|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 1:00:51 GMT 3
Lestat viis pilgu käelt Samara peale. "Jah, kuid sellisena sa ei saaks tulla restorani einestama nagu mul täna õhtuks plaanitud oli," sõnas ta jätkuvalt kurva ilme ja tooniga nagu praegusel ajal tihedalt see esines. Ta plaanid olid luhtunud, kuid ennekõike ta tahtis, et Sam'iga oleks kõik korras, et ta saaks käia ringi, olla elurõõmus ja elada.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 1:15:51 GMT 3
Samara naeratas õrnalt ning keeras end veidike, asetades enda pea noormehele sülle. "Restoran ei kao kuskile," lausus tüdruk, kuid tegelikult oli tal sellest rohkem kahju, kui välja näitas. Ta vihkas haiglaid ning tal oli kahju, et et ta ei saanud kodus koos Lestatiga ööbida. "Ma ei tea isegi seda, millal ma siit välja saan. Arst pole siin käinud," lausus tüdruk ning ohkas vaikselt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 1:23:46 GMT 3
Lestatil oli väga kahju, väga, väga kahju. "Iga hetkega kaob selle tagamõtte võlu aina väiksemaks," pidi ta kommenteerima. "Tahad ma kutsun arsti?" küsis ta siis kiiresti, kuna teda end huvitas näiteks väga, kunas ta Sam'iga taas välja saab minna.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 1:31:02 GMT 3
Samara tundis end süüdlasena. Ta sõimas end sisimas igasuguste roppude sõnadega, kuid kui ta oli kuulnud, mida noormees ütleb, tõestis tüdruk ärevalt enda pead ning vaatas noormehele otsa. Kiirelt noogutas ta. "Doktor Cullen on ta nimi," sõnas tüdruk ning naeratas ebalevalt. Cullen oli kogu aeg tüdruku perearst olnud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 1:36:43 GMT 3
OT:haaaaaahaaaaaaaaa xD
Lestat noogutas ning läks siis palatist välja, saates Sam'i pilguga nii kaua kui sai. Jõudnud siis laua juurde, mille taga üks õde oli, kõnetas ta teda. "Vabandage, kust ma Doktor Culleni leida võin?" küsis ta viisakalt. Õde osutas kõrval olevale mehel ning Lestat kõndis temani. "Tervist, dr Cullen," ta surus mehe kätt,"kas te saaksite palun tulla Samara Soul'i palatisse?" küsis ta edasi ning pärast jaatavat vastust kõndis arstiga taas neiu juurde.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 1:52:53 GMT 3
OT: Mind ennast ajas ka see naerma ;D Liiga geniaalne olen xD
Samara naeratas kergelt, kui nägi Lestati koos doktoriga palatisse sammumas. Ta teretas arsti ning päris, millal ta välja saab. "Teil on väga vedanud," seletas mees ning naeratas leebelt. " Te pidasite kaua vastu. Poleks teid kohe siia toimetatud, oleks te ilmselt surnud," seletas mees ning vaatas korraks Lestati poole. "Minu pärast võite te kasvõi kohe lahkuda, kuid ma kirjutan teile välja salvi, mida peale ööpäevas kaks korda haavadele määrima," seletas ta seejärel ning katsus tüdruku pead, palavikku polnud. "Jah, ma usun küll, et.. Ma ei tahaks siia jääda," sõnas Samara ärevalt, kuid tagasihoidlikult, julgemata Lestati poole vaadata. "Hästi, kui olete valmis lahkuma, tulge minu kabinetti retsepti järgi," sõnas mees ning noogutas Lestatile peaga hüvastijätuks ning lahkus seejärel palatist.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 2:00:02 GMT 3
Lestat kuulas rõõmsalt kuid kahtlusatavalt kogu jänti. Pärast noogutas ta samuti arstile ning pöördus siis Samara poole. "Et sa tuleksid täna õhtul minuga restorani?" proovis ta positiivselt kõlada ning manas põgusa naeratuse näole, endal kibe tahtmine põetaskust sõrmus välja võtta.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 2:11:07 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning muigas vaiskelt. "Muidugi, kui sa pärast mind põetada aitad," tõi tüdruk tingimuse noormehele lagedale ning tõusis aeglaselt voodist püsti. Alles nüüd märkas ta, mis tal seljas oli: Valge roosade mummudega öösärk. Oma võlukepi ja riided leidis tüdruk puhvetkapilt voodi vastas. Kärmelt vahetas ta öösärgi enda veriste ning katkiste riiete vastu ning ohkas vaikselt, vaadates noormehe poole.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 2:13:40 GMT 3
Lestat noogutas nõustumise märgiks, mida muud ta ikka teha sai, kui mitte enda naise eest hoolitseda. Pärast ta vangutas pead, kui pidi neid kohutavaid riideid nägema. "Palun, ära.."sõnas ta neiult ja ta riietelt pea eemale. Ootamise märgiks tõstis ta ühe sõrme ning läks käis ja tõi kiiresti poest esimesi ettejuhtuvaid riideid. Hetke pärast oli ta tagasi ja ulatas need Sam'ile, proovides jätkuvalt pilku mitte ta lõhkistele riietele viia.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 2:35:36 GMT 3
Samara võpatas kergelt ning kui noormees tagasi olid, pani tüdruk need selga. Need olid tegelikult üpriski tavalised, kuid neiu ei kurtnud. Sättinud enda pikad juuksed kõrgeks hobusesabaks, vaatas tüdruk noormehele otsa. "On kõik korras?" päris ta seejärel noormehelt murelikult, sest too käitus veidralt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 2:38:12 GMT 3
Lestat võttis neiu endised rõivad, siiski jälgides silmalau alt ainult maapinda ning viskas need prügikasti. Pärast ohkas kergendunult."Nüüd on," proovis ta naeratust esile manada, kuid ebaõnnestunult. "On sul kõht tühi?" küsis ta seejärel, kui suundus ukse poole ja selle Sam'ile avas, et minna arsti juurde retsepti saama.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 2:50:35 GMT 3
Samara kortsutas vaikselt kulmu, sest ta tahtis teada, miks noormees nõnda reageeris, kuid ometigi ei hakanud ta midagi selle kohta pärima. Kuulnud noormehe vastust, raputas ta kiirelt pead. Ta ei tundnud endiselt veel end kuigi hästi ning hiljem pidid nad ju restosse minema. "Ma tahan koju," kaebles tüdruk, kui oli ukse juures ning enda käe ettevaatlikult noormehe pihku libistas.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 2:54:17 GMT 3
Lestat noogutas ning väljus uksest koos Sam'iga, suundudes esmalt arsti juurde ning pärast koju.OT: teema lõpetatud?
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 3:11:03 GMT 3
OT: mhm. XD
|
|