|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:53:50 GMT 3
Lestat sõitis enda autoga, veripunase Volvoga, ühte mugukülla, Londonis, nagu nad Sam'iga kokku olid leppinud. Tal oli seljas öösinine ülikond, mida ilustas hõbedane lips. Ta võinuks vabalt taevasse ära maskeeruda. Ta parkis ühe puust vana kiriku ette ning sammus väikesesse hoonesse sisse. Seal nägi ta preestrit, kes teda ja Sam'i paari pidi panema. Sõrmused olid tal karbi sees taskus. Mehe juurde jõudnud, hakkas ta temaga rääkima, kuna ootas kahte külalist: Hayley't ja Sandrat, kes ainukesed tunnistajad asjal pidid olema. Ta tõi kiiresti autost ära ka päevalilled, mida selleks korraks ostnud oli. Suured vaasid setas ta laua külgedele ning silmitses ametliku välimusega pabereid selle peal. Ilusti olid välja toodud kohad, kuhu allkirjad kirjutada. Nägu oli tal laialt naeratav, särav, kuna tema õnnelikem päev oli saabunud.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Jan 2, 2009 23:07:22 GMT 3
Sandra ilmus paar kilomeetrit kylast eemale ning hakkas siis kiirel sammul kyla poole astuma. Varsti oli ta kylas ning ilma erilise vaevata leidis ta kiriku. Ta v6ttis hetke kiriku v2limuse silmitsemiseks, kuid see ei tulnud lillehunniku tagant eriti h2sti v2lja ning astus siis suhteliselt aeglaselt kirikusse sisse. Oma 6nneks n2gi ta seal Lestati, j2relikult oli ta ikka 6igesse kohta tulnud. Ta naeratas ning suundus kohe peigmehe poole. "Hei, looking good" ytles ta muiates ning pani siis raskustega lilled korraks kuhugi lauapeale v6i toolile vms. Ta tegi siis mantli eest lahti, niiet alt oli n2ha tagasihoidliku helesinist kleiti ning kallistas siis Lestati. "Palju 6nne! Ma arvan et ma panen need p2evalilled vaasidesse?" kysis ta, kui oli noormehe lahti lasnud, osutades enda k6rval olevale hiigelsuurele p2evalillede kimbule. Ta oli mitmes lillepoes neid ostmas k2ind, valides just k6ige ilusamad v2lja.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 23:13:49 GMT 3
Lestat viis pilgu Sandrale, kui too teisena jõudnud oli. Ta vaatas lõbusalt seda imekenat kleiti tal seljas. Talle tõepoolest sobisid kõik riided hästi, nagu ta ennist juba tallegi maininud oli. "Sina ka,"sõnas ta naeratades vahele ning kallistas teda tugevasti vastu. Seejärel viis siis pilgu kimbule. Ta mõtles veidi ning tõstis siis enda ostetud päevalilled ühte vaasi ja nüüd saadud kimbu ilusti teise vaasi. Sobisid perfektselt. "Jah,"sõnas ta küsimusele siis vastuseks ning muigas, vaadates Sandrat.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Jan 2, 2009 23:22:51 GMT 3
Sandra turtsatas ning hoidus silmi p88ritamast. Niipalju siis sellest et ta siin kuidagi kasulik saab olla. Mitte et keegi seda talle 8elnud oleks, aga ta lootis et ta kuidagi ikka saab aidata. "Oskad sa 8elda kus siin m6ni peegel on 2kki?" kysis ta muiates, kuna tahtis oma tossud kingade vastu vahetada ja oma korralikult s2tidud soengu samuti yle vaadata.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 23:27:18 GMT 3
Lestat mõtles veidi ning silitas lõuga. "Tualetis võib-olla on. See on seal vasakul," ta osutas ühele uksele, mis vasakul pool sissekägust jäi, end oli sellest kaugel lõpus (ehk sissekäigust vastasseina poole minna pikalt). "Aga ma ei panustaks sellele. Ma võin sulle ise peeglit mängida,"sõnas ta lõbusalt ning võttis samasuguse asendi nagu Sandral on ja jäljendas teda peegelpildis mõnda aega.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jan 2, 2009 23:49:01 GMT 3
Hayley oli mõnda aega mööda pisikest küla tiirutanud, kui ta nüüd lõpuks enda musta bmw pisikese kiriku ees ära parkis. Ta naeratas korraks veel enda peegelpilgile ja viskas jaki auto tagaistmele, siis sibas ta enda kõrgetel kontsadel kirikusse. Ta teadis, et ei ole hilinenud.
Kirikus märkas ta kohe Lestati ja Sandrat, kes mõlemad tundusid ülemeelikus tujus. "Hey," lausus ta neile ja seisis siis Lestati ette. "Palju õnne sulle," lausus ta naeratades peigmehele ja ebmas teda siis hetkeks. Siis jäi ta säravalt kirikus ringi vaatama. Ta oli õnnelik, et oli selga pannud suhteliselt tagasihoidliku kleidi, see koht oli samuti hubane ja tagasihoidlik, kuid sellegipoolest ilus. Lõpuks kinnitas ta pilgu taas kahele sõbrale, kellest ühe pulmad pidid kohe algama. Hayley välimus:
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 0:15:55 GMT 3
Kiriku ette ilmus peagi pruut. Ta naeratas ärevalt, hingas sügavalt sisse ning astus seejärel kirikusse, käed värisemas. Ta oli närvis, kuid siiski kuradi õnnelik. See oli tema päev. Tema ning Lestati päev. Nähes, et preester, Lestat, Hayley ning Sandra on kohal, naeratas tüdruk ning veelgi rohkem naeratas ta, kui nägi päevalilli. Minu lemmikud, mõtles tüdruk endamisi ning lausus reipalt: "Tere!"Samara sellel tähtsal päeval: 
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jan 3, 2009 0:52:44 GMT 3
Hayley keeras enda pilgu kohe uksele, kui kuulis seal Samara häält. "Wow," mõtles ta rõõmsalt, kui enda sõbrannat selles imeilusas valges kleidis nägi. Ta astus Lestati eest ära, et mees saaks enda naist näha, jäädes siis ise pingirea ette seisma. "Samara, sa oled vapustavalt kena," lausus ta vaikselt ja jäi siis ootama pulmade algust.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 0:57:36 GMT 3
Lestat tervitas Hayley't ning jäi pinevilt ust jõllitama, kust nägi peagi sisenemas ka enda tulevast naist. Ta suu vajus lahti, ahhetusest, kui kena ta välja nägi. "Sam!" sõnas ta elevilt, kuid ei liikunud enda kohalt. Preester oli just mingi muusika mängima saanud ja kõik seisid ju juba enda kohal. Nõnda oligi ta pilk suunatud lähevale neiule. Nii nende pulmad algasidki.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 1:05:41 GMT 3
Samara naeratas malbelt Hayley märkuse peale ning Lestati hõike peale. Kuuldes pulmamarssi, ohkas tüdruk sisse ning hakkas mööda punast vaipa altari poole kõndima. Rada tundus lõputu ning tüdruk lootis sügavalt, et ta kleidisabale ei koperdaks. Jõudnud just pulmamarsi lõpuks altari ette, asetas ta käe noormehe käevangule ning naeratas Lestatile. Seejärel pööras ta enda pilgu preestrile. "Oleme kogunenud siia, et paari panna....."
OT: Hayley, teeme nii, et sa kannad helesinist kleiti ;D
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Jan 3, 2009 1:09:41 GMT 3
Sandra viis pilgu kohale millele Lestat suunas ja pöördus siis tagasi ning turtsatas lõbusalt naerma. "Ma tänan, aga.." alustas ta kuid siis tuli Hayley ning talle jõudis kohale et ta peaks kiirustama. Ta istus ühele pingile vms ja võttis kähku tossud jalast ja asendas need ettevaatlikult hõbedaste kingadega. Need korralikult jalga saand pani ta oma mantli ja tossud kaduma ning pöördus siis Samara poole kes sisse oli astund. Sam nägi tõesti imeilus välja. Sandra läks ülikähku enda kohale ning jäi Samarat ja Lestati jälgima.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 1:32:25 GMT 3
Lestat vaatas igatsevalt Sam'ile otsa. Ta tahtis juba tema ametlik mees olla. Lõpuks jõudiski neiu temani ja ta võttis ta endale ilusti käevangu ja naeratas talle. Preester alustas oma kohustusliku kõnega, mis Lestati meelest venis ja venis. Lõpuks tuli kurikuulus küsimus:"Kui kellegil on midagi selle püha liidu loomise vastu, öelge seda kohe, või vaikige igavesti," mille peale Lestat laialt muigas ja vaatas kolmele neiule küsivalt otsa.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jan 3, 2009 1:37:45 GMT 3
Hayley naeratas terve see aeg, kui kuulas preestri jutt. Kõik oli ilus. Temal ei olnud midagi nende kahe liidu vastu ja natuke tegi see küsimus talle nalja, kuid ta oli rahulik ja jälgis kõike rõõmsalt. ot: ok siis (a), saagu sinu tahtmine 
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Jan 3, 2009 1:43:55 GMT 3
Sandra jälgis elevuse ja imetluse ja mille kõigega veel pulmade käiku ning kui preestes selle 'kurikuulsa' lause ütles oli ta isegi veidi üllatunud et ta üldse peatus, kuna see oli ju loogiline et kellelgi selle vastu midagi pole. ta viis pilgu korraks Hayley'le, kuid peaaegu kohe oli see tagasi Sam'il ja Lestatil.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 2:05:32 GMT 3
Vaikus, täpselt nagu ma arvain,muigas Lestat mõtteis ning preester nägi seda samuti, mille järel ta jätkas. "Ja nõnda võime me jätkata. Kas Sina, Samara Soul, võtad selle mehe, Lestat Von Bloodworthi endale seaduslikuks abikaasaks, lubad teda austada, toetada ja hoida, nii heas kui halvas, rikkuses kui vaesuses, kuniks surm teid lahutab?"küsis too neiu poole pöördudes ning Lestati nägu oli väga elevil juba. Ta võinuks kohapeal tantsimagi hakata.
|
|
