|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 7, 2008 21:12:45 GMT 3
Üle lendluudpalli väljaku paistis juba ere päike ning Lizzie sammus sellele väljakule, kooliluud üle õla. Neiu naeratas vaikselt, kuid see naeratus kadus jälle kiirelt kui mõistis, et tuli ise lendamist õppima. Ta ju kartis kõrgust!
Mis siis kui ta minestab lennates ja kedagi pole lendluudpalli väljakul, et ta kinni püüda !
Üleni värisedes pani ta korraks silmad kinni ja hingas sügavalt sisse ja ohkas seejärel. Ta peab ju kunagi lendamise ära õppima kui ta tahab kunagi auroriks saada.
Luuale peale istudes, vaatas ta ringi ja noogutas endale. Ta peab sellega hakkama saama! End luuaga maast lahti lükates, tõusis luud aeglaselt õhku. Lizzie pigistas käed tugevalt luua külge ning ta kartis juba, et luud läheb tema haarde pärast katki. Pilgu oma kätele viinud, sai ta aga aru, et tema ainult pigistab nii tugevasti kui suudab, sest ta nahk on muutunud juba sõrme otsadest valgemaks kui tema käed üldse on. Iga korraga tõusis luud kõrgemale ning Lizzie hakkas paanikasse sattuma.
Ta oli luual, umbes viis meetrit kõrgel ja nüüd ta värises veel üleni. Tüdruk tundis, kuidas ta kohe paanikasse satub või minestab, igatahes midagi selle sarnast oli. Suu peenikeseks triipsuks kokku surunud, pigistas ta silmad kinni ja üritas luua tõusmist peatada.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 7, 2008 21:22:47 GMT 3
Hayley oli tulnud tegema varahommikust trenni, sest lähenemas olid võistlused. Tüdruk lendas kõrgel ja harjutas igasugu pöördeid ja tehnikat. Järsku märkas ta palju allpool veel kedagi ühe koha peal järiest kõrgemale tõusmas. Hayley lendas allapoole, sest selle inimesi luud vibreeris kahtlaselt, Hayleyl oli kohustus ja ta ka tahtis teada saada mis seal toimub. Ta langes luuaga samale kõrgusele ja märkas, et selle seljas istub kramplikult väike tüdruk. "Hey," lausus ta rahulikult, "kas vajad abi?" Kuid tundus, et seda ta tõesti vajab.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 7, 2008 21:30:04 GMT 3
Lizzie avas silmad ja vaatas väga hirmunult koolivanemat, kes temaga sama kõrgel hõljus. Hädiselt noogutanud, pigistas ta jälle silmad kinni, hoides veelgi kramplikumalt luuast kinni . ,,Ma kardan.." pomises ta juba peaaegu nutma hakates. Lizzie ei julgenud isegi silmi lahti teha, et vaadata enda "seltskonnakaaslasele" otsa ja ta ei julgenud enam luuast lahti ka lasta, kartes alla kukkuda. Mõne hetke pärast juba langesidki tüdruku põskedele esimesed pisarad, mis hakkasid kõditama ta nina. Ahastavalt ohates, pööras ta pea ära ja hakkas veelgi rohkem värisema.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 7, 2008 21:35:47 GMT 3
Hayley ehmatas, kui tüdruk silmad avas ja lausus, et ta kardab. "Hoia lihtsalt kinni, ma juhin su alla," lausus ta rahulikult ja lendas enda luuaga tüdruku oma kõrvale. Ta hoidis ühe käega enda luuast ja teisega võttis ettevaatlikult tüdruku luuast. Hayley hakkas allapoole lendama, tõmmates tüdruku luuda kaasa. Kooli luuad olid õnneks suhteliselt kuulekad juba temale, sest Hayley oli tihti nendega harjutanud, kui tal enda luud vahepeal katki oli läinud ja isal uue saatimsega aega läind.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 7, 2008 21:43:30 GMT 3
Lizzie noogutas ärevalt, kuig ei lasknud üldse luuast lahti ning mõne hetke pärast avas ta jälle silmad kui nad olid maale piisavalt lähedal. Tüdruk naeratas õnnelikult ja ta vaatas tänulikult koolivanema poole, kes ta päästis. ,,Aitähh," pomises ta vaikselt ja punastas mõne hetke pärast.
,,Ma poleks pidanud vist siia üldse tulema. Ma kardan jubedalt kõrgust ja ma ei oska lennata ja sellepärast mõtlesin , et äkki õnnestub.." jälle tõi Lizzie kuuldavale ahastava nuukse ning ta hingas sügavalt sisse, et mitte lämbuma hakata.
,,Ma ei suuda uskuda, et ma nii ... oskusetu olen!" ütles ta lõpuks luuast lahti lastes ja käed näo ette pannes ning nuuksudes.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 8, 2008 0:42:55 GMT 3
Hayley vaatas, et tüdruk oleks kindlalt maapinnal. "Hey, kuuled, ära nuta," lausus ta lohutavalt ja asetas enda luua murule, seistes tüdruku juurde. "Kas sa tahad lendama õppida, kui jah, siis ma võin sind enda vabast ajast ju aidata." Hayley naeratas endamisi, kui kätt tüdruku õlal hoidis. "Mul on ka häid nippe, kuidas kõrgusekartusest üle saada." Tüdruk lootis, et väiksem jätab nutmise, kahju oli teda vaadata.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 13, 2008 17:59:28 GMT 3
Lizzie nuuksatas vaikselt ja vaatas maad ning hüppas luualt maha. ,,Ma tahan, aga ma ei julge! Ma kardan kõrgust, jubedalt!" ütles ta õhku ahmides ning vaatas talle lõpuks otsa. ,,Millised need on?" küsis ta vaikselt ning pühkis pisarad enda põskedelt ära.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 13, 2008 18:05:19 GMT 3
"Mõned nipid on," lausus Hayley, "kuid ma arvan, et täna sa oled liiga palju juba üle elanud, et neid katsetada." Ta vaatas tüdrukule otsa, kui lisas: "äkki mõni teine päev?" Hayley hüppas nüüd ka ise luualt maha ja jäi luud käes seisma.
|
|
|
|
Post by Lizzie Lovental on Dec 13, 2008 18:08:25 GMT 3
Lizzie jälgis tüdruku tegevust ning noogutas. Järsku hakkas tal süda valutama. Esialgu otsustas ta valust mitte välja teha, kuid mõne sekundi jooksul muutus valu südames hullemaks kui varem. Õhku ahmides haaras ta südame kohalt kinni ja vaatas näost valgemaks muutudes tüdrukule otsa.
Lizzie vajus värisedes põlvili, hoides siiamaani südamest kinni. Nii ma surengi?, mõtles ta sügavalt sisse ja välja hingates, üritades rahulik olla, kuid valu südames muutus iga hetkega suuremaks. Lõpuks valust vaikselt kiunatanud, vajus Lizzie teadvusetult maha.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 13, 2008 18:13:10 GMT 3
Hayley ei saanud alguses aru mis toimub, ega tal ka nii kiire reaktsioon ei olnud. Siis aga kui tüdruk kiunatas ja maha vajus, viskus Hayley ta juurde põlvili. Nagu alati esimene reaktsioon, raputas ta Lizziet ja karjus: "hey, mis sul viga on??"
Kui Hayley aga hetk hiljem taipas, et tüdrukuga on lahti midagi tõsist jättis ta luuad sinnapaika ja hõljutas tüdruku kiirelt õhku, justkui kanderaamile ja kiirustas temaga haiglatiiba...
|
|
