Stop right there you criminal scum...

[Arsen Karekin]

"Samara!" Hüüdis Arsen, kes nüüd kerge hingeldusega tüdrukule järgi jooksis ja ta kinni püüdis. Vedas tal, et ta ikka õigesti järgi joostes ta kinni püüdis. See käis pigem närvidele, sest Jason oleks pidanud see olema, kes talle järgi jookseb ja üritab maha rahustada? Miks tema on jälle see, kes seda teeb? SOOO IRRITATING!

Ometigi üritas ta rahulikult samara juurde jõudes alustada kerge naljaga "Tundub, et ma võitsin kihlveo, huh?" talle tundus, nagu tüdruk oleks jälle nutuäärel ja üritas otsida kuskilt midagi või kedagi, kellele lihtsalt piiksuda emotsioonid välja, mitte et ta neid kuulda tahaks. "Ma pakun, et sa pole just kõige okeim," alustas ta. "Tahad midagi välja valada?" ta ise-enesest ootas eid ja pikalt saatmist.

OT: Samara Soul

[Samara Soul]

Ennustamise tund lõppes siis Samara jaoks niimoodi. Tegelikult ei olnud see jõudnud alatagi, kui ta järsku jooksu pani, panemata tähele, et keegi talle järgneb. Antud hetkel oli tema silme ees ainult see, kuidas see Gryffindori poiss aknast välja rippis, Jason ja Carmella ja teised slytherinlased tema üle naermas. Koolivanem reaalselt tuinnistas hetkel kellegi surma, mis meenutas neiule seda, kui tema enda vanemad surma said. Tüdrukul oli paaniline hirm surma ees ning tänu sellele ei olnud ta isegi mitte auroriks õppida tahtnud.

Kuid tüdrukul polnud aimugi, et keegi jookseb talle järgi, kuid kui ta viimaks enda nime kuulis, seisatas neidis, sest rinnus hakkas pistma. Ta ei nutnud, veel, kuid oli kõvasti endast väljas ning enne, kui ta jõudis midagi öelda või kuidagi Arseni kommentaarile reageerida, pöördus ta ringi ning jooksis noormehe vastu, põimides enda käed tolle vastu. Alles nüüd tundis tüdruk, kuidas tema silmad pisaraid täis valguvad. "Ma vihkan neid, ma vihkan Jasonit ja Carmellat," lausus neidis ahastunult, pigistades noormehe pusa/vesti/pluusi rusikasse, surudes mehe rohkem enda vastu. Muidugi ei vihanud Samara Jasonit, aga antud hetkel oli ta nii vihane, et oleks võinud kuti maha lüüa. "Ma vihkan slytherinlasi. Värdjakari," piuksatas ta enda põske vastu noormehe õlga surudes ning ahastunult nõnda seistes. Arsenil oli olnud õigus...

[Arsen Karekin]

Noormees ei öelnud esimese korraga midagi, vaid võttis lihtsalt ta ümbert kinni ja embas teda, et talle mingisugune kindlus tunne tekitada. Kui ta algselt oli plaaninud, et ta tirib tüdruku kundi tagasi, siis kohe ta kindlasti ei tiri.

"Kõik saab korda," pomises ta vaiksemalt. Omamoodi jäi noormehe jaoks mõistmatuks, kuidas neiu saab nii nõrganärviline olla ja niiviisi endast välja minna, kuid samas ta ka sai midagi aru ning paratamatult sai ta aru, et tolles ruumis oldi üle piiri natukene mindud. Ta tahtis Samarale palju öelda, nagu näiteks see on see, mis juhtub, kui ta slytherinlastele liiga lähedale hoiab nind kui ta üldse slythi armub. See lõppeb halvasti. See on kindlasti lubatud, oo jaa. Aga enamasti see ei lõppe hästi. "Lähme natukene värske õhu kätte?" küsis ta seejärel sest ilmselgelt ei saanud nad sinna koridori jääda, kust kõndis mööda palju inimesi ja heitsid pilke neile, mitte et ta tahaks nüüd midagi varjata, vaid et saada natukene rahu ja vaikust.

[Samara Soul]

Muidugi ei saanudki Arsen aru saada - too oli ju slytherinlane ega hoolinud ilmselt millestki ega kellestki. Keegi ei norinud tema majakaaslasi, keegi ei mõnitanud ega kiusanud neid. Kuid gryffindorlasi ei sallitud. Isegi mõni ravenclaw'lane, kes slytherinlastega mestis oli, vaatas gryffindorlaste poole altkulmu. Hufflepufflastest ei tehtud lihtsalt välja, sest nad olid veidi kergemeelsed, kuid gryffindorlastega oli teine lugu. Ning kõik selle tõttu, mis sajandeid tagasi toimunud oli. Värdjakari...

Tüdruk embas veel noormeest, kuid viimaks noogutas ta õrnalt peaga. Arseni sõnad olid lohutavad ning mõjusid tüdrukule rahustavalt. "Ma tean," sõnas ta viimaks õrnalt peaga kaasa noogutades. Ta noogutas noormehe sõnade peale mõeldes hetkeks selle üle, mis saab siis, kui keegi nad poppi tegemast avastavad. Võib-olla oleks Arsen siiski eelistanud tunnis olla? Koolivanem tundis end veidi süüdi, et oli Arsenit selleni viinud, kuid vaatamata kõigele oli igaühel oma pea olemas ning nad suutsid enese eest ise mõelda. "Okei," sõnas ta viimaks noogutavalt ning tõmmanud kotisanga üle pea, surus tüdruk taskutesse ning hakkas mööda koridori treppide poole kõndima, et koolist välja minna.

[Arsen Karekin]

Noormees noogutas ja kõndis seejärel koos Samaraga väljapääsu poole, kui üks slythi preffekt tuli talle vastu ja hakkas juba midagi ütlema. Arsen saatis sellise tapva pilgu tolle poole, et tal ei tulnud piuhksugi välja ja hoopis leidis end kiirustamast oma tunni poole. 'Damn, I am good,' pidi ta tunnistama...

Ja varsti olidki nad väljas, kui nad istusid ühele pingile maha, poiss siis tüdruku kõrvale. "Life sux, doesn't it?" pomises ta siis vaikselt. Ega tal polnudki midagi öelda. Igal ühel omad mured, omad võitlused ja ilmselgelt oli poiss viimase korraga neiut nii palju tundma õppinud, et too ei vajanud seda. Nagu eelnevas postituses oli mainitud, oli igal ühel ju endal pea otsas olemas. Vähemalt ilm oli ilus ja kindlasti oli ta parema meelega seal, kui mingis umbses klassiruumis, kuigi ilmselt kui tüdruk maha rahuneb, lähevad nad sinna tagasi. Põhjuseid on lihtne leida - nad on koolivanemad.

[Samara Soul]

Jõudnud viimks välja, hingas neidis sisse, tundes, kuidas tema kopsud jäise oktoobriõhuga täituvad. Ilm oli jahe ning tüdruk ei olnud muidugi mõista võtnud kaasa midagi, mis teda soojas hoiaks.
Keeranud enda triiksärgi varrukad alla, võttis koolivanem Arseni kõrval istet ning vaatas enda ette, turtsatades viimaks naerma. "Pagana päralt, ma pole vist kunagi nii vihane olnud," lausus ta pead vangutades, silmade ümber endiselt naerukurrud, mis sealt veel pikka aega ära ei kadunud. Tundus, et Arsenil lihtsalt oli selline võime - tüdruk sai end temaga tunda hästi ja vabalt, mis oli suhteliselt üllatav, arvestades, et tegu on slytherinlase ja Jasoni parima sõbraga.

"Muide, ma ütlesin talle, et sinuga rääkisin. Ta sai suht pahaseks. Ma ei või tema arust sinuga temast rääkida," kommenteeris gryffindorlane mõru muige saatel, lastes pilgul enda jalanõude peale langeda.

[Arsen Karekin]

"Ta saab kõige peale pahaseks," kommenteeris ta seejärel vastu tüdrukule. Ta lausus pooluhke ja pool muigega juurde "Võiks öelda, et ta on kontroll-friik," kuigi inimestest taga rääkimine, soovitused ja kõik muu on üsna loomulik osa inimeste elust. Ometigi teeb see pahaseks, kui midagi rääkida. Naljakas.

"Viha on osa inimesest. Olulisem on, kes suudab seda kontrollida ja mitte," lausus ta seejärel. Tihti on ta üsna-üsna ärritunud ja tal sisimas on soov röökida millegi üle, kuid ometigi ta on vait ja ei näita seda välja. Päris hea oskus. "Aga vahest tuleb lasta ka välja pumbata oma viha," ei pannud ta pahaks, kuid nentis "Aga ma ei soovita sellist draamat terve klassi ees korraldada," Noormmes võttis oma jaki ära ja ulatas neidisele, kellel oli ilmselgelt jahe. Tal endal oli pikavarukaga pluus, nii et teda see väga ei häirinud.

[Samara Soul]

Samara ei suutnud seda uskuda. Sellegi poolest tõmbus ta noormehe jaki sisse sooja, olgugi, et ta oli ilmselgelt pahane. "Mismõttes draamat? Ta lennutas selle gryffindorlase aknast välja? Tüüp oleks võinud tema pärast surma saada! Ja sa ütled, et ma ei teeks klassi eest sellist draamat. Ma olen koolivanem ja käitun kuidas heaks arvan," lausus gryffindorlane kangekaelselt, ristades nagu jonniv laps käed enda rinnale risti. "Tead, ma olen väsinud sellest, et teised korraldavad sigadusi ja mina olen see, kelle poole näpuga näidatakse. Minge kõik perse, sina ka."

Silmi pööritades ning taaskord pilgu enda jalanõudele viies vajus neidis mõttesse. Jason oli küll palunud Samaral Sigatüükasse jääda, kuid koolivanem ei jaksanud enam seda hea-kurja võmmi mängimist jätkata. Pärast kooli lõppu oleks see kõik niikuinii läbi olnud, nii et mis vahet sel on, millal tüdruk Jasoni lõplikult kuradile saadab, kas pole? Mitte, et ta oleks seda teha tahtnud. Kui nad omavahel olid, oli tüdruk õnnelik ja keegi ei saanud seda õnne temalt võtta.

[Arsen Karekin]

Noormees tundis, kuidas tal närv läks katki. "Sa tead küll, mis draamast ma räägin, ära mängi lolli..." Arsen oleks ise tahtnud ka tüdruku pikalt saata, öelda et nuta siin nüüd siis üksinda ja et ma ka ei viitsi enam teie sita sees elada, kuid loomulikult ta ei väljendanud ühtki seda, veel. "Oo jaa, selle griffi osa ma ei vaidle vastu," kuigi ta ei teadnud selle full konteksti, "kuid ma räägin sellest teisest osast. You know, kuidas sa Jasonit terve klassi ees suudlesid ja teise inimese läbi sõimasid, lastes samal ajal provotseerida?" muidugi ta ei saanud midagi muud vastu öelda, kui et see oli carmella poolt nii hot paika panemine.

[Samara Soul]

Kuuldes noormehe sõnu, hakkas tütarlaps vaikselt endamisi itsitama. See oli midagi, mille üle ta paraku uhke oli. Ta ei teadnud üldse, miks Arsen arvas, et see nüüd mingi probleem on. Oli ju Jason ise öelnud, et ta ei taha kellegi eest varjata seda, mida ta Samara vastu tunneb, nii et mis siis täpsemalt viga oli? Suutnud natuke rahuneda, pilgutas tüdruk arusaamatult enda silmi ning naksutas keelt. "Sa kõlad nagu vaevaks sind armukadeduseuss, Arsen," lausus tütarlaps viimaks absurdse tooniga, turtsatades veel korra. Arsen ei saanud olla armukade. Lihtsalt... ei saanud! Kuid siis hakkas neidis mõtlema kõikidele kordadele mil noormees oli tüdrukule öelnud, et paljud poisid jooksevad tema järgi. Et Samara ei peaks Jasoniga olema. Tüdrukule meenus kord, kui noormees üritas Samarat suudelda.
Aeglaselt viis tüdruk enda silmad Arsenile ning tema pilk muutus ettevaatlikuks. "Arsen, palun ütle, et see pole tõsi," sosistas gryffindorlane, lastes käed taskutes rusikatesse tõmbuda. See oleks tähendanud üht lisaprobleemi.

[Arsen Karekin]

'Ma tahan kedagi ära kägistada. Palun, tooge siia kohe ükskõik missugune tatt ja ma kägistan teda, tasuta. Oh my god, please, somebody save me or I go nuts!' mõtles noormees oma emotsioonides hüpeldes. 'How dumb can she be? Ma olen nagu koolivanem ja ma üritan selgeks teha, et armuasju võiks teha klassist natuke kõrval, eriti mis sisaldab röökimist ja kõike muud ning et ta maha rahuneks ja asju läbi mõtleks aga ei. Keegi peab talle ütlema, et ta maamuna peale tagasi tuleks,' kuid ta ei öelnud järjekordselt midagi, vaid ta viis selle mõtlemise ajaks pilgu natukene eemale, nagu ta otsustaks midagi. Selle asemel tekkis talle geniaalne mõte. Ta viis hetk pärast mõttepausi oma tõsise pilgu Samarale ja lausus "Tegelikult, ma olen sind koguaeg kõrvalt vaadanud. Ma armusin sinusse ära. Ma ei suuda enam kellestki muust mõelda, kui ainult sinust. Nüüd iga kord kui sa Jasoniga suhtled, teeb see mulle nii haiget, nagu rebitakse mult hingest üks suur tükk ära," lausus noormees, nägu surmtõsine.

'Ma ilmselt kaevasin endale augu aga vana Jason tunneks mu üle praegu uhkust, #Worth' pidi noormees rahulolevalt tunnistama. Ilmselgelt ta võis südant murda millalgi varsti, kuid too tšikk vajas õppetundi ja maailma peale toomist, et maailm ei tiirle tema ümber.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa ning korraks tundus neidisele, et noormees mõtleb seda siiralt. Kuid viimaks turtsatas ta naerma ning ta tõusis püsti ning võttis Arseni jaki seljast. Kummardudes noormehele lähemale, libistas ta jaki tagasi noormehe õlgadele ning suudles teda õrnalt põsele. "Cool story, bro," sosistas ta kutile, eemaldudes seejärel slytherinlasest. Ta tundis slytherinlasliku sarkasmi juba mitu aastat, seega ei jäänud ta uskuma sõnakestki, mis Arse(n) ütles. Kuid antud hetkel oli ta solvunud, et noormees üldse nõmetsema pidi ning pahane, et ta enda aega temasuguse mao peale üldse raiskas. Tundus tõepoolest, et ainus, keda Samara Sigatüükas usaldada sai, oli tõepoolest Alicia. Ja Christian. Kõik teised oli scum. Millest oli muidugi kahju, sest Arsen tõesti tundus olevat veidi arukam.
End aeglaselt ringi pöörates hakkas tütarlaps Arsenist eemale kõndima, hoides käsi sügaval taskutes. Külm tuuleiil tekitas neidise nahale kananaha, kuid antud hetkel ei pööranud ta sellele isegi tähelepanu. Ta tahtis mõelda. Olla üksi. Perse nad kõik.

[Arsen Karekin]

Noormees ei öelnud midagi, vaid vaatas lihtsalt talle tõsiselt otsa, kuidas too nii külmalt ära kõndis. Ta ei teinud mingeid šoki nägusid ja kõike muud, mida ta tavaiselt teeks, kui ta nõndanimetud sarkasmi puhul teeks, vaid lihtslat vaatas ta minekut. "Linnuke hüppas pesast välja," pomises ta siis, kui too kaugemal juba oli iseendale. "Kas ta aga tiibu suudab lehvitada, eks seda näis" kuigi see võis tunduda julm, mis Arsen tegi, tegi ta seda lootuses, et äkki naine hakkab varsti mõistma, kui naeruväärne ta mull on, mille sees ta elab. Just see mull oli see, mis oli nii tõmbav. Võibolla võiks kutsuda viisakalt, kui et hea on sellist inimest ära kasutada. Noormees ohkas ja märkas, kuidas klass oli juba alanud. Aeglaselt püsti ajanud, liikus ta tagasi ennustamise tunni poole. "Psh, edaspidi pean hoidma kaugust. Liiga palju topin enda nina sinna, kuhu ei peaks."