Post by Samara Soul on Jun 9, 2015 23:04:41 GMT 3
Kell oli umbes kaheksa õhtul, kui kostus mingit ilgemat raginat ning Samara enda väikeste kätega Hurtsiku esimese korruse aknalt järjekordse puulaua eest tõmbas. Kust tüdruk sellise jõu võttis, seda ei teadnud ta ise ka, kuid seal ta oli, kaks puulauda enda all poris ning üks käes. Viimaks mõtiskles ta, miks ei olnud neidis koheselt kasutanud võukeppi. End veidi facelantinud, ronis tütarlaps pisikesest praost läbi, jälgides hoolega, et tema juuksed mõne lahtise naela otsa kinni ei jäänud.
Lastes end viimaks kahe jalaga tolmusele põrandale, ohkas tütarlaps kergendustundega ning võttis alles nüüd võlukepi välja. "Lumos," sosistas neidis ning selle otsa tekkis tuluke, mis lõi särama terve ruumi. Sellest oli ikka kaua möödas, mil neidis Hurtsikusse kolama tuli. Võis öelda, et ehk isegi aastaid. Ning üllataval kombel oli tema tuju ääretult hea olnud. Bändiproov oli tüdrukul hästi kujunenud ning see oli piisavakks põhjuseks, et õnnelik olla. Noh, muidugi oli ka Jasoniga kõik hästi. See oli vist esimene kord, mil noormehega oli reaalselt kõik korras. Ka Aliciaga oli tütarlaps jõudnud vestelda, kuid kui oli keegi, keda tüdruk igatses, siis oli see Christian. Noormees oli tema üks lähedasemaid sõpru. Tema, Alicia ja Samara olid olnud nagu kuldne kolmik juba aegade algusest saati. Ballist oli nüüdseks möödas juba nädalaid, kuid kutist ei olnud endiselt ei kippu ega kõppu.
Tütarlaps vaatas veidi ringi ning suundus viimaks kamina juurde. Kaminasimsi kõrval oli aga terve virn täiesti korralike kuivi üksteise peale laotud puuhalge. Ilmselt käis majas veel keegi peale tema. Tüdruk viskas paar liistu hakatuseks kaminasse ning natukese võlukunstiga süütas tüdruk selles tule. Kui liistud juba heledalt ning valjult praksudes põlesid, viskas neidis paar jämedamat puuhalgu alla ning olles enese tööga rahul, noogutas gryffindorlane rahulolevalt ning suundus seejärel diivani poole. Ta libistas enda käe selle kattele ning vaatas seejärel, kuidas tema käsi on - midugi mõista tolmune. Leidnud aga kiirelt mingi triibulise pehmematsorti kaltsuvaiba, mis kokkuvoldituna toolil asetses, laotas tüdruk selle diivanile ning viskus seejärel sellele pikali. "Nox," sosistas tütarlaps ning võlukepi otsast tuli kustus. Ainus, mis ruumi valgustas, oli kaminatuli, mis neidise näole kummalisi varjundeid tekitas. Sulgenud enda silmad, vajus tütarlaps kergesse unestaadiumisse.
OT. Christian E. White
Lastes end viimaks kahe jalaga tolmusele põrandale, ohkas tütarlaps kergendustundega ning võttis alles nüüd võlukepi välja. "Lumos," sosistas neidis ning selle otsa tekkis tuluke, mis lõi särama terve ruumi. Sellest oli ikka kaua möödas, mil neidis Hurtsikusse kolama tuli. Võis öelda, et ehk isegi aastaid. Ning üllataval kombel oli tema tuju ääretult hea olnud. Bändiproov oli tüdrukul hästi kujunenud ning see oli piisavakks põhjuseks, et õnnelik olla. Noh, muidugi oli ka Jasoniga kõik hästi. See oli vist esimene kord, mil noormehega oli reaalselt kõik korras. Ka Aliciaga oli tütarlaps jõudnud vestelda, kuid kui oli keegi, keda tüdruk igatses, siis oli see Christian. Noormees oli tema üks lähedasemaid sõpru. Tema, Alicia ja Samara olid olnud nagu kuldne kolmik juba aegade algusest saati. Ballist oli nüüdseks möödas juba nädalaid, kuid kutist ei olnud endiselt ei kippu ega kõppu.
Tütarlaps vaatas veidi ringi ning suundus viimaks kamina juurde. Kaminasimsi kõrval oli aga terve virn täiesti korralike kuivi üksteise peale laotud puuhalge. Ilmselt käis majas veel keegi peale tema. Tüdruk viskas paar liistu hakatuseks kaminasse ning natukese võlukunstiga süütas tüdruk selles tule. Kui liistud juba heledalt ning valjult praksudes põlesid, viskas neidis paar jämedamat puuhalgu alla ning olles enese tööga rahul, noogutas gryffindorlane rahulolevalt ning suundus seejärel diivani poole. Ta libistas enda käe selle kattele ning vaatas seejärel, kuidas tema käsi on - midugi mõista tolmune. Leidnud aga kiirelt mingi triibulise pehmematsorti kaltsuvaiba, mis kokkuvoldituna toolil asetses, laotas tüdruk selle diivanile ning viskus seejärel sellele pikali. "Nox," sosistas tütarlaps ning võlukepi otsast tuli kustus. Ainus, mis ruumi valgustas, oli kaminatuli, mis neidise näole kummalisi varjundeid tekitas. Sulgenud enda silmad, vajus tütarlaps kergesse unestaadiumisse.
OT. Christian E. White
