tema oli see, kes neid pidevalt oma lollustega tyytas. Alicia ei saanud aru, kuidas nad kohtunud olid. Kas see oli vaid Jasoni n2item2ng?! Kas ta oli alati tegelikult Samarat tahtnud ja ei osanud muudmoodi suhelda?! Tundus, et Jason oli Samara peaga m2ssanud. Alicia sai aru, miks Samara ilmselt Jasonit tahtis, sydant t6esti ei saanud sundida, kuid tydruk oli kurb, et asjad niimodi olid. Miks just Jason. Miks mitte n2iteks m6ni vanamees. See oleks kah parem.

[Samara Soul]

Samara ei pannud tähelegi, kuidas tema käed õrnalt värisesid, kui ta Alicia sõnu kuulas. Millegi pärast kartis gryffindorlane, et sõbranna poolt hakkab tulema meeletu sõnaderahe, kuid tundus, et nii hulluks olukord veel ei läinud. Viimaks hingas tüdruk sügavalt sisse ning raputas enda pead, viies pilgu korraks tütarlapselt järvele, mis üle pika aja nii rahulikult paigal püsis. "Me kohtusime suvel ühel mugude peol. Ma ei tea, mida t e m a seal tegi, kuid me olime jokkis ja ma magasin temaga. Alicia, t e m a oli mu esimene," ütles neidis ettevaatlikult, vaadates taaskord blondi kaunitari enda kõrval. "Ma arvasin, et asi sellega piirduski, kuid ei. Ta otsis üles mu elukoha ning kutsus mind välja. Kainena, kusjuures. Ning edasi me kohtusime juba mitmeid kordi. Minu pool, kuskil hotellis. Mitte kunagi tema pool, sest noh... ta vanemad saaksid kreepsu, kui kuuleks, et nende poeg dorgiga semmib."

Neidise huultele tekkis kurb naeratus, kui ta mõtles viimasele kokkusaamisele, mis tal Jasoniga oli. Noormees oli maininud, et tema isa on mõttes Jasoni juba kellegi teisega paari pannud. "Aga siis algas kool ja algul ütles Jason, et me peaks distantsi hoidma. Ma aktsepteerisin seda. Kuid siis oli see ball. Alicia, mul on null tunde Christiani vastu, et sa teaks. Ma tõesti kasutasin teda veidi ära, et Jasonit armukadedaks teha. Nägid sa, kuidas too sõõlamise ajal Carmellaga oli? Ma ei saanud seda nii jätta." Ta turtsatas korraks, kui meenutas slytherinlase nägu, kui tütarlaps Christiani embuses olnud oli. Oops? Muidugi oli ball katastroofiliselt lõppenud, kuid seda teadis Alicia ise ka. "Ma läksin pärast balli mõneks ajaks ära. mäletad? Pärast seda sattusin ma Jasoniga ühel õhtul ennustamise tornis kokkku, läksin sealt kuuli tooma, et see tobe KT järgi teha. Ja seal ma tunnistasin noormehele, et ma... Et mul tema vastu tunded on. Kuid ta läks närvi ja käskis mul ära minna. Seda kuni eilseni. Sind klassis veel ei olnud, kuid kui Nõiasõnade tund algama hakkas, siis ta istus minu kõrvale. Alicia, ta ütles, et teda ei huvita enam, kes näeb. Ta ütles, et tahab minuga olla ja mul on tunne, et ma saan teda tagasi hoida gryffindorlasi kiusamast. Ning jah, ma tean, et ei tohiks olla liialt naiivne, kuid ma olen õnnelik. Vähemalt praegu. Mis saab pärast kooli lõppu, ma ei tea."

Viimaks jäi tütarlaps vait, kui oli pikalt ja laialt Aliciale enda mõttekäiku seletanud. Ta vaatas taaskord järve ning hetkeks tekkis tema sisse hulljulge soov sinna ujuma minna. Ilmselt külmuks ta muidugi koheselt surnuks, sest oli oktoobri keskpaik ning järve temperatuur oli juba peaaegu nullilähedane.

[Alicia Green]

Alicia kuulas huviga oma parima sõbanna seletusi. Nii palju, millest Sam rääkinud ei olnud, kuid nüüd Ali mõisti, miks ta vaikinud oli. Need uudised, mida Alicia hetkel kuulis, olid ikka päris shokeerivad. Kui Sam lõpetas vaatas neidis esialgu kaua lihtsalt järve. Siis avas ta suu, et midagi ütelda, kuid sulges selle uuesti, sest sõnad ei tulnud välja. Nii mitu korda järjest. Ta ei suutnud rääkida, sest ta ei teadnud, mida ta hetkel tunneb. "Mul on hea meel, et sa õnnelik oled," lausus ta siis vaikselt, kuid ei vaadanud Samile ikka veel otsa. Tüdruk oli pettunud, et Sam naiivne oli, kuid ta ei saanud sinna midagi teha, Sam tundus õnnelik. "Aga palun hoia ta minust eemale." Alicial ei olnud mingit huvi Jasoniga tuttavaks saada. Päriselt tuttavaks saada.

Viimaks viis Green oma pilgu Samarale ning vaatas talle otsa. "Ausalt, ma ei oska midagi muud ütelda. Sa tead mida ma Jasoni vastu tunnen ja ma ei saa seda muuta. Aga ma ei hakka sulle ka mingit draamat siin tegema. Ma usun, et sa tead, mida sa teed." Ilmselt tegelt siiski ei teadnud aga mida teismelistet tüdrukutest ikka oodata. Ali saatis sõbrannale kerge naeratuse. Ta ei kavatsenud lasta mingil poisil nende vahele tulla.

Ja korraga oli Alicial juskui meelest läinud, et Samara seda Jasoniga teinud oli aga ta ei olnud enam süütu. "Omg, Samara. Sa tegid seda! Kuidas oli?" Tüdruku näole tekkis lai naeratus. licia ise oli seda esimest korda teinud eelmisel aastal, pärast balli. Tollel ajal oli ta suhtes ühe armsa Hufflepuffi poisiga. Muidugi ei tulnud sellest midagi välja, kuid aegajalt said nad ikka kokku, et SEDA teha.

[Samara Soul]

Samara ohkas vaikselt. Tüdruk oli sel teemal Jasoniga tegelikult vestelnud. Noormees ei sallinud Green'i, olgugi, et tüdruk oli Samara parim sõbranna ning ausalt öeldes ei tahtnud Sam sellega ka peale käia. Neidis lihtsalt lootis, et ta ei pea hakkama pooli valima, sest ilmselt oleks see lõppenud sellega, et ta oleks läinud hulluks ning üldse üksinda olnud. "Ta vihkab sind. Ja ma ei tea, miks," lausus tütarlaps, viies aeglaselt enda pilgu neidisele. Kas võis olla nii, et Alicial ja Jasonil oli samuti ühine minevik, millest keegi ei olnud Samarale maininud? See oleks seletanud nii mõndagi. Miks nood kaks teineteist nii väga vihkasid? Asi ei saanud olla lihtsalt majadevahelises vaenus.

Kuid seda ei hakanud neidis Alicia käest küsima. Teinekord äkki? Selle asemel noogutas ta viimaks ning vaatas kaugusesse. "Ma ei usu, et see kaua kestab," lausus ta vaikselt tüdrukule lohutuseks, "ta on kinda... kihlatud selle Carmellaga. Ma ei saa aru, mis kuradi kaheksateistkümnendas sajandis me elame, kus vanemad ütlevad, kellega abielluda ja kellega mitte. Mu vanemad on küll surnud, kuid nad poleks elusees minu ja minu õnnele vahele tulnud." Neidise pilk muutus valvsaks, kui ta endiselt järve vaatas.

Viimaks võpatas ta Alicia reaktsiooni peale nii hullult, et ta tõepoolest hüppas enda koha peal. Alicia reaktsioon oli selline, mida gryffindorlane oodata ei osanud. Miks inimesed süütuse kaotamist üldse nii tähtsaks pidasid? "Eee, ma ei mäleta. Ma olin purjus," lausus neidis ausalt ning puhkes viimaks piinlikustundega naerma. Ta mäletas kuidas nad miilustanud olid, kuid hommikul ärgates oli tüdrukul tuumapohmell ning ta oli leidnud Jasoni enda kõrvalt teki alt. Nad mõlemad olid alasti ning eemal rippus kasutatud kondoom. Tore... "Kuid järgmised korrad olid toredad. Sa ei kujuta ette kui õrn ta võib olla. Ma mõtlen - me räägime siin Jasonist. Tema ja õrn, eks ole? Aga vot... Ta oli džentelmen." Tütarlapse huulile ilmus õrn naeratus, kui ta nende öid meenutas.