Külmal pärastlõunal

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat kleepis parasjagu ümbrikku kinni, kui märkas tulijat. "Minugi poolest ühine." Tal oli selle üle ainult hea meel ning seda võis ka ta näost näha, kui ta tänulikult Miseriale otsa vaatas.

[Hysteria Hellraise]

Lestatile korraks otsa vaadates, pilgutas ta märkamatult ja lõbusalt silma,mis muidugi tähendas, et ta nüüd üritab selle roosapeaga natuke nalja saada. ,,Mm.. Mis sinu nimi on.. ee.. Roosapea..?" küsis ta sõbralikult naeratades. Ta pani tassikese lauale ja võttis käega pihku tüdruku juuksed ning silmitses neid uurivalt. ,,See on su loomulik juuksevärv?" küsis ta natuke imestunult.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestati näoilme muutus veidi tõsisemaks, kuid ainult sellepärast, et Audrey midagi ei märkaks. Ta rüüpas oma tulist teed näoilme peitmiseks, kuid ootas huviga neiu vastust.

[Hysteria Hellraise]

Miseria lasi juustel langeda ning ta kallutas pead korraks. ,,Ma suudan ka nii teha," ütles ta vaikselt ja lükkas juuksed uhkelt üle õla. Ta pööras pea akna poole ning vaatas enda peegeldust sealt. Tüdruk kissitas süvenenult silmi ja hetk hiljem olid ka tema juuksed roosad. ,,Kuidas meeldib? Minuarust ei sobi mulle eriti roosa.." ütles ta oma juuksesalke näppides. Järjekordne vemp, et tüdruk marru ajada.

[totuu]

"Audrey, mu tegelik juuste värv on helepruun ja see tõesti ei sobi sulle," lausus Audrey.Ta jõi viimased lonksud oma tassist ja sõi ka viimase ampsu koogist."Ma arvan, et ma peaksin minema," lausus Audrey tõustes püsti ja jopet selga pannes..

[Hysteria Hellraise]

,,Ma ju ütlesin!" Miseria rõõmsameelne toon oli tõestuseks. Ta vaatas enda ette ja ta juuksed muutusid taas blondiks. ,,Kuhu sa kiirustad, Audrey?" küsis ta imestunult. ,,Kas ma tegin midagi valesti?" küsis ta korraks Lestati poole vaadates ja pöördus siis tagasi Audrey poole. ,,Olgu, loodan et kohtan sind veel kooli peal, Tsauuu!" venitas ta U tähte päris pikalt.

[totuu]

Audrey ei öelnud midagi vaid lihtsalt jalutas kohvikust minema.Teel mujale pööritas korra silmi ja mõtles, et mõned on ikka lapsikud küll.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat oli terve see aeg väga tõsise näoga, kuid kui Audrey oli vaateväljast eemal, ta purskas naerma. "Ma jään sulle tänuvõlgu," sõnas ta nüüd Miseriat silmitsedes.

[Hysteria Hellraise]

Kui Audrey lahkus, muutus Miseria esialgu näost roosaks ja siis pahvatas ta naerma, vaadates tüdrukule järele.,,Vabandust.." ütles ta ennast otse pöörates, ise naerust õhku ahmides. ,,Mille eest? Selle eest, et ma su sellest roosast lehmast vabastasin?" muiet tagasi suutmata hoida, rüüpas ta enda soojast teest paar väikest lonksu.

[Lestat Von Bloodworth]

"Ma oleksin selle küll kuidagi teisiti sõnastanud, aga mõte jääb samaks," vastas ta laialt muiates ning rüüpas seejärel oma kuuma teed.

[Hysteria Hellraise]

Miseria kergitas korraks kulmu ja vangutas seejärel pead. ,,Noh.. jätan siis meelde.." ütles ta ükskõikselt, kuigi tegelikult polnud tal üldse mitte mingisugust teenet vaja. Ta suutis enda jaoks kõike ise korda saata... Ja juba saatis.. Ta ajas roosapea minema.
,,Mm.. kuidas ta sind siis tüütas, et sa nii tänulik oled?" küsis ta uudishimulikult. Või äkki häiris teda lihtsalt juuksevärv?

[Lestat Von Bloodworth]

"Ta aktsent."Lestat väristas end korraks. "Ning pugemine," lisas ta siis veidi ükskõiksemalt ning rüüpas taas teed.

[Hysteria Hellraise]

Kulmu kergitades ohkas Miseria vaikselt, närides enda alahuult. ,,Mul on ka veider aktsent.. Ma olen venelane, sellepärast.." ütles ta aeglaselt, kuigi tegelikult sellel vahet eriti ei olnud. ,,Pugemine.." kordas ta kajana ja turtsatas vaikselt. Mida ikka selliselt oodata sai?

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat raputas pead. "Ta nagu ei oleks üldse osanud rääkida," täpsustas ta aktsendi kohta. "Eksole.." vastas ta siis pugemise kordusele ning raputas pead, seekord aga ohates.

[Hysteria Hellraise]

Ei üllata, mõtles ta kibedalt. Tassi kätte võttes, vaatas ta aknast välja ning silmitses möödaminevaid inimesi. ,,Huvitav, kas ma ajasin ta väga marru?" küsis ta mõtlikult ja jõi väikeste sõõmude kaupa enda teed edasi.