|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 2:47:38 GMT 3
Oli üsna tavaline hommikupoolik, mil Lestat ei läinud sööma. Ta liikus küll sinna poole, kuid Suurde Saali ei sisenenud. Ta vaatas enda ümber ringi ning jalutas vaikselt samal korrusel.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 26, 2008 2:51:03 GMT 3
Oli üsna tavaline hommikupoolik, mil Lisette juba söömas oli jõudnud ära käia ning nüüd tuiskas ta suure südamerahuga üksikutele vastutulijatele täpselt vastupidises suunas vastu. ja täpselt niikauaks jätkus tal südame rahu (, tegelikult jagus tal seda edasi kaa..) kuni ta ühele vastutulijale otsa juhtus vaatama. "well hellllllllllllllllllllõuu, mai diör frendd !" lausus ta rõõmsalt, täiesti suvalisele inimesele, kes talle õnnetu juhuse läbi ette oli jäänd. "Küll sa oled meil pikaks kasvanud." lisas ta vanaemalikult juurde ning vaatas naerulsui võõrale, kelleks juhtus seekord Lestat olema, alt üles, otsa.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 2:54:08 GMT 3
Lestat naeris vaikselt noore esimese klassi õpilase tervituse peale. "It's nice to see you too," sõnas ta perfektse briti aktsendiga, mis tal juba sündides kaasa oli antud. "Kindel, et sa ise väiksemaks pole jäänud?" sõnas ta naljatleval toonil noorukit silmitsedes. "Lestat, muideks," sõnas ta rõõmsalt lapsele.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 26, 2008 2:57:58 GMT 3
Lisette muigas koolikaaslase vastuse peale. Varem polnud talle nii suhtlusaldjaid tüüpe vastutulema juhtunud. Mitte, et ta selle üle nurisenud oleks. Küsimust kuulnud, tekkis tüdruku näole väike kulmukortsutus, käed läksid nagu iseenesest rinnale risti ning veidi mossitavalt Lestati poole põrnitsevat pilku saates, mis võis tegelikult kokkuvõttes päris naljakas tunduda, vastas ta ülima solvumisega "SEE," tüdruk tegi teatraalse sõrmenipsu, mille jooksul viis ta käe nii kõrgele kui võimalik, kuid siiski nina ees nipsu tegemine tal päris välja ei tulnud. "oli solvav." lõpetas ta ning naeratas laialt. "Lisette."
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 3:27:19 GMT 3
Lestat vaatas tõsise näoga Lisette 'solvumist'. "Ma vabandan sügavalt oma käitumise pärast. Loodan, et te ei pea mind enam sellisena nägema.." tegi ta nii kahetseva näo pähe, kui suutis. "Meeldiv tutvuda," muigas ta seepeale laialt, kui oli ka tüdruku nime teada saanud.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 26, 2008 3:31:51 GMT 3
"Ma loodan kaa." vastas Lisette lõbusa naeruturtsatuse saatel ning noogutas agaralt selle meeldiva tutvumise kohapeal kaasa. "ja nüüd oletades, et me oleme suured sõbrad, ja et mul oli planeeritud täiesti kohutavalt tapvalt igav hommikupoolik - Kuhu Me Suundume ?" Lisette poleks ise mittekunagi selle peale tulnud, et kellelgi, keda ta kohtab oleks teised plaanid. mkm. nii Lissule ei sobind. Deal with it.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 3:35:38 GMT 3
Lestat pidi naeratama, kuna tüdruk oli nii agar oma käitumiselt. Järgmise lause peale ta kergitas veidi kulmu ning vaatas siis enda ümber ringi. "Ma mõtlesin lihtsalt veidi jalutada. Mida su planeeritud kohutavalt tapvalt igav hommikupoolik endas siis hõlmas?" küsis ta edasi, surudes naeratuse alla ja lihtsalt muiates.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 26, 2008 3:41:24 GMT 3
"Ma oletan, et kellelegi otsa komistamist ja siis tema hommikupooliku oma kohaloluga õnnistamist" vastas Lisette ning naeratas ülilaialt. "kas pole mitte geniaalne ?" küsis ta Lestatilt suure õhinaga ning siis põnevusest huulde hammustades, talt käest haarates ning otse õuepoole tirima hakates. "kiired asjatoimetused, teadjuküll." lausus ta sellise müsteerilise tooniga poisile julgustavat pilku viies, kui ta huult närides mõtles, kuhu täpselt ta koolikaaslase nüüd viima peaks.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 3:47:15 GMT 3
"Mul on au saada valituks," kommenteeris ta kiiresti vahele ning vaatas siis imestusega, mida Lisette teeb. Küll aga ta järgnes talle vabatahtlikult. Esmalt juba puhtast uudishimust, teisalt, tal polnud hetkel muud targemat teha. Ta oli kindel, et Sam sööb alles. "Tjah, ega meil väga palju aega enam ei ole küll," sõnas ta pilku kellale viies. Kõigest üle tunni aja natukene.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 26, 2008 3:51:25 GMT 3
Lisette naeratas laialt ja rahulolevalt selle valitu-asjapeale, andes mõista, et Lestat on asjast õigesti aru saanud. Lõpuks, peatunud ühe kõige tavalisema keelatud metsast umbes meeter eemal oleva puu juures lasi ta poisi varrukast lahti. "kas POLE mitte ömeising ?" küsis ta tundes ilmselgelt suurt uhkust selle puu üle, mida ta ise niiumbes teist korda elus nägi. Mänd, oleks ta pakkunud, kuigi ta ei teadnud bioloogiast eriti midagi. "Minu meelest kaa." lisas ta vastust ootamata ning vaatas siis laialt naeratades puud, nagu see oleks tal mingi sõber. Seejärel viis ta huult närides lootusrikka pilgu poisile, jäädes nagu ootama, kas oli Lestati piisavalt ägedasse kohta toonud või 'feilinud'.
OT: aga ma pean minema, irts sisse. headööd (S)
aa, ja ma lähen homme kuutsekale vist (H) olekade xd.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 10:59:07 GMT 3
Lestat kergitas kulmu, kui nad võtsid suuna metsa poole. Ometi ta ei peatunud ega hakanud vastu. Nähes, et tüdruk osutas ühele puule, hakkas ta valjult naerma. Seda poleks ta oodanud. Oma pool minutit vähemalt ta lõkerdas seal, hoides kõhust kinni, mitte et see oleks juba valutanud, kuna see ei tee seda kunagi, aga oli näinud, et nii inimesed käituvad.
Suutnud lõpuks rahuneda, enne pidevalt turtsatades, vaatas ta puud uuesti. "Pole midagi halba ütelda. Täitsa puu, mis puu," ning naeris uuesti. See kord vähem, kuid siiski. "Või sa mõtled hämmastava all eluringi?" sõnas ta laia naeratuse saatel.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 27, 2008 0:07:18 GMT 3
Lisette kulm tõmbus veidi kipra, kui ta sellise kaalutleva ilmega lestati naermist vaatas. Tüdrukul oli käsil parasjagu väga tähtis küsimus. Kas ta peaks seda naeru komplimendina võtma, või solvuma. Ääretult raske otsus.. "mkm, puud." lausus ta lõpuks küsimusele vastuseks sellise jubeametliku tooniga ning naeratas siis laialt. "Sinu kord !" teatas ta järsku suure õhinaga, pöördus ümber ning jäi siis põnevusest poolsurnuna Lestatile otsa vaatama.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 8:24:37 GMT 3
Lestat teadis, et naermine ei olnud just kõige õigem tegu sel hetkel, kuid olukord oli selle ise tinginud ning aeg-ajalt ta siiski turtsatas ikka ja jälle. Kui tema kord oli, võttis ta Lisette'lt käest, pidevalt jälgides, et ta seda liiga tugevasti ei tee ning sammus järve poole. Ta viis Lisette sillale. "Üleval on ilusam kui all," sõnas ta nii taevasse kui vette vaadates ning ootas siis tüdruku reaktsiooni.
|
|
|
|
Post by inesh on Dec 28, 2008 1:15:28 GMT 3
Lisette peaaegu, et jooksis sillale, kui ta aru sai, et nad sinna suunduvad. "uauu.." lausus tüdruk peaaegu et suu ammuli pea kuklas taevast silmitsema jäädes, kui Lestat sellele tähelepanu juhatas. Essakas istus sillapeale maha ning lasi siis ennast sinna rahulikult selili lamama. "Tead, see on täitsa armas koht.." lausus ta lõpuks imetlevalt, kui talle meelde tuli suu kinni panna. Seejärel vaatas ta rõõmsalt naeratades Lestati poole, nagu väike laps, kes oli just oma unelmate jõulukingi kätte saand.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 1:53:40 GMT 3
Lestat muigas laialt, ta oli järelikult rahul. Ta vaatas korraks veel ülesse, kust paistsid veel hommikuvalguses tähed. Vesi sillerdas rahulikult. "Tean. Sellepärast ma su siia tõingi ju," sõnas ta vihjates ning pilgutas siis teatraalselt silma. Lestati pani naerma see, et Lisette sillale pikali viskas. Mees seisis tema kõrval.
|
|
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3