|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 13, 2008 2:08:04 GMT 3
Lestat oli ülemeelikus tujus ning ta ei teadnud isegi miks. Selle asmele ta aga proovis mitte jääda teistele ette ning valis ühe tühja koridori, kus omaette laulu saatel tantsis. Ta pani oma surnud keha proovile ning ilma mingi soojenduseta tegi keerutusi, saltosid, hüppeid ja muid imelikke asju. Kuna koridorides ühtki hingelist ei tundunud, ei pidanud ta ka millegi pärast muretsema, et keegi tega pilkaks, kuigi see teda absoluutselt ei kõigutanud.
Enamus ajast ta lauliski oma üht lemmiklugu ning jooksis ühest koridori otsast teise, samal ajal lennates või hüpates. Tunne oli tal nii hea, et miski ei kõigutanud enam.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 26, 2008 23:48:42 GMT 3
Hayley sammus aeglaselt, pea norus mööda 5. korruse koridori. Ta oli juba viimased kaks tundi mööda kooli lonkinud ja mõelnud. Otseselt mittemillestki, kuid samas niipaljudest asjadest. Ta oli nii süvenenud, et ei märganud isegi Lestatit. Ta sammus lihtsalt edasi, koperdades ühe raudrüü otsa ja sammus edasi ..
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 26, 2008 23:53:24 GMT 3
Gaby jalutas mööda viiendat korrust kuni nägi Hayley't. "Tsau. Jalutad?" küsis Gaby.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2008 0:02:39 GMT 3
Hayley võpatas ennast nüüd transist välja ja vaatas kohkunult Gabile otsa. "Eem, jah," lausus ta vaikselt ja sammud edasi, ootades et ka Gabi tuleks temaga kaasa.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 27, 2008 0:07:47 GMT 3
Gaby läks Hayley kõrvale ning jalutades tema kõrval. Kui nad olid juba veidi aega jalutanud küsis ta Hayleylt vaikse häälega: "Oled sa ikka kindel, et tahad rääkida, sellest miks sa nutsid?" Ta oli küll uudishimulik kuid sellest rohkem oli ta kaastundlik.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2008 0:49:25 GMT 3
"Noh, sa saaksid sellest nagunii teada," alustas Hayley, piinatud ilme näol. "Viimase nädalaga on mu elus nii palju juhtunud.." Ta sammus sõbranna kõrval edasi, pilk suunatud teele mida mööda ta kõndis. "Juhtus maailma parim asi," rääkis ta edasi, "kui ka maailma halvim asi, lausa kaks korda." Sellele mõtlemine tegi talle haiget, kuid kõige parem oli kui ta selle hingel ära sai. "Ma läksin enda kahe parima sõbraga tülli, Dani ja Robertiga, nad, nad vist vihkavad mind." Hayley hakkas jälle nutma, selle väljaütlemine tegi rohkem haiget kui ta arvanud oli. Ta jäi seisma ja pühkis järiest voolavaid pisaraid, kuid neid tuli ja tuli..tema õlad vappusid ja pilk oli suunatud põrandale. "Ma olen ikka nii loll," pomises ta nutuselt, "see oli kõik mu enda süü.."
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 27, 2008 1:06:55 GMT 3
Gaby kuulas vaikides sõbranna sõnu. Kui ta oli lõpetanud kallistas ta sõbrannat kõvasti. Oled veidi aega Hayleyt kallistanud, ütles ta üsnagi sosinal, kuid niimoodi, et sõbranna kuulis: "Aga miks te siis tülli läksite?"
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2008 1:35:35 GMT 3
Hayley püüdis ennast rahustada ja embas Gabit vastu. "Noh, ma olin ise täielik idioot ja saatsin neile valesiganaale, noh nagu umbes, et ma loodan midagi enamat kui sõprus nendega.." Ta luristas nina ja jätkas: "kuid tegelt, tegelt ma olengi selline, tähendab olin, ma ei suuda poiste seltskonnas tihti normaalseks jääda.." Ta taganes nüüd ühe sammu ja püüdis naeratada. "Siis tuligi mängu Arthur, me, me oleme nüüd koos."
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 4:17:22 GMT 3
Lestat laulis oma lemmiklugu edasi. Üsna valjult. Ta teadis, et pole enam üksinda, nõnda ta jättis hüplemise ja tõmblemise, kuid laulis edasi. Tal olid silmad kinni ja ta jalutas väga aeglaselt edasi.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 27, 2008 15:07:10 GMT 3
Gaby kuulas sõbrannat hoolikalt. Kuuldes Hayley viimast lauset naeratas ta õrnalt ning lausus: "Mul on sinu ja Arthuri pärast hea meel." Nüüd aga pöördus ta mõtteis probleemi juurde tagaasi ning ütles Hayleyle, lootes lahendust leida: "Aga mis sa arvad, kas Dan ja Robert ei annaks sulle andeks, kui vabandaksid?"
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2008 15:17:19 GMT 3
Hayley viis pilgu korraks Lestatile, kes lauldes mööda jalutas. Siis luristas ta jälle nina ja raputas pead. "Ma juba palusin," lausus ta siis vaikselt. "Võibolla Dan veel andestab..kuid Robert mitte kunagi." Sellele mõeldes hakkasid pisarad jälle lahinal voolama. "Ta usaldas mind, ta usaldas mulle enda saladuse.." Nüüd ta ei suutnud enam pisaraid pühkida või tagasi hoida, neid tuli lahinal ja tea ei teadnud mida teha. Hayley vajus seljaga vastu seina ja peitis pea kätesse.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 27, 2008 15:31:58 GMT 3
Gaby istus Hayley kõrvale. Ta silmad jäid pidama Lestatil. Korraga tõusis Gaby püsti ning lausus sõbrannale: "Oota korra. Ma kohe tagasi." Gaby läks Lestati juurde ning ütles: "Les, palun ole ja hea ja mine praegu siit korruselt ära. Meil on Hayleyga omad jutud. Palun?!", nüüdseks juba oli ta suht paluva näoga. Lootes, et Lestat ta sõnu tõsiselt võtab läks ta Hayley juurde tagasi. "Nuta, nii hakab sul ehk kergem," ütles Gaby, lootes, et tema sõnadel tõepõhi all on.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 20:10:16 GMT 3
Lestat võttis volüümi vaiksemaks ning jalutas rahulikult minema. Viisakus on suhteline.. mõtles ta vaid endamisi ning lahkus.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Dec 27, 2008 22:36:58 GMT 3
Need sõnad mõjusid Hayleyle. Ta oleks pidanud nüüd nutmise jätma, kuid pisarad voolasid ikka veel ja veel, lahinal. Ta kallistas Gabit. "Sa oled nii hea sõbranna," lausus ta läbi nuuksete.
|
|
|
|
Post by Amity Danielle Felicity on Dec 27, 2008 23:40:27 GMT 3
Gaby nägi kuidas Lestat lahkus ja oli talle südamest tänulik, "talle jään ma teene võlgu" lubas Gaby endale. Kuulates nüüd Hayleyt, ta kallistas Hayleyt vastu ja naeratas õrnalt ning lausus: "Nagu sinagi." Ta tiris Hayley püsti, pühkis ta pisarad, kallistas teda ja lausus pool anuva näoga: "Ehk laabuvad need probleemid iseenesest. Kuid nüüd läheme ja lõbutseme. Oled nõus?"
|
|
