Pärastlõunal

[Samara Soul]

Samara vaatas naeru kõkerdades tüdrukule otsa, kui kuulis, kuidas too teda iseloomustab. Kuulnud aga tüdruku viimast lauset, oli neidis tõsisem, kui surm. "Kuidas sa..?" küsis tüdruk, kuid ei lõpetanud lauset. "See ei ole võimalik!" lausus neiu, kui oli taibanud. Vampiiri tunneb ära ju vampiir ning keegi teine, peale Jasperi, ei teadnud, kes Samara nüüd on.
Peagi aga muutus neidise ilme kõveraks. "Kui sa nii ütled," lausus tüdruk lühidalt, ega hakanud ning keeras kannapealt end ringi, eemaldudes Miseriast. Ta ei tahtnud teda enam näha ning samuti ei tahtnud ta, et ta enda üle kontrolli kaotaks. Samara jaoks oli kõik veel liiga värske ning kontrolli kaotada oleks väga lihtne.

[Hysteria Hellraise]

Miseria muigas kui sai aru, et oli asja tuumani jõudnud. ,,Kuidas ma julgen? Julgen.. Ja kõik on võimalik, Samara. Siin maailmas ei eksisteeri võimatut!" ütles ta lõbusalt, silmad süsimustaks tõmbumas. Samarat pilguga saates, pööritades silmi. Draama Kuninganna. ,,Ütlen," sõnas ta vaikselt ja pööras end ringi, jätkates kivikese loopimist.

[Samara Soul]

Samara tõmbas kapuutsi rohkem pähe ning jätkas jalutamist, ise peagi vaikset viisikest ümisema hakates. Varsti unustas ta Miseria olemasolu.